Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord

§ 1. Reguleerimisala

(1) Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) sätestab Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide üürile andmise Narva-Jõesuu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) pädevuse vastavate toimingute teostamisel.

(2) Eluruumide võõrandamine, vahetamine, kasutamise otstarbe muutmine ja asjaõigustega koormamine toimub Narva-Jõesuu linnavara eeskirja ja muude õigusaktide alusel.

§ 2. Mõisted

Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) eluruum – Narva-Jõesuu linna (edaspidi linna) omandis olev korteriomand, selle osa, mis koosneb reaalselt piiritletud eraldiseisvast toast (tubadest), samuti elamu või muu ruum, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja on kasutatav alaliseks elamiseks;

2) linnavara haldaja – linna valitseva mõju all olev kommunaalettevõte AS Narva-Jõesuu Kommunaal, kes tegutseb halduslepingu alusel.

§ 3. Volikogu, linnavalitsuse ja linnavara haldaja pädevus

(1) Linnale kuuluvate eluruumide omandamise, raha eest eluruumide teistele isikutele üürile andmise, linna poolt eluruumide kasutusse võtmise ja eluruumide kasutamise sihtotstarbe määramise küsimused otsustab linnavalitsus.

(2) Linnavalitsus kinnitab:

1) linna omandis oleva eluruumi üürile andmisel kasutatavate üürilepingute vormid;

2) linna omandis oleva eluruumi üleandmise ja vastuvõtmise akti vormid.

(3) Eluruumide üürile andmise, kasutamise ja korrahoiuga seotud küsimuste lahendamise otsustab linnavara haldaja kui käesolevas korras ja teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(4) Linna esindamist korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena, seltsingulepingu alusel tegutsemisel lepingu poolena või seltsingulepingu sõlmimise korraldab linnavara haldaja.

(5) Eluruumide ehitus- ja kapitaalremondi töid korraldab linnavara haldaja, kes esitab linnavalitsusele kooskõlastamiseks tööde plaani ja eelarve enne järgmise aasta linnaeelarve projekti vastuvõtmist.

(6) Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, samuti lammutamise otsustab linnavalitsus.

§ 4. Eluruumide üürileandmist taotlema õigustatud isikud

(1) Eluruumide üürileandmist võivad taotleda isikud, kes saabusid tööle või teenistusse Narva-Jõesuu Linnavalitsusse (edaspidi linnavalitsusse) või linnavalitsuse hallatavatesse asutustesse ja kes vajavad eluruumi töö või teenistuse ajaks.

(2) Vabade eluruumide olemasolul ja tingimustel, et eluruumile ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejaid, on õigus eluruume üürile anda ka teistele isikutele.

§ 5. Avalduse esitamine

(1) Eluruumi saamiseks esitab §-s 4 nimetatud eluaset vajav isik avalduse linnavalitsusele. Avalduse võib esitada ka linnavara haldajale, kes edastab selle linnavalitsusele.

(2) Avaldus peab sisaldama eluruumi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas:

1) isiku-, elukoha- ja kontaktandmeid;

2) andmeid isiku perekonnaliikmete kohta, kellega koos soovitakse eluruumis elada;

3) andmed isiku seotuse kohta linnaga;

4) eluruumi taotlemise põhjendus;

5) muud olulised andmed taotluse lahendamiseks, seal hulgas töökoha ja töötasu kohta.

§ 6. Avalduse läbivaatamine eluruumi üürile andmine

(1) Avalduse läbivaatamise tähtaeg on kuni 14 kalendripäeva alates selle registreerimisest linnavalitsuse kantseleis. Linnavalitsus jätab endale õiguse mitte eraldada eluruumi isikutele, kellel olid eelmise perioodi jooksul eluruumide kasutamisega seotud olulised rikkumised nagu tasumata arved ja siiamaani kehtiv võlg, naabrite õiguste rikkumine, mis on fikseeritud politsei või kohaliku omavalitsuse poolt jms.

(2) Linnavalitsuse korraldusel võib eluruume anda kasutusse ka enne avalduse läbivaatamist, kui eluruumi taotleja asub koheselt tööle linnavalitsusse või linnavalitsuse hallatavasse asutusse. Sellisel juhul teeb linnavalitsus korralduse, kus märgib ära, et eluruum antakse kasutusse tagasiulatuvalt sellest kuupäevast kui eluruumi taotleja eluruumi elama asus.

(3) Eluruumi vajavale isikule eraldatakse eluruum linnavalitsuse korraldusega. Antav ruum peab olema kõlblik kasutamiseks.

(4) Korralduses määratakse kindlaks üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas:

1) eluruumi asukoht;

2) eluruumi suuruse ja tubade arv;

3) üürilepingu tähtaeg;

4) üürimäär;

5) üürnikuga koos elavad isikud;

6) muud tingimused;

7) korraldus üürilepingu sõlmimiseks edastatakse linnavara haldajale.

(5) Linnavalitsuse korralduse alusel sõlmib linnavara haldaja kirjaliku üürilepingu eluruumi taotlejaga, mille järgselt antakse eluruum üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Eluruumi kasutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel koostatakse eluruumi üleandmise akt.

(6) Eluruumi ekspluateerimise perioodil on linnavara haldajal õigus kontrollida üürile antud eluruumi korrashoidu ning selle vastavust ekspluateerimise üürilepingus ette nähtud tingimustele. Tingimuste mittevastavuse korral on linnavara haldajal õigus teha üürnikule ettekirjutus, millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on linnavara haldajal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ning vajadusel nõuda üürnikult kahjunõude tasumist.

§ 7. Linna esindamine

Linna omandis olevast eluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse alustamise, edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise ning avalduse esitamiseks volituste andmise otsustab linnavalitsus. Linna omandis oleva eluruumi üürivõla ja tasumata kommunaalkulude välja nõudmist kohtu kaudu võib teostada linnavara haldaja.

§ 8. Eluruumi kasutusse andmine

(1) Eluruumi kasutamise aluseks on üürileping.

(2) Üürileping sõlmitakse linnavalitsuse korralduse alusel kirjalikus vormis.

§ 9. Eluruumi üürilepingu tähtaeg

Üürilepingu võib sõlmida:

1) linnavalitsuses või linnavalitsuse hallatavas asutuses töötamise ajaks kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist.

2) isikud käesoleva korra § 4 lg 2 mõistes tähtajaga 1 aasta kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist.

§ 10. Üürilepingu sõlmimine ja muutmine

(1) Eluruumi üürileandmise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.

(2) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikul õigus taotleda üürilepingu pikendamist, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud käesoleva korra § 4 mõistes.

(3) Üürilepingut võidakse pikendada juhul, kui üürnik on täitnud lepingujärgsed kohustused, avaldus ning dokumendid uue üürilepingu sõlmimiseks on esitatud hiljemalt kaks kuud enne üürilepingu tähtaja lõppemist.

(4) Eluruumi üürniku surma puhul on selles eluruumis elanud abikaasal üürileandja loal õigus üürniku asemel eluruumi üürilepingu sõlmida.

(5) Eluruumi valdus antakse üürnikule üle peale üürilepingu sõlmimist üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja linnavara haldaja. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama vähemalt eluruumi seisukorra kirjeldust ja mõõdikute näitusid.

§ 11. Eluruumi üür ja kõrvalkulud

(1) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üüri on õigus võtta ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest. Üüri arvestamisel loetakse eluruumide üldpinnaks kõigi elu- ja abiruumide, lodžade, külmade verandade, rõdude, terrasside ja külmade panipaikade põrandapindade summa.

(2) Linnale kuuluvate eluruumide ühe ruutmeetri hinna määrab linnavalitsus oma korraldusega.
Üürihind kehtestatakse kord kolme (3) aasta jooksul või vajadusel sagedamini, kui tekib vajadus üürihinna muutmiseks. Linnavara haldaja esitab linnavalitsusele kinnitamiseks eluruumide nimekirja koos eluruumide üürihindadega ja põhjendused üürihinna suurusega.
Üürihinna arvutamise aluseks on hoone asukoht, kus eluruum asetseb, hoone ja eluruumi seisukord, eluruumis olev mööbli ja tehnika olemasolu, seisukord, vanus ja ning muud olulised faktorid mis võivad mõjutada üürihinda, sealhulgas eluruumis tehtud investeeringute amortisatsioon.

(3) Eluruumide üüri hinnale lisanduvad arvestuslikult üürilepingu esemega seotud täiendavad kulud. Eelkõige on nendeks kuludeks:

1) kulud hoone selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete ehituskonstruktsioonide, tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks ja remondiks (remondifond);

2) hooneväliste tehnovõrkude (soojus-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- jne) hooldus ja remondi kulud;

3) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurputukate ja -näriliste tõrjeks ning hoone maa-ala või ümbruse korrashoiuks;

4) eluruumiga seotud hoone kindlustus;

5) korterühistutes asuvate eluruumide kõrvalkulud makstakse otse korteriühistule.

(4) Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega, muuhulgas valitsemiskulud ja kommunaalkulud. Eelkõige on nendeks kuludeks:

1) tasu vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest;

2) tasu üldkasutatavate ruumide ja hoone ümbruse valgustuse eest;

3) tasu prügiveo teenuse eest;

4) tasu soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest;

5) eluruumi asukoha järgse korteriühistu, valdaja vms poolt kehtestatud hoolduskulu tasu;

6) elamute valitsemisega seotud kulud.

(5) Lisaks üürile, täiendavatele ja kõrvalkuludele tasub üürnik kõik kulud, mis on tekkinud tema poolt iseseisvalt sõlmitud muude teenuslepingute alusel (side, televisioon, eluruumi valgustuse ja muuks otstarbeks kasutatud elektrienergia tarbimine jms).

(6) Linnale kuuluvate eluruumide üüri, täiendavate ja kõrvalkulude arvestamise ja nende eest tasumise perioodiks on üks kalendrikuu.

(7) Üüri, täiendavate ja kõrvalkulude tasumiseks esitab linnavalitsus üürnikule üüriarve hiljemalt arvestuskuu 15-ks kalendripäevaks maksetähtajaga 10 kalendripäeva. Üüriarvele peab olema märgitud makseperioodil võetav üür, kõrvalkulud, täiendavad kulud, võlgnevused ja viivised.

(8) Linnale kuuluva eluruumi eest tasumisega viivitamisel on viivis 0,07 % päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates arve tasumise tähtaja möödumise päevast.

§ 12. Üürilepingu lõppemine

(1) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel või lepingu lõppemisel muudel alustel.

(2) Üürilepingu lõppemisel on üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud eluruumi vabastama.

(3) Eluruum tagastatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja linnavara haldaja poolt määratud isik. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama eluruumi seisukorra kirjeldust, mõõdikute näitusid ning vajadusel üürniku või üürileandja poolt tasumisele kuuluvaid summasid (tasumisele kuuluv üür, kõrvalkulud, täiendavad kulud, viivised, leppetrahv, kahju hüvitamine jms).

(4) Üürnik tagastab eluruumi samas seisukorras, kui ta selle vastu võttis, arvestades normaalset kulumist. Kui üürnik tagastab eluruumi ja eluruumis oleva tehnika, seadmed, inventari jne muus seisukorras, tasub Üürnik kõik vajalikud kulud, mis kuluvad nende parendamiseks.

(5) Eluruumide vabastamise ja/või üle andmisega viivitamise korral on üürnik kohustatud tasuma lisaks üürile ja muudele Lepingu järgi tasumisele kuuluvatele maksetele leppetrahvi 10 % ühe kuu üürisummast iga üleandmisega viivitatud päeva eest.

§ 13. Üürniku õigused

(1) Kasutada temale välja üüritud eluruumi vastavalt sõlmitud üürilepingule.

(2) Teha linnavalitsuse nõusolekul kasutatavas eluruumis parendusi või muudatusi. Linnavalitsus ei kompenseeri parenduste ja muudatuste teostamisega seotud kulud. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist eluruumile võib lubada ainult siis, kui need on vajalikud avalikes huvides.

§ 14. Üürniku kohustused

(1) Kasutada üüritud eluruumi vastavalt sihtotstarbele ja heaperemehelikult.

(2) Täitma kõiki eluruumi kasutusega seotud õigusakte (sh sanitaar-, tuleohutus jne), eluruumi asukohajärgse hoone valdaja või korterühistu poolt kehtestatud reegleid ja eeskirju.

(3) Mitte andma üüritud eluruumi allüürile või allkasutusse.

(4) Tasuma õigeaegselt üürnikule koostatud ja edastatud üüri ning täiendavate ja kõrvalkulude arve.

(5) Üürilepingu lõppemisel vabastama eluruumi vastavalt käesoleva korra §-s 9 näidatud tingimustele.

(6) Üürniku kohustused eluruumi hooldamisel, kui üürilepinguga ei ole kokku lepitud teisiti, on:

1) seinte, lagede, uste, põranda, akende, rõdu ja rõduuste, sisseehitatud mööbli, korrashoid, sh krohvi- ja viimistlusparandused, värvimine, põrandakatete paigaldus, asendamine samaväärsega;

2) välisuste (sh rõduuste) põhilukkude korrashoid, hooldus ja asendamine, lisalukkude, uksesilmade ja -kettide paigaldamine, sisemiste poolte värvimine või heliisolatsiooni materjaliga katmine, hingede ja sulgurite remont ja vahetus;

3) purunenud akende ja rõduuste klaaside asendamine;

4) külma- ja soojaveevarustuse ja kanalisatsiooni osade, eelkõige valamud vannid, dušši alused ja -kabiinid, veekraanid ja segistid, WC potid (loputuskastid) ühendusvoolikud ja -ventiilid hooldus;

5) ventilatsiooni, elektriseadmete (sh juhtmed, lülitid jms), antennikaablite, valgustusseadmete korrashoid ja hooldus;

6) gaasiseadmete, küttekollete, ahjude, pliitide, soemüüride, suitsulõõride puhastamine ja hooldus.

(7) Üürniku poolt käesolevas paragrahvis loetletud kohustuste mittetäitmisel on linnavalitsusel õigus lõpetada üürileping ennetähtaegselt ning käesolevas korras või muudes õigusaktides sätestatud juhtudel nõuda viivist ja leppetrahvi.

§ 15. Määruste kehtetuks tunnistamine ja lisade kinnitamine

Tunnistada kehtetuks:

1) Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.02.2016 määrus nr 67 „Narva-Jõesuu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“;

2) Vaivara Vallavolikogu 22.01.2009 määrus nr 77 „Eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“.

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.