Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud

§ 1. Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud

Põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud käidelda järgmisi biostimulaatoreid, hormoonpreparaate ja muid aineid:

1) komisjoni määruse (EL) nr 37/2010, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.01.2010, lk 1–72), lisa tabelis 2 nimetatud farmakoloogilised toimeained;

2) androgeense, gestageense või östrogeense toimega ained, sealhulgas 17β-östradiool ja selle estrilaadsed derivaadid;

3) stilbeenid ja stilbeeni derivaadid ning nende soolad ja estrid;

4) türeostaatikumid;

5) nõukogu otsuse 1999/879/EÜ, mis käsitleb veiste somatotropiini turuleviimist ja manustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 90/218/EMÜ (EÜT L 331, 23.12.1999, lk 71–72), artiklis 1 nimetatud veiste somatotropiinid (BST);

6) β-agonistid.

§ 2. Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud

(1) Paragrahvis 1 nimetatud aineid võib pärast seda, kui põllumajanduslooma on läbi vaadanud veterinaararst, kasutada sigimishäirete raviks, sealhulgas soovimatu tiinuse katkestamiseks, ning β-agoniste võib manustada lehmadel poegimisaegse tokolüüsi esilekutsumiseks, samuti kabjalistel respiratoorsete häirete, lodiluu sündroomi ja laminiidi raviks ja tokolüüsi esilekutsumiseks järgmiselt:

1) testosterooni, progesterooni või eelnimetatud ainete neid derivaate, millest lähteaine hüdrolüüsi tulemusena kergesti vabaneb, sisaldavat veterinaarravimit kas süstitava ravimvormina või emakaspiraalina veterinaarseaduse § 30 lõike 1 kohaselt identifitseeritud põllumajandusloomal;

2) suu kaudu manustatavat allüültrenbolooni või β-agoniste sisaldavat veterinaarravimit muul eesmärgil kui liha tootmiseks kasvatataval hobuslasel;

3) β-agoniste sisaldavat veterinaarravimit süstitava ravimvormina poegival lehmal tokolüüsi esilekutsumiseks.

(2) Paragrahvis 1 nimetatud aineid võib kasutada inna sünkroniseerimiseks, loodete implanteerimise jaoks doonorite ja retsipientide ettevalmistamiseks ning akvakultuurlooma puhul soo muutmiseks järgmiselt:

1) androgeense, gestageense või östrogeense toimega veterinaarravimit, välja arvatud 17β-östradiool ja selle estrilaadsed derivaadid, pärast seda, kui põllumajanduslooma on läbi vaadanud veterinaararst, veterinaarseaduse § 30 lõike 1 kohaselt identifitseeritud põllumajandusloomal;

2) androgeense toimega veterinaarravimit akvakultuurlooma esimese kolme elukuu kestel tema soo muutmiseks.

§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
¹ nõukogu direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.05.1996, lk 3–9), muudetud direktiividega 2003/74/EÜ (ELT L 262, 14.10.2003, lk 17–21) ja 2008/97/EÜ (ELT L 318, 28.11.2008, lk 9–11).