LegalWise

Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord

kehtivalates 10.10.2026· RT I, 07.10.2026, 5· Vabariigi Valitsus

Riigi Teatajas ↗
Sisukord

Klõpsake punktil paragrahvi, lõike või punkti ees: täpne viide, link, selgitus, sõnastuse ajalugu, kohtupraktika ja märkmed.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl (edaspidi koos päästetöö) ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale:

juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästeseaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule (edaspidi füüsiline isik) tekitatud kulu hüvitamise alused, tingimused ja kord;

vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tasu maksmise alused, tingimused ja kord.

Määrusega kehtestatakse lisaks lõikes 1 sätestatule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalejale toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamise ulatus ja kord.

§ 2. Terminid

Ulatuslik päästetöö käesoleva määruse tähenduses on päästesündmuse lahendamine, milles Päästeametil on vaja kaasata täiendavalt enam kui 20 vabatahtlikku päästjat, abidemineerijat või füüsilist isikut või kasutusele võtta tehnilisi vahendeid, mis ei kuulu Päästeametile.

Pikaajaline päästetöö käesoleva määruse tähenduses on üle 24 tunni kestev päästetöö.

Toit käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode, välja arvatud alkohol.

Hüvitise taotleja käesoleva määruse tähenduses on:

juriidiline isik, vabatahtlik päästja, abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses;

Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral toitlustamise ja joogivee.

§ 3. Hüvitatav kulu

Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule hüvitatakse tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Vabatahtliku päästja, abidemineerija ja füüsilise isiku transpordikulu sihtkohta saabumiseks ja sealt lahkumiseks ei hüvitata.

Toitlustamise arvestusliku maksumuse piirmäär ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl on 30 eurot 24 tunni kohta ilma joogivee hinnata. Kui toitlustamiseks kasutatakse kuivtoidupakke, võib maksumuse piirmäära suurendada kuni 100 protsenti.

Lõikes 3 nimetatud kulu hulka arvatakse ka toidu valmistamise ja pakendamise, ühekordsete toidunõude, toidu päästesündmuse toimumise kohta transpordi ning hilisema toidunõude ja ‑jäätmete utiliseerimise kulu.

§ 4. Tasu maksmise alused ja tingimused

Tööaja ja tasu arvestamine algab vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku:

ulatusliku või pikaajalise päästetöö alustamise ajast ning lõpeb päästetöö lõpetamise ajaga;

kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses osalemise alustamise ajast ja lõpeb tegevuses osalemise lõpetamise ajaga.

Vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku tööaja ja tasu arvestust peab Päästeamet.

Tasu arvutamisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast põhipalgast.

Tunnitasu arvutamisel jagatakse päästeteenistuja madalaim põhipalk vastava kuu töötundide arvuga.

Makstava tasu suuruse arvutamisel korrutatakse tunnitasu tööaja arvestamise graafikus näidatud töötundide arvuga.

Tasu ei maksta riigiteenistujale, kellele makstakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või elanikkonnakaitses osalemise aja eest senist palka, välja arvatud juhul, kui riigiteenistujal on õigus saada tasu töötamise eest tööaja välisel ajal, tasu ületunnitöö eest või tasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel.

§ 5. Hüvitise taotlemine ja tasu saamine

Paragrahvi 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud hüvitise taotleja esitab Päästeametile kümne tööpäeva jooksul arvates ulatusliku või pikaajalise päästetöö või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses osalemise lõpetamise päevast või päevast, mil hüvitise taotleja sai teada või oleks pidanud teada saama kulu tekkimisest, alljärgnevad dokumendid:

tekkinud kulu hüvitamise taotlus;

üksikasjalik kulu arvestus.

Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud riigiteenistuja esitab tasu saamiseks tööandja kinnituse palga mittesäilimise kohta ajavahemikul, mil ta osales päästetööl või elanikkonnakaitses.

Päästeamet vaatab esitatud taotluse läbi, kontrollib hüvitise taotleja esitatud kulu arvestuse vastavust tegelikule kulule ja käesolevas määruses toodud nõuetele ning vormistab kirjaliku arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta.

Päästeamet esitab 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse ja arvestuse saamise päevast arvates Siseministeeriumile:

koondtaotluse raha eraldamise kohta;

hüvitise taotleja esitatud kulu hüvitamise taotluse;

hüvitise taotleja esitatud üksikasjaliku kulu arvestuse;

Päästeameti arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta;

Päästeameti koostatud tasu saajate ja tasu arvestuse koondaruande.

Siseministeerium kontrollib Päästeameti poolt lõikes 4 esitatud andmete õigsust ja esitab Rahandusministeeriumile koondtaotluse Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamiseks riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

Hüvitise või tasu maksab hüvitise taotlejale või tasu saajale Päästeamet pärast Vabariigi Valitsuse reservist summa laekumist. Päästeamet võib enne summa laekumist eelarveliste vahendite olemasolu korral maksta hüvitise taotlejale või tasu saajale hüvitise või tasu oma eelarvest.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.