Jõhvi Kesklinna Kooli põhimäärus

§ 1. Kooli nimetus

Kooli nimetus on Jõhvi Kesklinna Kool (edaspidi kool). Kool on Jõhvi Vene Põhikooli õigusjärglane.

§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

Kool asub ja tegutseb aadressil Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 16.

§ 3. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

(1) Kool on Jõhvi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatav asutus.

(2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool, kus toimub statsionaarne õpe I, II ja III kooliastmes.

(3) Kooli struktuuri kuulub loodus- ja täppisteaduste keskus LTK (edaspidi huviharidusekeskus), kus antakse huviharidust huvikooli seaduse tähenduses, ning metoodikakeskus, kus pakutakse täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.

(4) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, huvikooli seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

§ 4. Kooli tegevuse üldalused

(1) Kooli teeninduspiirkond on Jõhvi valla haldusterritoorium. Õpilasi teistest omavalitsustest võetakse vastu vabade kohtade olemasolul.

(2) Koolil on oma sümboolika (lipp, logo, laul) ning Jõhvi valla vapi kujutise ja oma nimega pitsat.

(3) Kooli põhitegevus on põhihariduse ja huvihariduse andmine, toetades õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning luues tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(4) Kooli ülesanne on tagada õppijatele turvaline, kaasaegne ja mitmekülgselt arendav õpi- ja kasvukeskkond, lähtudes kaasava hariduse põhimõtetest ning toetades õppijate vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Kool loob tingimused õppijate võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks, järgib oma tegevuses Eesti haridusstrateegiaid ning teeb koostööd õppijate, vanemate või seaduslike esindajate ja teiste huvigruppidega. Huvihariduse keskus loob õppijatele mitmekülgsed võimalused huvialadega tegelemiseks ja oma võimete arendamiseks.

(5) Kool võib oma põhitegevuse kõrval viia läbi täiskasvanute koolitusi, moodustada täiskasvanute õppegruppe, korraldada õppelaagreid, seminare ja kursusi, tegeleda õppematerjalide ja õppevahendite valmistamisega ning osutada tasulisi teenuseid (sh ruumide ja õppevahendite rendile andmine), mille hinnakirja kehtestab Jõhvi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi valitsus).

(6) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse vähemalt neljaks eelseisvaks aastaks kooli arengukava.

§ 5. Koolis omandatava hariduse liik, tase ja õppekeel

(1) Põhikoolil on nii hariv kui kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

(2) Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg üheksa aastat. Põhiharidust omandatakse statsionaarses õppes.

(3) Põhikooli kooliastmed on:

1) I kooliaste – 1.–3. klass;

2) II kooliaste – 4.–6. klass;

3) III kooliaste – 7.–9. klass.

(4) Kooli õppekeel on eesti keel. Vene keelt kasutatakse osaliselt õppekeelena kuni eestikeelsele õppele ülemineku lõpuni.

§ 6. Õppimiskohustuse täitmine

(1) Õppimiskohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt.

(2) Õppimiskohustust ei loeta täidetuks, kui õppimiskohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.

(3) Kool loob koos ametiasutusega tingimused õppimiskohustuse täitmiseks ja kontrollib selle täitmist.

§ 7. Õppetöö korraldus

(1) Hariduse omandamine toimub põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Õppekava on õpingute alusdokument. Õppekava, millele on arvamuse andnud kooli hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu, kehtestab direktor.

(2) Kooli õppekava määrab kindlaks õppetöö sisu, õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, tunnijaotusplaani ja ainekavad, õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtted, sisu, mahu ning selle ajalise korralduse. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.

(3) Õppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

(4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(5) Direktor kehtestab kooli päevakava. Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning pikapäevarühmas ja ringides korraldatavate tegevuste ajalist järjestust ja kestvust.

(6) Õppetöö põhivormiks on õppetund. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit. Lubatud on paaristunnid. Õppetundide arv päevas ja nende järjekord määratakse tunniplaanis.

(7) Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe: loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e- õpe, õppekäik, eeljuhendatud iseseisva õppe tund/päev.

(8) Valitsus võib korraldusega kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestades õigusaktides toodud norme.

(9) Õpilase hindamine toimub kooli õppekavas sätestatud korras.

(10) Kooli lõpetamine toimub vastavalt riiklikus õppekavas ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimustele.

(11) Koolil on kodukord, mille kehtestab direktor. Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

§ 8. Õpilaste kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine

(1) Kool on kohustatud põhikooli vastu võtma kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool.

(2) Õpilase kooli vastuvõtmise ja välja arvamise tingimused ja korra koostab kool haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud nõuete alusel. Korra peab heaks kiitma kooli hoolekogu ja kinnitama valitsus.

(3) Huvialadele vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab kool.

§ 9. Klasside ja õpperühmade korraldamine

(1) Klassi, või kui õpe on korraldatud õpperühmadena, siis õpperühma täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Valitsus võib korraldusega kehtestada piirnormist väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.

(2) Erandjuhul ning direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul võib valitsus korraldusega suurendada õpilaste arvu üle sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

§ 10. Koduõpe seadusliku esindaja taotlusel

Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada seadusliku esindaja taotlusel koduõppes. Seadusliku esindaja taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osas seaduslik esindaja.

§ 11. Õpilase arengu toetamine

(1) Kool lähtub õppe ja kasvatuse korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest ning loob õpilaste arengut ja heaolu toetava turvalise õppekeskkonna.

(2) Õpetajad jälgivad õpilase arengut, õpitulemusi ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.

(3) Õpilase arengu toetamiseks rakendab kool erinevaid tugimeetmeid ja -teenuseid ning korraldab õppe vastavalt õigusaktidele ja kooli tugisüsteemidele.

(4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest. Õpilase arengu toetamiseks võib kool moodustada ettevalmistusrühmi, õpiabirühmi, hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi ning pikapäevarühmi ning vajaduse korral jagada klassi õpperühmadeks.

(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe ja tugiteenuste korraldamist koordineerib koolis hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija.

(6) Õpilasele tagatakse vajaduse korral tugispetsialistide, sealhulgas eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus.

(7) Õpilaste arengu ja heaolu toetamiseks tegutseb koolis tugimeeskond, kes teeb koostööd õpetajate, õpilaste, seaduslike esindajate ja vajaduse korral teiste spetsialistidega.

(8) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille eesmärk on toetada õpilase arengut ning leppida kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

§ 12. Pikapäevarühmad

(1) Kooli direktor võib valitsuse nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi.

(2) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor.

(3) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega seadusliku esindaja taotluse alusel.

§ 13. Õppekavaväline tegevus

(1) Kooli õppekavaväline tegevus on huvitegevus.

(2) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod, üritused, ekskursioonid ja projektid.

(3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse huviringi päevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, kohalolek ja tunni sisu. Huviringi e-päevikut täidab ringijuht.

§ 14. Huviharidus

Huviharidus jaguneb kooli struktuuriüksusena tegutseva huvihariduskeskuse poolt antavaks huviharidusõppeks ja täiskasvanuõppes osutatavateks teenusteks.

§ 15. Kooli hoolekogu moodustamine ja töökord

Hoolekogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab Jõhvi Vallavolikogu.

§ 16. Kooli hoolekogu pädevus:

Kooli hoolekogu pädevuses on:

1) osaleda kooli arengukava ettevalmistamisel ning anda selle kohta enne kinnitamist oma arvamus;

2) anda arvamus kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;

3) anda arvamus kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks;

4) anda nõusolek erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis suurendamiseks;

5) anda arvamus kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;

6) anda nõusolek kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;

7) anda arvamus kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;

8) kehtestada kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;

9) anda arvamus direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

10) anda arvamus kooli eelarve projekti kohta;

11) anda arvamus arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;

12) anda arvamus kooli sisehindamise korra kohta;

13) anda arvamus kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;

14) anda hinnang huvitegevuse ja pikapäevarühma vajaduse ja töökorralduse kohta;

15) anda arvamus kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;

16) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

§ 17. Õpilaste õigused

(1) Õpilaste õigused tulenevad õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

(2) Õpilastel on õigus:

1) saada õppekavas ettenähtud haridustaseme omandamiseks õpetust;

2) õppida individuaalse õppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;

3) valida koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega;

4) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises;

5) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli töökorralduse reeglite ja kooli kodukorra kohaselt;

6) saada õppekavas ettenähtud haridustaseme omandamiseks täiendavat abi ja konsultatsioone vastavalt kinnitatud päevakavale;

7) saada õpiabi vastavalt oma hariduslikele erivajadustele;

8) ohutule õpikeskkonnale ning õpilase vaimset ja füüsilist tervist kaitsvatele tingimustele tema koolis viibimise ajal;

9) saada sõidu- ja muid soodustusi ja Jõhvi Vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

10) saada koolist teavet koolikorralduse, õpilaste õiguste ja kohustuste ning õppimisvõimaluste kohta;

11) kaitsele hädaolukorras;

12) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, ametiasutuse lastekaitseametniku või lastekaitseorganisatsiooni ning hoolekogu poole.

§ 18. Õpilaste kohustused

(1) Õpilane on kohustatud:

1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös;

2) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest;

3) käituma koolis väärikalt;

4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt;

5) järgima üldtunnustatud moraalinorme;

6) hoidma kooli head mainet;

7) hoidma kooli kasutuses olevat vara;

8) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid norme.

(2) Õpilase poolt koolile tekitatud ainelist kahju hüvitab õpilane või teevad seda seaduslikud esindajad õigusaktidega sätestatud korras.

§ 19. Õpilasesindus

(1) Õpilaskonnal (kooli õpilased) on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(2) Õpilasesindus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus ning kinnitab direktor.

§ 20. Esmase õpilasesinduse valimise kord

(1) Esimesed õpilasesinduse valimised korraldab kooli direktor õppeaasta alguses koostöös klassijuhatajatega, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.

(2) Klassijuhataja esitab klassis valitud kandidaatide nimed direktorile kinnitamiseks.

§ 21. Õpilasesinduse põhimäärus

(1) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.

(2) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

(3) Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks üldkoosolekul lihthäälte enamusega.

(4) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile.

(5) 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(6) Kui põhimääruse projekt ei leia poolehoidu vaatab õpilasesindus projekti uuesti läbi ning uue redaktsiooni menetlemine toimub käesolevas paragrahvis ettenähtud korras.

§ 22. Õpilase seadusliku esindaja õigused

Seaduslikul esindajal on õigus:

1) saada koolist teavet kooli õppekava, õppe- ja kasvatustöö korralduse ning õppimisvõimaluste kohta;

2) saada teavet õpilase õpitulemuste ja arengu kohta;

3) osaleda õpilaste seaduslike esindajate koosolekutel ja kooli korraldatud aruteludel;

4) olla valitud kooli hoolekogusse;

5) teha ettepanekuid kooli direktorile ja õpetajatele õppe- ja kasvatustöö paremaks korraldamiseks.

§ 23. Õpilase seadusliku esindaja kohustused

Seaduslik esindaja on kohustatud võimaldama ja soodustama õppimiskohustuse täitmist ning tegema koostööd kooliga õpilase arengu toetamisel, sealhulgas:

1) looma õpilasele kodus õppimist võimaldavad tingimused ja toetama tema osalemist õppetöös;

2) jälgima õpilase õppimise edenemist ning teavitama probleemide ilmnemisel kooli;

3) esitama koolile oma kontaktandmed ning teavitama nende muutumisest;

4) kasutama kooli määratud infokanaleid kooliga suhtlemisel ja teabe saamisel;

5) tutvuma koolielu reguleerivate dokumentidega ning täitma neid puudutavaid sätteid;

6) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt puudumise esimesel õppepäeval;

7) tegema koostööd kooliga õppimiskohustuse täitmise tagamisel ning õpilase arengu toetamisel;

8) osalema kooli kutsel õpilase arenguvestlusel ning vajaduse korral õpilase käitumise või õppetöö arutamisel;

9) kasutama kooli või kooli pidaja pakutavaid tugimeetmeid õpilase arengu toetamiseks;

10) vajaduse korral pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamiskomisjoni poole.

§ 24. Kooli direktor

(1) Kooli juhib direktor, kellega sõlmib töölepingu ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi vallavanem või tema volitatud ametiisik. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja ja mille läbiviimise korra kehtestab valitsus, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

(2) Direktor:

1) juhib kooli ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;

2) korraldab kooli igapäevast tööd ning annab oma pädevuse piires käskkirju ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist;

3) määrab kindlaks koolitöötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutuse;

4) sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepinguid koolitöötajatega vastavalt õigusaktidele;

5) kinnitab koolitöötajate koosseisu kooskõlas kooli pidaja õigusaktidega;

6) moodustab kooli juhtkonna ning korraldab selle töö;

7) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule;

8) koostab kooli eelarve projekti ja esitab selle kooli pidajale;

9) tagab kooli käsutuses oleva vara heaperemeheliku kasutamise ja säilimise;

10) esindab kooli suhetes teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

11) täidab talle õigusaktide, põhimääruse ja töölepinguga pandud muid ülesandeid.

(3) Kooli direktorit asendab vallavanema käskkirjaga määratud isik.

§ 25. Koolitöötajad

(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning teised töötajad.

(2) Direktor kehtestab enne iga õppeaasta algust koolitöötajate, sh õpetajate, koosseisu lähtuvalt kooli õppekavast. Koolitöötajate koosseisus võib teha muudatusi õppeaasta jooksul põhjendatud vajaduse korral.

(3) Enne koolitöötajate koosseisu kehtestamist või muutmist tuleb vastav käskkirja projekt kooskõlastada valitsusega.

(4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud ning neid muudab ja ütleb üles kooli direktor.

(5) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

§ 26. Kooli vara

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad ametiasutuse poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli kasutuses olev vara on Jõhvi valla omand.

(2) Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Jõhvi vallale varaliste kohustuste võtmine toimub õigusaktidega kehtestatud korras.

(3) Kooli tasuliseks õppekavaväliseks tegevuseks on kooli ruumide üürimine ja vara rentimine, õppekavavälise koolituse, võistluste, festivalide, kontsertide ning näituste korraldamine.

§ 27. Kooli asjaajamine

(1) Kooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kehtestatud korras. Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Kooli tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks kehtestab direktor dokumentide loetelu.

(3) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt.

(4) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab ametiasutus koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele.

§ 28. Põhimääruse muutmine

(1) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kinnitab Jõhvi Vallavolikogu.

(2) Direktor esitab kooli põhimääruse ja selle muudatused enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

§ 29. Rakendussätted

(1) Jõhvi Vallavolikogu 30.03.2023 määrus nr 47 „Jõhvi Kesklinna Kooli põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub üldises korras.