Lapse elatise miinimum

Perekonnaseaduse § 101 järgi on elatise arvutamise aluseks baassumma – seaduses 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi muutusega –, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3–4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla sellest väiksem (lg 1).

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5).

Kui isik on kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse omaga võrreldes. Mitmike ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata (PKS § 101 lg 7).

Jah, kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka lapsest lahus elavalt vanemalt elatise nõudmise avalduse, kuid tagasiulatuvalt ei saa seal elatist nõuda (TsMS § 491 lg 1). Kiirmenetlust ei toimu, kui igakuine nõutav elatis ületab PKS § 101 lõikes 3 sätestatud baassummat üle 1,5 korra (TsMS § 491 lg 2).

Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 alusel arvutatud summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks (PKS § 102 lg 2).