Kannatanu riigi õigusabi alates 01.11.2026: ka siis, kui tema huvid võivad advokaadita kaitseta jääda

Alates 01.11.2026 saab kriminaalmenetluses kannatanu riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata ka siis, kui tema „olulised huvid ja õigused võivad advokaadi abita jääda kaitseta“ (RÕS § 6 lg 2² p 4) [1]. Riigi õigusabi määramise taotluse võib sellisel juhul esitada ka prokuratuur (RÕS § 10 lg 5) [2].

Mis muutub

• Kes saab: seni sai lõike 2² alusel riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata üksnes piiratud teovõimega kannatanu ja ainult siis, kui võis eeldada, et tema seadusliku esindaja huvid on vastuolus tema huvidega, kui alaealine kannatanu oli perekonnast eraldatud või kui kannatanu oli saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses (RÕS § 6 lg 2²) [3]. Nüüd ei ole lõike 2² sissejuhatuses piiratud teovõimet ja lisandub neljas juhtum: kannatanu olulised huvid ja õigused võivad advokaadi abita jääda kaitseta (RÕS § 6 lg 2² p 4) [1]. Huvide vastuolu juhtum puudutab endiselt piiratud teovõimega kannatanut (RÕS § 6 lg 2² p 1) [1].
• Miks: seletuskirja järgi on eesmärk kaitsta paremini kannatanuid, kelle teovõimet ei ole kohtulikult piiratud ja kellele ei ole eestkostjat määratud, kuid kes siiski ei oleks suutelised oma õigusi kriminaalmenetluses adekvaatselt maksma panema [4]. Eestkoste määramise ja teovõime piiramise menetlust peab seletuskiri siin liiga drakooniliseks ja pikaks [4].
• Prokuratuuri taotlus: kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib ta riigi õigusabi andmise otsustada nüüd ka prokuratuuri taotlusel, seni üksnes oma algatusel (KrMS § 41 lg 3) [5] [6]. Sel juhul võib taotluse riigi õigusabi määramiseks esitada prokuratuur (RÕS § 10 lg 5) [2]. Seletuskirja järgi võimaldab see määrata kannatanule õigusabi juba kohtueelses menetluses, kus kannatanu peaks esitama tsiviilhagi [4].

Keda see puudutab

Kriminaalmenetluse kannatanuid, eriti neid, kelle teovõimet ei ole piiratud, kuid kelle olulised huvid ja õigused võivad advokaadi abita jääda kaitseta (RÕS § 6 lg 2² p 4) [1], samuti prokuratuuri ja kohtuid, kes riigi õigusabi küsimuse otsustavad (KrMS § 41 lg 3, RÕS § 10 lg 5) [5] [2].

Mida teha

• Kui kannatanu olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib prokuratuur alates 01.11.2026 taotleda talle riigi õigusabi määramist (RÕS § 10 lg 5) [2]; kannatanu majanduslik seisund ei ole siis takistuseks (RÕS § 6 lg 2² p 4) [1].
• Kannatanu võib riigi õigusabi taotleda ka ise; otsustab asja menetlev kohus või kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (RÕS § 10 lg 5) [2].