Lehtsaare looduskaitseala kaitse-eeskiri

§ 1. Lehtsaare looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Lehtsaare looduskaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:

1) metsa- ja sookooslusi ja neile omast elustiku mitmekesisust;

2) kaitsealust taimeliiki harilik ungrukold (Huperzia selago);

3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on metsis (Tetrao urogallus), musträhn (Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva).

(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte sihtkaitsevööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Kibaru külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas².

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas³ on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

§ 5. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:

1) Karjasoo sihtkaitsevöönd;

2) Lehtsaare sihtkaitsevöönd.

§ 6. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

Karjasoo ja Lehtsaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on säilitada ja taastada metsa- ja sookoosluste looduslikku seisundit ja seeläbi neile kooslustele omast elustiku mitmekesisust. Karjasoo sihtkaitsevööndi eesmärk on lisaks eelnevale tagada kaitseala eesmärgiks olevatele linnuliikidele pesitsusaegne häirimatus.

§ 7. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 3 kehtestatud ajal.

(2) Kaitsealal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Karjasoo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini.

(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;

2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

4) olemasolevate ehitiste hooldustööd;

5) tee, tehnovõrgu rajatise või muu tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks.

§ 8. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) inimeste viibimine Karjasoo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 9. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 11. Kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2003. a määrus nr 3 „Lehtsaare looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 11. mai 2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/444 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 13. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.