Õigusjuhendid
Juhendid tuginevad kehtivatele sätetele ja viitavad neile paragrahvi ja lõike täpsusega. Tsitaadid, arvud ja viited on allikatega kontrollitud.
Uued juhendid
- Võlgade ümberkujundamine: mida teha, kui võlgu ei jõua tasuda
- Volikiri: kuidas anda volitus ja millal on vaja notarit
- Kinkeleping: korteri või raha kinkimine ja kingi tagasinõudmine
- Kaasomand: kasutuskord, osa müük ja kaasomandi lõpetamine
- Raha laenamine tuttavale: laenuleping, intress ja tagasinõudmine
- Õppepuhkus: mitu päeva ja kuidas tasustatakse
Töösuhted
- Alaealise töötamine: lubatud töö ja tööaeg
Tööandja ei tohi sõlmida töölepingut alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega, välja arvatud kerge töö puhul: vähemalt 13-aastane…
- Haigusleht: haigushüvitis ja tööandja kohustused
Haiguse, vigastuse või karantiini korral maksab tööandja töötajale haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 protsenti töötaja…
- Katseaeg töölepingus
Töötajale rakendub tööle asumise päevast neljakuuline katseaeg, kui töölepinguga ei ole kokku lepitud selle kohaldamata jätmises või lühendamises (TLS §…
- Konkurentsipiirangu kokkulepe töölepingus
Tööandja ei tohi keelata töötajal töötada teise tööandja juures, välja arvatud, kui pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe (TLS § 23 lg 1).…
- Koondamine ja koondamishüvitis
Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise…
- Lähetuse päevaraha ja kulude hüvitamine
Töölähetuses on töötajal õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulude hüvitamist, välislähetuse korral lisaks välislähetuse päevaraha (TLS § 40 lg 2).…
- Lapsepuhkus ja puudega lapse vanema puhkus
Lapsepuhkusele on õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni; mitme lapse korral kokku kõige rohkem 30…
- Lõpparve ja kasutamata puhkuse hüvitis
Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1), seega tuleb lõpparve tasuda lepingu lõppemisel.…
- Õppepuhkus: mitu päeva ja kuidas tasustatakse
Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras (TLS § 67 lg 1). Formaalõppes või…
- Palka ei maksta õigel ajal: mida teha
Tööandja peab maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2), vähemalt üks kord kuus (TLS § 33 lg 1). Hilinenud summalt võib nõuda…
- Põhipuhkus, puhkuste ajakava ja puhkusetasu
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kui ei ole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses või seadus ei sätesta teisiti (TLS §…
- Rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja vanemapuhkus
Naisel on õigus saada emapuhkust kuni 100 kalendripäeva, kui tema kohta on väljastatud sünnitusleht (TLS § 59 lg 1), ja isal on õigus saada isapuhkust 30…
- Riigipühad ja rahvuspüha: puhkepäevad ja töötasu
Eesti rahvuspüha ja puhkepäev on 24. veebruar – iseseisvuspäev (PTS § 1); riigipühad ja puhkepäevad on loetletud pühade ja tähtpäevade seaduses (PTS §…
- Tähtajaline tööleping
Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult; tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust…
- Tööaeg ja puhkeaeg
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1 ja 2). Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt…
- Töölepingu sõlmimine: vorm ja kohustuslik sisu
Tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid see loetakse sõlmituks ka siis, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib asjaolude järgi eeldada üksnes…
- Töölepingu ülesütlemine töötaja poolt
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda (TLS § 85 lg 1), teatades sellest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98…
- Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1).…
- Tööõnnetus ja kutsehaigus: töötaja õigused ja hüvitis
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööülesannet täites või muul tööandja huvides tegutsemise ajal ja on põhjuslikus seoses…
- Töötaja vastutus tööandjale tekitatud kahju eest
Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta kogu tööandjale tekitatud kahju eest (TLS § 74 lg 1); hooletuse korral määratakse hüvitise…
- Töötasu alammäär (alampalk)
Alates 1. aprillist 2026 on töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot kuus ja tunnitasu alammäär 5,67 eurot (Töötasu alammäära…
- Töövaidluskomisjoni pöördumine
Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ (TvLS § 4 lg 1), mis lahendab muu hulgas töötaja ja tööandja…
- Ületunnitöö ja selle hüvitamine
Ületunnitöö on töö üle kokkulepitud tööaja ja seda tehakse üldjuhul tööandja ja töötaja kokkuleppel (TLS § 44 lg 1). Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba…
Üürimine ja eluase
- Eluruumi üürilepingu ülesütlemine
Tähtajatu eluruumi üürilepingu võib kumbki pool korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud (VÕS § 312 lg 1); tähtajaline leping…
- Kaasomand: kasutuskord, osa müük ja kaasomandi lõpetamine
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). Oma mõttelise osa võib kaasomanik…
- Kinnisvara ostmine: notariaalne leping ja kinnistusraamat
Kinnisasja või korteriomandi müügileping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 119 lg 1; KrtS § 1 lg 3). Ostjast saab omanik alles siis, kui on…
- Korteriühistu ja korteriomaniku kohustused
Korteriühistu liikmed on kõik maja korteriomanikud (KrtS § 1 lg 4). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel ühistule perioodilisi ettemakseid oma…
- Kõrvalkulud ja kommunaalmaksed üürisuhtes
Lisaks üürile peab üürnik kandma kõrvalkulusid – näiteks tasu kommunaal- ja muude kasutamisega seotud teenuste eest – üksnes siis, kui selles on…
- Naabrivaidlused: müra, puud piiril, aed ja juurdepääs
Naabrilt tulevat müra, lõhna, suitsu ja muud sellist mõjutust tuleb taluda, kui see ei kahjusta oluliselt Teie kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus…
- Üüri tagatisraha ja selle tagastamine
Eluruumi üürilepingus võib kokku leppida tagatisrahas kuni kolme kuu üüri ulatuses ja üürnik võib selle maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades (VÕS §…
- Üüri tõstmine
Tähtajatu üürilepingu korral eeldatakse, et üürileandja võib kinnisasja üürimise puhul tõsta üüri iga aasta möödumisel lepingu sõlmimisest (VÕS § 299 lg…
- Üüritud korteri puudused ja remont
Üürileandja peab andma korteri üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja hoidma seda selles seisundis kogu lepingu kehtivuse ajal (VÕS § 276…
- Üürivõlg ja üürniku väljatõstmine
Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on kahel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses üüri või selle olulise osa maksmisega või kui…
Tarbija õigused
- Ehitus- ja remonditööd: töövõtuleping
Remondi- või ehitustöö tellimisel sõlmitakse töövõtuleping: töövõtja kohustub asja valmistama või muutma ja tellija maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg…
- Garantii ja müüja vastutus: mis vahe on
Garantii ja müüja seadusest tulenev vastutus on kaks eri asja. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja seaduse järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse…
- Kasutatud auto ostmine
Kui ostate kasutatud auto kauplejalt, on tegemist tarbijalemüügiga (VÕS § 208 lg 4): müüja vastutab puuduse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates…
- Lennu hilinemine või tühistamine: hüvitis
Euroopa Liidu lennureisijate õiguste määrus (EÜ) nr 261/2004 annab reisijale lennu tühistamise korral õiguse saada lennuettevõtjalt hüvitist 250, 400 või…
- Pakettreis: reisija õigused
Pakettreisi korral vastutab reisikorraldaja lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused täidab tema ise või keegi…
- Puudusega kaup: parandamine, asendamine või raha tagasi
Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja üleandmisest (VÕS § 218 lg…
- Taganemisõigus internetist ostmisel
Tarbija võib sidevahendi abil, näiteks internetis sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul (VÕS § 56 lg 1); kauba puhul algab…
- Tarbijakrediit ja kiirlaenud
Kui ettevõtja annab tarbijale laenu või krediiti, sealhulgas kiirlaenu, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Krediidiandja võib lepingu…
- Tarbijavaidluste komisjon
Tarbijavaidluste komisjon on tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, mis tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA)…
Perekond ja pärimine
- Abiellumine: tingimused, dokumendid ja riigilõiv
Abielluda võivad kaks täisealist isikut (PKS § 1 lg 1 ja 2). Abiellujad esitavad isiklikult ühise kirjaliku abiellumisavalduse perekonnaseisuasutuses või…
- Abielu lahutamine: riigilõiv, kord ja tähtajad
Kui abikaasad on lahutamises ja sellega seotud asjaoludes kokku leppinud, lahutab abielu perekonnaseisuasutus abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel…
- Abikaasade varasuhted ja vara jagamine
Kui abiellujad ei vali varasuhet ega sõlmi abieluvaralepingut, kehtib nende vahel varaühisus (PKS § 24 lg 2): abielu kestel omandatud vara on abikaasade…
- Elatis lapsele
Vanem on kohustatud oma last ülal pidama; alaealisest lapsest lahus elav vanem täidab seda kohustust eeskätt elatise maksmisega (PKS § 96 lg 1; PKS § 100…
- Hooldusõigus ja suhtlemiskord pärast lahkuminekut
Lahkuminek ei lõpeta iseenesest vanemate ühist hooldusõigust: kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega…
- Kinkeleping: korteri või raha kinkimine ja kingi tagasinõudmine
Kinkelepinguga kohustub kinkija andma kingisaajale tasuta üle talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku või kingisaajat muul viisil…
- Pärandi vastuvõtmine ja pärandist loobumine
Pärand avaneb isiku surma korral ja läheb avanemisel üle pärijale (PärS § 3 lg 1; PärS § 4 lg 1). Pärijat, kes kolme kuu jooksul pärandist ei loobu…
- Pärimine seaduse järgi
Seaduse järgi päritakse, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti ega pärimislepingut (PärS § 10 lg 1). Seadusjärgsed pärijad on abikaasa…
- Piiriülene pärimine: millise riigi õigus kehtib
Kui pärandaja suri 17. augustil 2015 või hiljem, määrab piiriülese pärimise reeglid Euroopa Liidu pärimismäärus (EL) nr 650/2012 (Pärimismäärus art 83 lg…
- Sundosa pärimisel
Sundosa on pool selle pärandiosa väärtusest, mille Te oleksite saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 105 lg 1). Sundosa võivad nõuda pärandaja…
- Testamendi tegemine
Testament võib olla notariaalne või kodune (PärS § 20 lg 1). Kodune testament kirjutatakse algusest lõpuni oma käega või allkirjastatakse vähemalt kahe…
Ettevõtlus
- Alkoholi müügiaeg ja müügipiirangud
Kauplus võib alkoholi müüa alates kella 10.00 kuni 22.00 (AS § 40 lg 1¹). Ka baarist, restoranist või muust müügikohast on alkoholi kaasamüük keelatud…
- Dividendide maksmine osaühingust
Osaühingu kasumi jaotamise otsustavad osanikud (ÄS § 168 lg 1 p 5). Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata…
- Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) võib olla iga füüsiline isik, kuid enne tegevuse alustamist tuleb esitada avaldus enda kandmiseks äriregistrisse…
- Isikuandmete töötlemine ettevõttes
Ettevõte võib isikuandmeid töödelda ainult siis, kui tal on selleks vähemalt üks isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) nimetatud alus, näiteks leping…
- Juhatuse liikme vastutus
Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Kui juhatuse liikmed tekitavad kohustuste rikkumisega…
- Osaühingu asutamine
Osaühingul on osadeks jaotatud osakapital ja osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest (ÄS § 135 lg 1 ja 2). Osaühingu võib asutada üks või…
- Osaühingu osa võõrandamine
Üldjuhul peab osaühingu osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 149 lg 4) ja osa loetakse võõrandatuks alates kande tegemisest…
Välismaalased Eestis
- Eesti kodakondsuse taotlemine
Välismaalane saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras (KodS § 2 lg 1 p 2). Selleks peab ta olema vähemalt 15-aastane, omama pikaajalise elaniku…
- Elamisluba abikaasa või pereliikme juurde elama asumiseks
Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eestis elava Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa või registreeritud elukaaslase…
- Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus Eestis
Euroopa Liidu kodanikul on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel, kuid hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse…
- Lühiajaline töötamine Eestis
Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud või kui…
- Pikaajalise elaniku elamisluba
Pikaajalise elaniku elamisluba annab välismaalasele õiguse elada Eestis tähtajatult (VMS § 230). Selle võib saada, kui olete elanud Eestis elamisloa…
- Tähtajaline elamisluba töötamiseks
Välismaalaste seaduse (VMS) järgi antakse tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eesti äriregistrisse kantud…
- Välisriigi juhiluba Eestis
Eestis kehtivad Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi juhiload ning teiste riikide juhiload, mille kanded on ladina kirjas ja millele on…
Maksud eraisikule
- Kinnisvara müügi tulu maksustamine
Kinnisasja või korteri müügist saadud kasu maksustatakse tulumaksuga (TuMS § 15 lg 1). Kasu on müügihinna ja soetamismaksumuse vahe (TuMS § 37 lg 1) ning…
- Maksuresidentsus
Tulumaksuseaduse (TuMS) järgi on füüsiline isik Eestis resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul…
- Tuludeklaratsioon ja maksutagastus
Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta (TuMS § 3 lg 1). Tuludeklaratsioon eelmise aasta tulu kohta tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile hiljemalt…
- Tulumaks ja maksuvaba tulu
Tulumaksuseaduse (TuMS) järgi on tulumaksu määr 22% (TuMS § 4 lg 1). Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu…
- Üüritulu maksustamine
Residendist füüsilise isiku renditulu, sealhulgas üür, on tulumaksuseaduse (TuMS) järgi maksustatav tulu (TuMS § 12 lg 1 p 4; TuMS § 16 lg 1) ja…
Võlad ja vaidlused
- Käendus: millega riskib laenu käendaja
Käenduslepinguga kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama selle eest, et teine isik (põhivõlgnik) oma kohustuse täidab (VÕS § 142 lg 1). Kui käendaja…
- Kohtutäitur ja täitemenetlus
Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1); täitedokument on näiteks jõustunud või viivitamata…
- Maksekäsu kiirmenetlus
Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kohtumenetlus eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma, näiteks lepingust tuleneva võla, sissenõudmiseks (TsMS §…
- Nõude aegumine
Tehingust, näiteks lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, kohustuse tahtliku rikkumise korral kümme aastat (TsÜS § 146 lg 1 ja 4).…
- Raha laenamine tuttavale: laenuleping, intress ja tagasinõudmine
Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma ja laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma (VÕS § 396 lg 1). Laenult, mis ei ole…
- Riigi õigusabi
Riigi õigusabi on riigi kulul õigusteenuse osutamine (RÕS § 4 lg 1). Seda võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda…
- Trahvi vaidlustamine väärteomenetluses
Trahvi vaidlustamise kord sõltub sellest, millises menetluses trahv määrati. Kaamera tuvastatud liiklusrikkumise trahviteate (hoiatustrahvi) saab…
- Viivis ja maksmata arve
Kui raha maksmisega viivitatakse, võib võlausaldaja nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).…
- Võlgade ümberkujundamine: mida teha, kui võlgu ei jõua tasuda
Kui Te ei suuda oma võlgu õigel ajal tasuda, võite esitada maakohtule maksejõuetusavalduse ja taotleda võlgade ümberkujundamist – selle eesmärk on…
- Volikiri: kuidas anda volitus ja millal on vaja notarit
Tehingu võib teha ka esindaja kaudu: esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi selle esindatava nimel ja tal oli esindusõigus…
Toetused ja pension
- Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus
Lapsetoetuse suurus on pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot (PHS § 17 lg 3); seda makstakse iga…
- Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus
Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) järgi on kaks töötuskindlustushüvitise liiki. Sissetulekupõhist hüvitist saab töötuna arvele võetud kindlustatu…
- Vanaduspensioni iga ja ennetähtaegne pension
Praegu kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) järgi on õigus vanaduspensionile 65-aastasel isikul, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis…
- Vanemahüvitis ja isahüvitis
Vanemahüvitist on õigus saada lapse kohta kuni 605 kalendripäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; see sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise…
Liiklus
- Joobes juhtimine: piirmäärad ja karistused
Mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem ega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem…
- Kiiruseületamise trahv
Kaamera tuvastatud kiiruseületamise eest saadetakse sõiduki omanikule trahviteade hoiatustrahviga, mille suurus eurodes on ületatud kilomeetrite arv…
- Liiklusõnnetus: kahju hüvitamine liikluskindlustusest
Kui Teile tekitati liiklusõnnetuses kahju, võite nõuda hüvitist õnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse andjalt, kui selle sõiduki valdaja…