LegalWise

Üldhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise kord

kehtivalates 01.07.2023· RT IV, 28.06.2023, 28· Võru Vallavolikogu

EUR-Lexis ↗
Sisukord

Klõpsake punktil paragrahvi, lõike või punkti ees: täpne viide, link, selgitus, sõnastuse ajalugu, kohtupraktika ja märkmed.

§ 1. Üldsätted

Määrusega kehtestatakse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi teenus) korraldamise ja rahastamise kord.

§ 2. Teenuse eesmärk

Teenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 3. Teenuse saaja

Teenust ja teenuse osalist rahastamist on õigus saada isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Võru vallas ja kelle abivajadus on hinnatud ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega

§ 4. Teenuse taotlemine ja abivajaduse hindamine

Taotlus teenuse saamiseks esitatakse Võru vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) suuliselt või kirjalikult. Taotluse võib esitada isik enda kohta ise või muu isik, kes märkab abivajadust.

Abivajaduse hindamise eeldus on teenust vajava isiku tahteavaldus, milles märgitakse teenust vajava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, kontakttelefoni number, eelistatud teenuse osutaja (hoolekandeasutuse) nimi, selgitus teenuse vajaduse kohta.

Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik hindab teenusel viibiva või teenust taotleva isiku abivajadust, selgitades välja hooldusvajaduse ja toimingud, mis tagavad isikule turvalise keskkonna ja toimetuleku. Abivajadust hinnatakse hindamisinstrumendi alusel.

Hindamistulemustest lähtuvalt teeb sotsiaalosakonna ametnik ettepaneku isiku teenuse vajaduse kohta sotsiaalosakonna juhatajale otsuse tegemiseks.

§ 5. Teenuse maksumus ja rahastamine

Teenuse maksumus sisaldab:

vahetult hooldusteenust osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud (edaspidi hoolduskulu);

majutus- ja toitluskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud (edaspidi muud kulud).

Teenuse maksumust rahastatakse teenuse saaja sissetulekutest, valla eelarvest sh riigi poolt sihtotstarbeliselt eraldatud pikaajalise hoolduse korralduse toetusest ja vajadusel ülalpidamiskohustuslaste sissetulekutest.

§ 6. Hoolduskulude tasumine

Valla eelarvest rahastatakse järgmised hoolduskulud:

tööjõukulud;

tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

tervisekaitse ja vaktsineerimise kulud;

koolituse ja supervisiooni kulud.

Vallavalitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude tasumise piirmäära (edaspidi piirmäär), mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse.

Juhul kui hoolduskulude suurus ületab vallavalitsuse kehtestatud piirmäära, tasub piirmäära ületava kulu teenuse saaja või tema ülalpidamiskohustuslased.

§ 7. Hoolduskulude toetus

Teenuse saajale määratakse hoolduskulude tasumiseks toetust teenuse osutaja poolt kehtestatud hoolduskulude ulatuses, kuid mitte rohkem kui kehtestatud piirmäär.

Kui teenuse saajale peab terviseseisundi tõttu teenust osutama hoolekandeasutuses, mille hoolduskulud ületavad kehtestatud piirmäära, võib erandkorras teenuse saajale määratava toetuse suurus olla suurem kui piirmäär.

§ 8. Muude kulude tasumine ja väiksema sissetuleku hüvitis

Muude kulude eest tasub teenuse saaja.

Teenuse saajal on õigus saada muude kulude tasumiseks hüvitist, kui tema sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus (edaspidi väiksema sissetuleku hüvitis).

Väiksema sissetuleku hüvitist makstakse teenuse saaja tasutavate muude kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe ulatuses, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Teenuse saaja sissetulekuna arvestatakse riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

Väiksema sissetuleku hüvitise määramisel arvestatakse, et pärast teenuse eest tasumist peab teenuse saaja isiklikuks kasutamiseks jääma 10% tema sissetulekutest.

§ 9. Lisakulude ja lisateenuste eest tasumine

Teenuse saaja puudest tingitud lisakulusid nõudvate teenuste ja kaupade hankimise ning rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimise korral teenuse osutaja poolt kaetakse need kulud puudega inimese sotsiaaltoetuse määra ulatuses nimetatud toetuse arvelt.

Lisateenuste eest, mille osutamine ei sisaldu teenuse maksumuses (tervishoiuteenuse osutaja poolt võetav visiidi- ja voodipäeva tasu, sotsiaaltranspordi teenuse tasu jms), tasub teenuse saaja või tema ülalpidamiskohustuslased.

§ 10. Teenuse vajaduse ja rahastamise otsustamine

Teenuse vajaduse ja teenuse rahastamise kohta teeb otsuse sotsiaalosakonna juhataja oma haldusaktiga.

Teenuse saajale määratud toetus ja väiksema sissetuleku hüvitis makstakse välja teenuse osutajale arve alusel.

Kui isiku teenuse vajadus on tuvastatud ning isik tuleb viivitamatult teenusele suunata, kuid isiku teenuse eest tasumise maksevõime väljaselgitamine vajab täiendavate toimingute tegemist, siis rahastatakse teenuse maksumus valla eelarvest kuni teenuse rahastaja väljaselgitamiseni. Vallavalitsusel on õigus teenuse saaja eest valla eelarvest tasutud kulud teenuse saajalt või tema ülalpidamiskohustuslastelt seaduses sätestatud alustel tagasi nõuda.

Kui teenuse saaja ei ole võimeline oma sissetulekust tasuma teenuse maksumust (muud kulud või hoolduskulu piirmäära ületav osa) või tasuma lisateenuste või lisakulude eest, siis hinnatakse teenuse saaja varalist seisu ja tema ülalpidamiskohustuslaste maksevõimet ning objektiivsete asjaolude alusel tehakse otsus rahastaja kohta.

Teenuse saaja või tema ülalpidamiskohustuslaste maksevõime hindamiseks on sotsiaalosakonna ametnikul õigus küsida täiendavaid dokumente (s.h arvelduskontode viimase 6 kuu väljavõtted vms).

§ 11. Teenuse rahastamisest keeldumine

Taotluse teenuse saamiseks võib jätta rahuldamata, kui:

teenuse vajaduse hindamisel ei tuvastata teenuse vajadust ja teenust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega või muu abiga;

teenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslased jätavad esitamata otsuse langetamiseks nõutud dokumendid;

teenust vajav isik on esitanud valeandmeid.

§ 12. Teenuse rahastamise lõpetamine

Teenuse rahastamine lõpetatakse:

teenuse osutamise lepingu lõpetamisel;

teenuse saaja siirdumisel teisele, igapäevast toimetulekut parimal moel tagavale, teenusele;

teenust saava isiku või tema lähedase või ülalpidamiskohustuslase avalduse alusel;

muudel põhjendatud juhtudel.

Teenuse rahastamine lõpeb teenuse saaja surma korral.

§ 13. Alusetult saadud toetuse tagasinõudmine

Vallavalitsusel on õigus alusetult saadud toetus tagasi nõuda sotsiaalseadustiku üldosa seaduse paragrahvides 31–35 sätestatud korras.

§ 14. Erandjuhud

Käesolevas määruses reguleerimata juhtumid lahendab vallavalitsus.

§ 15. Dokumendivormide kinnitamine

Vallavalitsus võib kinnitada määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid.

§ 16. Rakendussätted

Tunnistada kehtetuks Võru Vallavolikogu 21.02.018 määrus nr 24 „Hoolekandeteenuse eest maksmise kord“.

Tunnistada kehtetuks Võru Vallavolikogu 13.02.2019 määruse nr 60 „Valla eelarvest toetuste maksmise kord“ paragrahv 8.

Määrus jõustub 01.07.2023.