Eesti Vabariigi haridusseadus (HaS)

§ 1. Haridusseaduse ülesanne

Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.

§ 1¹. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed

(1) Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

(2) Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.

(3) Hariduse eesmärk on:

1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;

2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;

3) luua igaühele eeldused pidevõppeks.

(4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks.

(5) Haridusel on järgmised tasemed:

1) alusharidus;

2) põhiharidus (hariduse I tase);

3) keskharidus (hariduse II tase);

4) kõrgharidus (hariduse III tase).

(6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades.

§ 3. Haridussüsteem

(1) Haridussüsteem koosneb kahest alasüsteemist:

1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel;

2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest.

(2) Haridusasutused on eelkõige lastehoiud, lasteaiad, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.

(3) Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks.

§ 4. Haridussüsteemi korralduse põhimõtted

(1) Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused õppimiskohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras.

(2) Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel.

(3) Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades.

(4) Repealed

(5) Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele.

(6) Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist.

(7) Keskhariduse omandamine avalikes haridusasutustes on õppemaksuta.

(8) Haridusasutuses kasutatavad õppevormid määratakse seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega.

(9) Haridussüsteemi juhtimisel lähtutakse otstarbeka detsentraliseerimise põhimõttest.

(10) Haridusasutuse tegevuse, sealhulgas õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab haridusasutuse juht.

§ 5. Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu pädevus

(1) Riigikogu ainupädevusse kuulub:

1) haridussüsteemi kujundamise, toimimise ning arengu põhimõtete kindlaksmääramine;

2) õppemaksu kehtestamine avalikes õppe- ja kasvatusasutustes ning avalik-õiguslikes ülikoolides;

3) avalik-õigusliku ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine.

(2) Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub:

1) hariduse riiklike arenguprogrammide vastuvõtmine ja nende elluviimiseks tagatiste loomine;

2) avalike haridusasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korra kehtestamine;

3) avalike õppe- ja kasvatusasutuste ning avalik-õiguslike ülikoolide õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine;

4) riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära kehtestamine;

5) õpilastele, üliõpilastele ja haridustöötajatele riiklike soodustuste, sealhulgas krediidisoodustuste kehtestamine;

6) Repealed

7) kõrgharidusstandardi kehtestamine .

7¹) Repealed

8) Repealed

9) Repealed

10) Repealed

§ 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevuscase law

(1) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab hariduse riiklike arenguprogrammide väljatöötamist ja elluviimist.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium:

1) Repealed

2) Repealed

2¹) tagab järelevalve kaudu riigi haridusstandardi järgimise ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse kogu riigi territooriumil;

3) koordineerib ja juhendab kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume hariduskorralduses, kooskõlastab nendega avalike haridusasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise ettepanekuid vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale;

4) asutab, reorganiseerib ja suleb riigiharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid;

5) suunab ja korraldab avalike haridusasutuste (välja arvatud ülikoolide) õppeplaanide ja -programmide ning erivajadusega õpilaste õppevahendite koostamist ja kehtestab riiklikule õppekavale vastavuse tagamiseks nõuded õppekirjandusele;

6) tagab avalike haridusasutuste ja õpetajate metoodilise teenindamise süsteemi ja koordineerib metoodikaasutuste tööd;

7) registreerib riiklikult tunnustatud või riiklikke lõpudokumente;

8) koordineerib haridustöötajate väljaõppe- ja täienduskoolituse süsteemi;

9) osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid;

10) võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning riikliku koolitustellimuse koostamisest;

11) koordineerib spetsialistide ja oskustööliste väljaõpet rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, koordineerib spetsialistide ja oskustööliste täiendus- ja ümberõpet;

12) Repealed

13) teeb koostööd teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide haridus- ja teadusasutustega;

14) töötab välja hariduse riikliku finantseerimise normatiivid;

15) annab välja ja tühistab erakoolide ja teiste koolitusega tegelevate juriidiliste isikute koolituslubasid (tegevuslitsentse);

16) nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiharidusasutuste juhte;

17) Repealed

18) kehtestab haridustasemeti ühtse hindamissüsteemi;

19) Repealed

20) kehtestab riigiharidusasutuste (välja arvatud ülikoolide) ühiselamute ja õpilaskodude kasutusse andmise tingimused ja korra .

(3) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas täidab õigusaktidest tulenevaid riigikooli pidaja rakenduslikke ülesandeid Haridus- ja Noorteamet, kui ameti põhimääruses on nende ülesannete täitmine sätestatud.

§ 7. Kohalike omavalitsuste pädevus

(1) Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega.

(2) Kohalikud omavalitsused:

1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu;

2) asutavad, reorganiseerivad ja sulgevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi;

3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise;

4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte;

5) prognoosivad vajadust õpetajate järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel;

6) tagavad õpetajatele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused;

7) Repealed

8) peavad õppimiskohustuslike laste arvestust ja tagavad õppimiskohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele õppimiskohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, tagavad meditsiiniabi ja toitlustamise õppetöö ajal;

8¹) korraldavad põhiharidust omandava lapse sõidu haridusasutusse ja tagasi ning hüvitavad põhiharidust, keskharidust, kutseharidust omandavale või lisaõpet läbivale isikule sõidukulu ühistranspordiseaduses sätestatud alustel;

9) korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja õpetajatele nõu koolikorralduslikes küsimustes;

10) korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi;

11) peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist.

(3) Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku.

§ 10¹. Õppimiskohustus

(1) Õppimiskohustus on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tagada enda areng.

(2) Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, sealhulgas välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata kodakondsusega lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Lapsel on õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse.

(3) Õppimiskohustust ei ole Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi esindaja lapsel ega rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsel.

(4) Laps, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud vajalikku koolivalmidust, võib õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui seda soovitab tema koolivalmidust hinnanud lasteaed või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond.

(5) Lasteaed või kooliväline nõustamismeeskond soovitab õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui:

1) lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed või enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või

2) laps vajab haiguse, trauma või tervisehäire tõttu pikaajalist ravi ja tema terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda.

§ 10². Seadusliku esindaja kohustused lapse õppimiskohustuse suhtes

(1) Lapsevanem või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) tagab õppimiskohustuse täitmise, sealhulgas:

1) loob õppimiskohustuslikule lapsele kodus õppimist võimaldavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) kasutab igapäevaseks infovahetuseks kooli määratud infokanalit;

3) jälgib õppimise edenemist ja teavitab probleemide korral kooli;

4) esitab koolile oma kontaktandmed ja teavitab nende muutustest;

5) pöördub kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

6) taotleb vajaduse korral koolilt ja lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt lapse õppimiskohustuse täitmist toetavate meetmete rakendamist ning kasutab neid meetmeid;

7) algatab vajaduse korral õpilase arengut toetava vestluse, osaleb õpilase arengut toetaval vestlusel ja panustab lapse õpitee valikuvõimaluste väljaselgitamisse;

8) esitab taotluse lapse põhikooli vastuvõtmiseks ja kinnitab lapse taotluse edasiõppimiseks pärast põhihariduse omandamist;

9) tutvub õppekorraldust reguleerivate aktidega, mis on avalikustatud kooli veebilehel, ja täidab teda puudutavaid sätteid;

10) teeb koostööd kooliga ja lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsusega.

(2) Kui seaduslik esindaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi, võtab valla- või linnavalitsus kasutusele lapse õiguste kaitseks vajalikud meetmed.

§ 10³. Valla ja linna ülesanded ning rakendatavad meetmed lapse õppimiskohustuse suhtes

(1) Valla- või linnavalitsus peab õppimiskohustuslike laste üle arvestust. Õppimiskohustuslike laste ja nende seaduslike esindajate toetamiseks seirab valla- või linnavalitsuse volitatud isik iga kuu Eesti hariduse infosüsteemi kaudu valla või linna haldusterritooriumil elavate õppimiskohustuslike laste õppes osalemist. Valla- või linnavalitsuse volitatud isikule tehakse Eesti hariduse infosüsteemis kättesaadavaks ka valla või linna haldusterritooriumil elavate tuge vajavate õppimiskohustuslike laste seaduslike esindajate rahvastikuregistrisse kantud elukoht, lisa-aadress ja kontaktandmed.

(2) Käimasoleval õppeaastal põhihariduse omandanud õpilaste puhul tagab valla- või linnavalitsus õppimiskohustuse täitmise hiljemalt 1. novembril, täites käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesandeid.

(3) Õppimiskohustusliku lapse elukohajärgne vald või linn toetab vajaduse korral õppimiskohustuslikku last, seaduslikku esindajat ja kooli, luues tingimused õppimiskohustuse täitmiseks, sealhulgas:

1) selgitab välja õppimiskohustuse täitmata jätmise põhjused ja õppimiskohustuse täitmist toetavad meetmed ning korraldab meetmete rakendamist;

2) korraldab koolitusi ja nõustamist õppimiskohustust mitte täitvate laste seaduslikele esindajatele, et toetada neid õppimistingimuste loomisel;

3) kehtestab õppimiskohustuse täitmise tagamiseks korra, milles määrab ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesandeks on rakendada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud meetmeid, ja meetmetega seotud tegevuste korralduse.

(4) Valla- või linnavalitsus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud korra ja korras määratud ametikoha või struktuuriüksuse kontaktandmed oma veebilehel.

(5) Kui õppimiskohustuse täitmist takistab lapse abivajadus lastekaitseseaduse või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, tagab vald või linn lapse abistamise nimetatud seadustes sätestatud korras. Valla- või linnavalitsus kaasab kooli lapse abivajaduse hindamisse ja abi osutamisse.

(6) Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus teavitab kooli menetluse alustamisest ja edasisest koostööst.

§ 10⁴. Õppeasutuse ülesanded õppimiskohustuse täitmise tagamisel

Õppeasutuse ülesanded õppimiskohustuse täitmisel on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses.

§ 11. Üldharidus

Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.

§ 12. Kutseharidus

Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.

§ 13. Huviharidus

Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegevuse käigus vaba tahte alusel tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.

§ 14. Alusharidus

Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks.

§ 15. Põhiharidus

Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.

§ 16. Keskharidus

(1) Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.

(2) Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

(3) Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

§ 17. Kõrgharidus

(1) Repealed

(2) Repealed

(3) Haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks ja seda nimetatakse keskerihariduseks.

(4) Repealed

(5) Repealed

(6) Repealed

(7) Haridusasutus saab õiguse välja anda kõrgharidust tõendavaid dokumente, kui tema õppeprogrammid ja nende realiseerimise tingimused vastavad riigi haridusstandardile ja ta on saanud sellekohase riikliku tunnustuse.

§ 18. Täiendusharidus

Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks.

§ 18¹. Õppeliigid

(1) Formaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud õpe, mis toimub õppekava alusel alushariduses, põhihariduses, keskhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses ning mille läbimist tunnustatakse üldjuhul haridusliku kvalifikatsiooniga.

(2) Mitteformaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtlik õpe, mis võib toimuda õppekava alusel. Mitteformaalõppe võimalusi pakuvad eeskätt noorsootöö, huvihariduse ja täiskasvanute täienduskoolituse asutused ja organisatsioonid.

§ 19. Õppeasutuse mõiste ja liigituscase law

(1) Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.

(2) Õppeasutused liigitatakse vastavalt neis omandatava hariduse ülesannetele ja tasemetele.

§ 19¹. Õppeasutuse nimi

(1) Õppeasutuse nimi ei või olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav.

(2) Repealed

§ 20. Põhikoolid ja gümnaasiumid

(1) Põhikoolis omandatakse põhiharidus.

(2) Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus.

(3) Põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

§ 21. Kutseõppeasutused

(1) Kutseõppeasutuses omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal.

(2) Kutseõppeasutuse tegevuse alused kehtestatakse kutseõppeasutuse seadusega.

§ 22. Rakenduskõrgkoolid

(1) Rakenduskõrgkoolides omandatakse kõrgharidus.

(2) Rakenduskõrgkoolide õigusliku seisundi kehtestavad kõrgharidusseadus ja rakenduskõrgkoolide põhimäärused.

§ 23. Ülikoolid

(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus.

(2) Ülikoolide õigusliku seisundi kehtestavad kõrgharidusseadus, ülikoolide seadused ja põhikirjad.

§ 24. Lasteaiad

(1) Alushariduse omandab õppimiskohustuslikust east noorem laps lasteaias või kodus.

(2) Vanemal ja lasteaial või lasteaia pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus.

(3) Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alusharidusseadus.

§ 24¹. Lastehoiud

(1) Lastehoius omandab õppimiskohustuslikust east noorem laps alusharidust.

(2) Vanemal ja lastehoiul või lastehoiu pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel ühine vastutus.

(3) Lastehoiu õigusliku seisundi kehtestab alusharidusseadus.

§ 25. Huvikoolid

(1) Huvikoolis omandatakse huviharidus.

(2) Huvikoolide tegevuse alused kehtestatakse huvikooli seadusega.

§ 26. Täienduskoolitusasutused

Täienduskoolitusasutuste tegevuse alused kehtestatakse täiskasvanute koolituse seadusega.

§ 27. Haridust tõendava dokumendi liik ja vorm

Isiku haridust, kutset, eriala ja õppeasutuse lõpetamist tõendab tunnistus või diplom, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 27¹. Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldamine

(1) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ning aruandluse korraldab Haridus- ja Noorteamet.

(2) Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Repealed

§ 28. Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õigus

(1) Haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele valdkonna eest vastutav minister.

(2) Eesti Vabariik tunnistab haridust tõendavate dokumentidena tunnistusi, diplomeid ja ülikoolidiplomeid, mida õppeasutused on välja andnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras, samuti teistes riikides välja antud haridust tõendavaid dokumente.

(2¹) Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2²) Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2³) Repealed

(3) Eesti Vabariigis kehtivad haridust tõendavate dokumentidena tunnistused, diplomid ja ülikoolidiplomid, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi territooriumil ja teistes riikides.

(4) Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist Eestis kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 28¹. Akadeemiline tunnustamine

(1) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (RT II 1998, 7, 14), selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

(2) Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 29. Haridusasutuste õiguslik seisund

(1) Haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus.

(2) Haridusasutused on õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad.

§ 30. Haridusasutuse alluvus

(1) Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele.

(2) Eralastehoiud, eralasteaiad ja erakoolid alluvad need asutanud juriidilistele või füüsilistele isikutele.

§ 31. Haridusasutuste finantseerimine

(1) Avalikke haridusasutusi ja avalik-õiguslikke ülikoole finantseeritakse riiklikest, munitsipaal- ja omavahenditest.

(2) Riiklikest vahenditest finantseeritakse haridusasutusi vastavalt eelarveseadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale.

(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvaid haridusasutusi, mille ülalpidamisest võtab osa riik, kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikontroll ja kohalik omavalitsus vastavalt nende pädevusele.

(4) Haridusasutuste omavahenditeks on tulud tasulistest teenustest, tootmis- ja teadustegevusest, lepingulisest kaadriväljaõppest, sponsorite ning üksikisikute annetustest ja muudest laekumistest.

§ 32. Haridusasutuste juhtimine

(1) Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor. Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Haridusasutuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ja haridusasutuse põhikirjas.

(3) Haridusasutuse hoolekogu, kuratoorium, volikogu, õppe- või teadusnõukogu tegutseb oma põhimääruse või haridusasutuse põhikirja alusel.

(4) Haridusasutuse probleemide lahendamisele kaasatakse õpilaste või üliõpilaste omavalitsus haridusasutuse põhikirjas ettenähtud korras.

§ 33. Õpilaste ja üliõpilaste õiguslik seisund

(1) Õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused kehtestatakse vastavates õigusaktides ning haridusasutuste põhikirjas.

(2) Õpilastele ja üliõpilastele kehtestatakse õigusaktides riiklikke soodustusi õppevahendite soetamiseks, toitlustamiseks, meditsiiniabiks, ühiselamute ja ühissõidukite kasutamiseks, laenude ja stipendiumide saamiseks.

(3) Avalikud haridusasutused võimaldavad oma õpilastel ja üliõpilastel kasutada oma asutuse õpperuume ja -vahendeid ning spordi- ja kultuurirajatisi tasuta.

(4) Kohalik omavalitsus, samuti juriidilised ning füüsilised isikud võivad anda õpilastele ja üliõpilastele abi ning lisasoodustusi.

§ 35. Haridusasutuse vara

(1) Haridusasutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli vara õigusliku seisundi sätestavad kõrgharidusseadus ja ülikooli kohta käivad seadused.

(2) Repealed

(3) Haridusasutus loob vastavalt oma võimalustele õpilastele ja üliõpilastele koha õpilaskodus või ühiselamus, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks.

§ 35¹. Haridusstipendiumide ja -preemiate määramine

(1) Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate töösaavutuste eest riiklikke hariduspreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab haridusvaldkonna arengu ergutamiseks riiklikke haridusstipendiume.

(2) Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 36. Välisriikide kodanike õigus haridusele

Välisriikide kodanikud omandavad Eesti Vabariigis hariduse käesoleva seaduse, Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepete ja haridusasutuste põhikirjades ettenähtud korras.

§ 36⁶. Eesti hariduse infosüsteemamended 19.07.2026

(1) Eesti hariduse infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on:

1) tagada andmed hariduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks;

2) anda õppe- ja haridusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet haridussüsteemi ja selle osapoolte kohta;

2¹) tagada lapse õppimiskohustuse täitmise seire ja õpilaskandidaatide vastuvõtu läbiviimine;

3) tagada andmed õppijatele tugiteenuste osutamiseks ja toetuste andmiseks;

4) anda usaldusväärset teavet haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks;

5) võimaldada õppe- ja haridusasutustes toimuva õppe- ja kasvatustegevuse välishindamist;

6) dokumenteerida ja menetleda õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteateid, koolitus- ja tegevuslubasid, registreeringuid, õppe läbiviimise õiguse andmeid ning õppekavasid ja residentuuri programme.

(2) Eesti hariduse infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

(2¹) Repealed

(2²) Eesti hariduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:

1) õpilaskandidaadi, õpilase, nende seadusliku esindaja, lapse, üliõpilase, täienduskoolituse lõpetaja, õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, lapsehoidja, akadeemilise töötaja ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja üldandmed, vajaduse korral ka andmed elamisloa ja -õiguse, kodakondsuse ja emakeele kohta;

2) õpilaskandidaadi, õpilase ja üliõpilase haridusasutusse vastuvõtu, õppe peatumise, ülemineku ja õppest väljaarvamise, sealhulgas õppe lõpetamise andmed ning täienduskoolituse lõpetaja kohta õppe lõpetamise andmed;

3) lapse ja õpilase toetamise ning tugiteenuste andmed, sealhulgas nende terviseandmed;

4) andmed õpilase, üliõpilase, õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, akadeemilise töötaja ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja kvalifikatsiooni kohta;

5) andmed õpilase õppetöö ja tulemuste kohta;

6) õpilase ja üliõpilase õppimise koha andmed, sealhulgas välisriigis ja kinnipidamisasutuses õppimise andmed;

7) õpilase ja üliõpilase varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise andmed;

8) õpilase ja üliõpilase stipendiumide, toetuste ja õppelaenu saamise andmed;

9) andmed õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, lapsehoidja, akadeemilise töötaja ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja töötamise piirangute kohta;

10) doktorandi, õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, lapsehoidja ja akadeemilise töötaja töötamise andmed;

11) õppe- ja haridusasutuste andmed;

12) andmed õppekavade ja residentuuri programmide, majandustegevusteadete, õppe läbiviimise õiguse, registreeringute, koolitus- ja tegevuslubade ning välishindamise tulemuste kohta.

(2³) Repealed

(2⁴) Repealed

(2⁵) Eesti hariduse infosüsteemi andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) õpilaskandidaadi ja tema seadusliku esindaja ning üliõpilaskandidaadi andmeid, mis on vastuvõtuprotsessis kogutud, säilitatakse 12 kuud alates vastuvõtuotsuse tegemise päevast;

2) õpilase ja üliõpilase andmeid, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmed, säilitatakse kuni 25 aastat pärast haridusasutusest väljaarvamist, sealhulgas lõpetamist;

3) andmeid isiku omandatud kvalifikatsiooni kohta säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma;

4) õpilase seadusliku esindaja andmeid säilitatakse õpilase haridusasutusest väljaarvamiseni;

5) õpetajate, haridusasutuste juhtide, tugispetsialistide, akadeemiliste töötajate ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmeid, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmed, säilitatakse kuni 25 aastat pärast kande tegemist;

6) logid säilitatakse vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

(2⁶) Säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse või anonüümitakse.

(3) Repealed

(3¹) Eesti hariduse infosüsteemi kaudu avalikustatakse lastehoidude, lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad.

(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud tegevusnäitajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) andmekogu volitatud töötleja;

2) vastutava töötleja, kaasvastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

3) kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;

4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

5) muud korraldusküsimused.

(4¹) Repealed

(5) Eesti hariduse infosüsteemi alamregistriks olevale õppekavade ja koolituslubade alamregistrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 37. Rakendamine

(1) Kehtestada «Eesti Vabariigi haridusseadus» 1992. aasta 30. märtsist.

(1¹) Repealed

(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(3) Vabariigi valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 6 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

(5) Käesoleva seaduse § 36¹ lõikeid 6¹–6⁴ rakendatakse:

1) 2004. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 1-aastast last;

2) 2005. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 2-aastast last;

3) 2006. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 3-aastast last;

4) 2007. aastal vanemale, kes kasvatab kuni 4-aastast last;

5) 2008. aastast alates vanemale, kes kasvatab kuni 5-aastast last.

(6) Õppelaenu osalise kustutamise taotluse menetlemisel kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigust. Kui isik esitas käesoleva seaduse § 36¹ lõike 6¹ alusel õppelaenu osalise kustutamise taotluse, mille puhul ei ole võimalik õppelaenu kustutamisel arvestada õppeaastaid õpingute alustamisest alates, kohaldatakse taotluse menetlemisel § 36¹ lõigetes 6¹–6⁸ sätestatut.

(7) Eesti Vabariigi haridusseaduse 2003. aasta 28. juunil jõustunud muudatusi rakendatakse järgmiselt:

1) kui laenusaajal oli muudatuste jõustumise hetkel alla 3-aastane laps või ta oli ajateenistuses või 80–100 protsendi ulatuses püsivalt töövõimetu ning kui laenusaaja esitas taotluse pärast muudatuste jõustumise kuupäeva käesoleva seaduse § 36⁴ lõike 4 alusel või töövõimetuslehe käesoleva seaduse § 36² lõike 5¹ alusel, kohaldatakse laenusaaja suhtes 2003. aasta 28. juunil jõustunud redaktsiooni;

2) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti enne 2003. aasta 28. juunit, rakendatakse laenusaaja suhtes eksmatrikuleerimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse redaktsiooni.

§ 38. Õppimiskohustuse rakendamine ja järelhindamine

(1) Käesoleva seaduse III¹. osas sätestatud õppimiskohustust ei rakendata isikute suhtes, kes on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kuni 2025. aasta 1. septembrini kehtinud redaktsioonis sätestatud koolikohustuse täitnud enne 2025. aasta 1. septembrit.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2035. aastal käesoleva seaduse mõju ja tulemuslikkust ning esitab vajaduse korral ettepanekud selle muutmiseks.