Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise kord

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord.

§ 2. Asendushooldusteenuse eesmärk

Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 3. Järelhooldusteenuse eesmärk

Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 4. Teenuse osutaja

(1) Asendushooldusteenust osutavad hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

(2) Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena või lühiajaliselt.

(3) Järelhooldusteenust osutab vallavalitsus või korraldab teenuse osutamise teiste teenuseosutajate kaudu.

§ 5. Teenuse saaja

(1) Asendushooldusteenus tagatakse vallavalitsuse otsusega sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lastele, kelle elukoht on registreeritud Saku vallas.

(2) Asendushooldusteenuse võib tagada vallavalitsuse otsusega sotsiaalhoolekande seaduse sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lastele, kelle elukoht on registreeritud Saku vallas, heaolu tagamiseks.

(3) Järelhooldusteenus tagatakse vallavalitsuse otsusega sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule, kelle elukoht on registreeritud Saku vallas.

(4) Järelhooldusteenuse võib tagada vallavalitsuse otsusega sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule, kelle elukoht on registreeritud Saku vallas, toimetuleku tagamiseks.

§ 6. Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

(1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel vallavalitsus lapse heaolust lähtuvalt hindab teenuse osutamise vajadust, valib teenuse osutaja (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab tehtud valikut.

(2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel vallavalitsus lapse abivajadusest ja heaolust lähtuvalt hindab teenuse osutamise vajadust ja valib teenuse osutaja (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

(3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus isiku abivajadust ja sellest lähtudes otsustab osutatava teenuse sisu üle.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

(5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

§ 7. Teenuse rahastamine

(1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.

(2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallavalitsuse eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

(3) Järelhooldusteenust rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning teenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

(4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallavalitsus eelarvest iga kuu tegema kulutusi vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹¹ lõikes 3 sätestatud määras.

(5) Käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud summa fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ning kantakse teenuse osutaja arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole.

(6) Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kelle andmed on kantud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse, iga hooldatava lapse eest vähemalt ühe neljandiku ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast.

(7) Vallavalitsus võib sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud hoolduspere vanemale maksta tasu iga hooldatava lapse eest vähemalt ühe neljandiku ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud toetust.

(8) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.

(9) Teenuse osutaja muud kulutused teenuse osutamiseks lepitakse kokku vallavalitsuse ja teenuse osutaja vahel ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.

(10) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta ja ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

§ 8. Lepingu sõlmimine

(1) Vallavalitsus sõlmib teenuseosutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

(2) Järelhooldusteenuse lepingu sõlmimisel on teenuse saaja üheks lepingupooleks.

(3) Lepinguga sätestatakse vähemalt teenuse saajale osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

(4) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 9. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

(1) Leping lõpetatakse:

1) teenuse vajaduse äralangemisel;

2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;

3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;

4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või

5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

(2) Leping lõpeb:

1) tähtaja saabumise korral;

2) lepingupoole surma korral või

3) teenuse saaja surma korral.

§ 10. Jõustumine

(1) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.