Kihnu vallavalitsuse palgajuhend

§ 1. Reguleerimisala

Palgajuhend reguleerib Kihnu vallavalitsuse (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu, puhkusetasu ja seadusest tulenevate hüvitiste maksmise tingimusi ja korda.

§ 2. Palgajuhendi eesmärk

Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus:

1) millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb;

2) milline on nende osakaal kogupalgas;

3) kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.

§ 3. Mõisted

1) Teenistuja – vallavalitsusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o. töölepingu alusel töötav) töötaja.

2) Ametnik –vallavalitsusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes on nimetatud ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks.

3) Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks;

4) Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht;

5) Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu;

6) Töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale;

7) Põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal;

8) Muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest;

9) Tulemuspalka makstakse eelnevalt kokku lepitud asutuse sisuliste eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise eest. Tulemuspalk võib olla nii individuaalne kui meeskondlik. Tulemuspalga kokku leppimisel määratletakse arvestusperiood ja muud tulemusmõõdikud;

10) Preemia eesmärk on teenistuja positiivne üllatamine ja tunnustamine ja seda võib maksta töötaja erakordse tööalase panuse ja väljapaistvate töötulemuste eest;

11) Lisatasu makstakse ühekordsete lisaülesannete täitmise eest, mis ei ole töölepingus kokku lepitud. Töötaja lisaülesannete täitmine ei kesta üldjuhul järjest üle kolme kuu ja peab mahtuma täistööaja sisse, ametnike puhul lähtutakse lisatasu maksmise osas avaliku teenistuse seadusest. Lisatasu maksmises lepitakse kokku enne töö teostamist;

12) Asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis;

13) Lisatasu valveaja eest – valveaja eest makstav lisatasu;

14) .Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. Ületundide arvestamise alused ja kord on kehtestatud asutuse sisekorraeeskirjades;

15) Lisatasu ööajal tehtava töö eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui teenistuja tööaeg langeb ööajale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel;

16) Lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui tööaeg langeb riigipühale;

17) Tööjõukulud (ka personalikulud) – vastavalt rahandusministri määrusele „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ sisaldavad tööjõukulud töötasu ja palka, eripensionidega ja erisoodustustega seotud kulusid ning tööjõukuludega kaasnevaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse;

18) Töötasukulud (ka palgakulud) – vastavalt rahandusministri määrusele "Riigi raamatupidamise üldeeskiri" sisaldavad töötasukulud palka ja kokkulepitud tasusid, ergutusi ning hüvitisi ja toetusi;

§ 4. Üldpõhimõtted

(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

(2) Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

(3) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

(4) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu kümnendal kuupäeval teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutmisest või palga ja töötasu maksmiseks muul viisil, kui ülekandega pangakontole, tuleb teavitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vabas vormis avaldusega raamatupidamisele.

(5) Asutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik töötaja kirjalik nõusolek.

(6) Asutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub vallavalitsuse (kollegiaalorgani) poolt reeglina kord aastas detsembris ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

(7) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

(8) Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse asutusele eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal.

(9) Ametniku palga määrab käskkirjaga vallavanem. Töötaja töötasu (va tulemuspalk ja preemia) lepitakse töötaja ja vallavanema vahel kokku töölepingus või selle lisas.

(10) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest vähemalt 10 %, kuid mitte rohkem kui 25 % madalam palgamäär.

(11) Raamatupidamine väljastab teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu arvutanud raamatupidajalt.

(12) Raamatupidamine kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile, arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja.

§ 5. Palga ja töötasu komponendid

(1) Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada:

1) eritingimustes töötamise eest saadavaid lisatasusid;

2) lisatasu valveaja eest;

3) muutuvpalka;

4) asendustasu.

(2) eritingimustes töötamise eest saadavad lisatasud on:

1) lisatasu öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas;

2) lisatasu riigipühadel töötamise eest;

3) lisatasu ületunnitöö eest;

(3) muutuvpalk võib sisaldada

1) tulemuspalka;

2) preemiat;

3) lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest.

§ 6. Põhipalga astmestik

(1) Asutuse teenistuskohad on jaotatud teenistuskoha ülesannete kirjelduse järgi, palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Palgaastmestik on esitatud lisas 1.

(7) Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.

§ 7. Põhipalga maksmise tingimused ja kord

(1) Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust.

(2) Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi vallavanem vastavalt ülesannete ja tööde erinevusele, töökoormusele, teenistuja kompetentsusele, kogemustele, haridusele ja kvalifikatsioonile.

(3) Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas jaanuarikuus. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse tulemused. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.

(4) Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:

1) teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel kahel aastal;

2) teenistuja palgapositsioonist palgaastmes;

3) teenistuskoha strateegilisest mõjust.

(5) Põhipalga määra peab teenistujale põhjendama.

(6) Erandjuhtudel tehakse individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul.

§ 8. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

(1) Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.

(2) Asutuse teenistujatele kalendriaasta jooksul väljamakstud muutuvpalga kulud ei tohi olla suuremad kui 5% kogu asutuse vastava kalendriaasta jooksul tehtud töötasukuludest.

(3) Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.

(4) Tulemuspalka võib maksta ühekordse tasuna kord aastas detsembrikuus lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal.

(5) Eesmärkide ja tulemuste loetelu, mille eest on võimalik maksta tulemuspalka ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vallavanem kokku arengu- ja hindamisvestlusel ning fikseeritakse teenistuja arengu- ja hindamisvestluste kokkuvõttes.

(6) Otsuse teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb selleks eraldatud vahendite piires vallavanem. Tulemuspalga määra peab teenistujale põhjendama.

(7) Preemiat võib maksta asutuse poolt tunnustusena vastavalt asutuse eelarvelistele võimalustele.

(8) Preemia suuruse otsustab vallavanem igal korral eraldi ja määrab selle käskkirjaga.

(9) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.

(10) Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab vallavanem käskkirjaga. Käskkirjas peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, missuguse aja jooksul täiendavat teenistusülesannet täidetakse.

(11) Hädavajaduse korral, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele.

§ 9. Lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord

(1) Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Puuduva teenistuja ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab vallavanem lähtudes avaliku teenistuse seaduse § 57. Otsus vormistatakse käskkirjaga.

(2) Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega.

(3) Teenistujale ületunnitöö või ööajal töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on tööajaarvestuse tabel, mille kinnitab vallavanem.

(4) Lisatasu valveaja eest makstakse seadusest tuleneval alusel. Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on tööajaarvestuse tabel, mille kinnitab vallavanem.

(5) Teenistujale makstakse hüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest palgast või töötasust.

§ 10. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

(1) Puhkusetasu arvestatakse töölepingu seaduse §29 lõikes8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest palgast või töötasust.

(2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

(3) Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu välja makstud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast. Ümberarvestust ei teostata, kui puhkust on võimalik jätkata kohe pärast haiguslehe lõppemist.

(4) Vähemalt 14 kalendripäeva põhipuhkusest peab töötaja kasutama järjest ja selle osas makstakse puhkusetasu välja kalendripäevade järgi.

(5) Töötajal on õigus üks seitsmepäevane osa võtta välja väiksemate osadena, sh ühe päeva kaupa koos töötasu säilitamisega.

(6) Ülejäänud põhipuhkus võetakse välja seitsme päeva kaupa.

(7) Õppepuhkuste andmisel ja tasustamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatust.

(8) Tasemeõppes või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalemisel on töötajal õigus täiendavale 10-päevasele õppepuhkusele, mille eest makstakse keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.

§ 13. Soodustused ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord

(1) Teenistujate isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise piirmäära, prillide või muud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamise piirmäära ja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamise piirmäärad kehtestab vallavalitsus.

(2) Kooskõlastatult vahetu juhiga võib teenistuja töötasu säilitamisega teenistuskohalt mõistliku aja eemal viibida isikust tulenevatest järgmistest põhjustest:

1) teenistuja enda või tema alaealise lapse haigestumise korral arsti juures käimine tööpäeva jooksul;

2) teenistuja enda kergema haigestumise või haigestunud perekonnaliikme hoolduslehte vormistamata hooldamise korral juni 3 tööpäeva kalendriaasta jooksul. Haigestumisest või hooldamisvajadusest on teenistuja kohustatud viivitamatult teatama vahetule juhile;

3) lähedase inimesega toimunud õnnetusjuhtumi või surma korral kuni 3 tööpäeva;

4) gümnaasiumi, kutse- või kõrgkooli lõpetaval teenistujal töölt puudumine kooli lõpetamise päeval;

5) põhikooli, gümnaasiumi, kutse- või kõrgkooli lõpetavate laste vanematel töölt puudumine kooli lõpetamise päeval;

6) esimesse klassi minevate laste vanematel töölt puudumine esimesel koolipäeval.

(3) Teenistuja taotluse alusel on vahetul juhil õigus võimaldada teenistujale ühes kalendriaastas kuni 3 tervisepäeva koos töötasu säilitamisega.

(4) Arvestust kasutatud eemaloleku päevade kohta peab asutus.

§ 14. Rakendussäte

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2013.