Sõmerpalu valla kalmistu kasutamise eeskiri
kehtivalates 01.01.2012· RT IV, 07.11.2012, 77· Sõmerpalu Vallavolikogu
Sisukord
Klõpsake punktil paragrahvi, lõike või punkti ees: täpne viide, link, selgitus, sõnastuse ajalugu, kohtupraktika ja märkmed.
§ 1. ÜLDSÄTTED
Osula kalmistu (edaspidi kalmistu) on Sõmerpalu valla (edaspidi vald) omandis.
Kalmistu on määratud avalikuks kasutamiseks.
Kalmistule on paigaldatud teadetetahvel, millel avalikustatakse kalmistu plaan ja kalmistu kasutamise eeskiri.
Kalmistu avamine ja sulgemine toimub vallavolikogu otsuse alusel.
§ 2. MÕISTED
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
kalmistu - tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
hauaplats - kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
matmiskoht - hauaplats, kolumbaarium, ridahaud või tuhapuiste ala;
hauakoht - koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks või urnikamber kolumbaariumis;
kalmistu haldaja - kalmistu kasutamist korraldav vallavalitsus;
matmiskoha kasutaja - isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus;
matja - isik, kes korraldab surnu matmise;
hauarajatis - hauaplatsil paiknev maapinnaga kindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant, hauakamber vms);
hauatähis - ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.
§ 3. KALMISTU DOKUMENTATSIOON
Kalmistul on plaan, millele on kantud ja nummerdatud matmiste kvartalid, read, hauaplatsid ja hauad, hooned ja rajatised.
Kalmistu kohta peetakse registrit, milles sisalduvad järgmised andmed:
maetud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg, surmaaeg, vabal tahtel antud andmed maetu usutunnistuse kohta, surmatõendi number ja väljastaja ning matmise kuupäev;
hauaplatsi kasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sideandmed (telefoninumber, e-posti aadress);
hauaplatsi asukoht (kvartal, rida/sektor, aadress), staatus (ajaloomälestis, kultuurimälestis, kasutuses, vaba);
matuse liik (kirstumatus, urnimatus);
kirstu või urni materjal;
hauaplatsil asuvate hauatähiste ja piirete lühikirjeldus.
Registri andmete kogumisel lähtutakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest.
Kalmistu kohta peetavat dokumentatsiooni säilitatakse Sõmerpalu valla arhiivis.
§ 4. KALMISTU VALDAJA KOHUSTUSED
Sõmerpalu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kalmistu valdajana tagab:
matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad;
kalmistuvahi tööks ja inventari hoidmiseks vajalikud ruumid;
teadetetahvlid teabega teenuste kohta;
kalmistu plaanid, kuhu on märgitud hooned ja rajatised, muinsuskaitselised ja kultuuriloolised objektid; 5) kalmistupühade läbiviimise paiga;
vaba ja heakorrastatud juurdepääsu kalmistule; 7) parkimisplatsi kalmistu lähikonnas;
veevõtukohad kalmistul; 9) kalmistu inventariga varustamise; 10) vajadusel liiva ja mulla olemasolu kalmistul
§ 5. KALMISTU HEAKORD
Kalmistul ladustatakse prügi selleks ettenähtud kohtadesse.
Hauaplatsi kasutaja on kohustatud hoidma hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad heakorrastatuna ja puhtana.
Vallavalitsuse kulul maetute haudaplatside ja kalmude korrasoleku tagab kalmistuvaht.
Vallavalitsus korraldab kalmistu ilmet häirivate aedade, puude ja põõsaste eemaldamise.
Kalmistu ja hauaplatside korrashoidu jälgib kalmistuvaht, kelle õigused ja kohustused määratakse kindlaks tööjuhendiga.
§ 6. NÕUDED HAUAPLATSI KASUTAMISELE JA MATMISELE
Hauaplatsi eraldab kalmistuvaht surmatõendi ettenäitamisel.
Kalmistuvaht peab hauaplatsi taotlejale kätte näitama platsi asukoha. Matmisplatsi suurus on üldjuhul 2,5×1,2m ühe matmispaiga kohta. Hauaplatse eraldades tuleb järgida põlist matmistava.
Hauakaevamine peab olema kooskõlastatud kalmistuvahiga. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema vähemalt 1,5 - 2m maapinnast. Urniga matmisel peab matmise sügavus olema vähemalt 1meeter. Kui haua kaevamisel tuleb välja varem maetu säilmeid, siis tuleb need matta sama haua põhja kaevatud süvendisse, tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.
Hauaplatsi kasutajaks on isik, kellel on vallavalitsuse nõusolek hauaplatsi kasutamiseks. Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks.
Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaletõstmine ja taaspaigaldamine toimub hauaplatsi kasutaja kulul.
Hauaplatsi kasutaja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistuvahi või kahjukannatajaga.
Hauaplatsi korrastab pärast matmist hauaplatsi kasutaja.
Matmiseks laenutatud inventar (äärelauad, labidad, haudalaskmise lindid) tagastatakse pärast matmist kalmistuvahile.
Matmise aeg kooskõlastatakse kalmistuvahiga nii, et matmine ei toimuks mitte varem kui 24tunni möödumisel surma momendist. Üldjuhul peab eelseisvast matmisest kalmistuvahile olema ette teatatud mitte vähem kui 24tundi. Riiklikel ja kiriklikel pühadel matmisi ei toimu. Muudel päevadel on matmine lubatud üldjuhul kella 10.00–17.00.
Kirstuga maetava surnu pealematmine ei või toimuda varem kui 20.aasta möödumisel viimasest matmisest samale kohale.
Pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek. Kui hauaplats on vallavalitsuse poolt tunnistatud hooldamata hauaplatsiks, ei ole hauaplatsi kasutaja nõusolek nõutav.
Surnu ümbermatmist korraldab ja nõusoleku ümbermatmiseks annab vallavalitsus.
Liivapinnase puhul tohib kirstuga maetud surnu ümber matta pärast ühe aasta möödumist ja niiske pinnase puhul pärast kolme aasta möödumist surnu eelmisest matmisest.
§ 7. HOOLDAMATA HAUAPLATSIKS TUNNISTAMINE
Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud rohi või võsa;
hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud;
hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.
Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab vallavalitsus selle ülevaatamise.
Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab vallavalitsus komisjoni, kuhu kuuluvad vallavalitsuse esindajad ja kalmistuvaht.
Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
esimene ülevaatus, mille käigus tuvastatakse, et hauaplats on hooldamata, ja märgistatakse see kollase sildiga, millel on musta värviga kiri „Hooldamata hauaplats“. Sildile märgitakse ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja vallavalitsuse kontaktandmed.
teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.
Ülevaatuse kohta koostatakse akt, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse akti märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Aktile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.
Hooldamata hauaplatsina arvele võetud hauaplatside kohta avaldatakse teade valla kodulehel, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse ühe kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust vallavalitsuse kontaktisikuga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest.
Pärast ühekuulise tähtaja möödumist loetakse hauaplatsi kasutusõigus lõppenuks.
§ 8. HAUATÄHISED JA -RAJATISED
Hauatähised on hauarist, hauasammas ja hauakivi. Hauatähis peab asuma hauaga samas paigas.
Matja paigaldatud hauatähised ja rajatised on tema omand. Omanik on kohustatud korrastama hauatähised, rajatised ja kalmud.
Vallavalitsus korraldab hauatähise või rajatise säilitamist, remonti, lammutamist või üleviimist:
kaitsealuste väärtuste korral;
vabanenud hauaplatsidel kooskõlastatult hauaplatsi saajaga;
kui hauaplatsile on püstitatud midagi niisugust, mis ei ole kooskõlas käesoleva eeskirjaga või ei sobi kalmistu või kalmistu detailplaneeringuga; 4) kasutaja ei ole hauaplatsi tähtaegselt korrastanud. Nimetatud tööd tehakse hauaplatsi omaniku kulul.
§ 9. KALMISTUL KEELATUD TEGEVUSED
Kalmistul on keelatud:
risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, jalutada koeri ja teisi koduloomi;
omavoliliselt püstitada hauatähiseid;
liigelda mootorsõidukiga ilma kalmistu haldaja loata;
laiendada omavoliliselt hauaplatse;
rikkuda oma tegevusega kalmistu rahu;
matta kalmistule loomi;
panna prügi selleks mitte ettenähtud kohtadesse;
võtta liiva ja mulda ning lõigata mättaid hauaplatsidelt
§ 10. RAKENDUSSÄTTED
Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral on vallavalitsusel õigus teha ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitrmisel võib vallavalitsus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
Määrus jõustub 01.jaanuaril 2012.a.