Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kehtestamine

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 31 ja vastavalt planeerimisseadusele § 8 lg 2 p 1, § 10 lg 4, § 12 lg 1 algatati Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (edaspidi ÜhP vastavas käändes) Kuressaare Linnavolikogu 24.09.2009 otsusega nr 45 ja Kaarma Vallavolikogu 23.09.2009 otsusega nr 68. Paralleelselt ÜhP algatamisega algatati Kuressaare Linnavalitsuse 29.09.2009 korraldusega nr 561 ja Kaarma Vallavalitsuse 24.09. 2009 korraldusega nr 442 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Ruumiline areng kompaktsel territooriumil nagu seda on Kuressaare linn ja linna ümbrus, eeldab administratiivpiiride ülest käsitlust nii teenuste kui ka maakasutuspõhimõtete arendamisel. ÜhP ala hõlmab Kuressaare linna, Keskranna küla, Mändjala küla, Nasva alevikku, Laheküla küla, Unimäe küla, Sikassaare küla Upa küla, Mõisaküla küla, Lilbi küla, Paimala küla, Vaivere küla, Praakli küla, Vatsküla küla, Kasti küla, Muratsi küla ja Kudjape alevikku. Ala kogupindala on 10 520 ha, sellest Kaarma valla administratiivpiiridesse jääb 9025 ha. Ülejäänud valla territooriumi osal kehtib üldplaneering, mis on kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 07. juuli 2010 määrusega nr 9. ÜhP lühike tutvustus. ÜhP koostamise eesmärk oli tulenevalt planeerimisseadusest ruumilise arengu põhimõtete ning maakasutus- ja ehitustingimuste määramine Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi alal. OÜ Hendrikso & Ko ja OÜ Consultare ekspertrühma poolt koostatud KSH käigus analüüsiti planeeringulahendusega kaasneda võivaid mõjusid nii looduslikule kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning on pakutud välja leevendavad meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. KSH aruanne sai Keskkonnaameti heakskiidu vastavasisulise kirjaga 12.05.2011 nr HLS 6-5/11/15295-2; seiremeetmeid ei määratud kuna ÜhP-ga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne KSH aruande kohaselt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. ÜhP peab tagama planeeringuala edasise tasakaalustatud arengu ja ühiskonnaliikmete parima võimaliku elukeskkonna; selle ülesandeks on kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga. Kaarma valla territooriumil võib ehitussurve põhjal jagada kaheks - põhja- ja lõunaosaks. Kuressaare linna ja Kaarma valla ühine kontaktvööndi ühisplaneering keskendub aktiivsema ehitussurvega valla lõunaosale. ÜhP koostamise käigus lisaks varem koostatud uuringutele teostati alljärgnevaid alusuuringuid: roheline võrgustik, vaadete analüüs ja maastikuanalüüs; linnaruumi tajumise, kasutamise ning kohaliku identiteeti kajastavate väärtuste uuring; kavandatava planeerimislahenduse (planeeringulahenduste erinevate variantide) elluviimise mõju hindamine omavalitsuste jätkusuutlikkusele ning omavalitsuse eelarvele; liiklusuuring; kergliikluse täpsustatud uuring. Uuringu tulemustega sai eelnevalt tutvuda veebiaadressil: kodukoht.kuressaare.ee. 22.02.2010 toimus Kuressaare Linnavalitsuse II korruse saalis (Tallinna tn 10) Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu KSH programmi tutvustav arutelu. 23.02.2010 ja 03.08.2010 toimusid Kuressaare Linnavalitsuse II korruse saalis ÜhP planeeringupäevad, kus tutvustati uuringute tulemusi ja planeeringu eskiislahendusi. Rohelise võrgustiku uuringu eesmärk oli anda soovitused Kuressaare linna ümbruses sellise rohelise võrgustiku kujundamiseks, mis eelkõige tagaks väärtuslike loodusmaastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse, sealhulgas säilitades isendite rännete ning looduslike liikide levilate laienemiseks.. Rohelise võrgustiku uuring täpsustas ja konkretiseeris Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” käsitletud rohelise võrgustiku alasid. Nimetatud rohevõrgustiku täpsustatud koridori alad on kohati langenud kokku aladega, kus on koostamise lõppjärgus olevad detailplaneeringud: Mändjala külas Kiili, Tihase ja Käo ning Uku kinnistute detailplaneeringud, Muratsi külas Kaasiku, Männiranna, Rohumäe ja Liivavälja kinnistute detailplaneeringud. Nimetatud kinnistute detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute rajamiseks. ÜhP koostamise käigus on üheks oluliseks momendiks olnud kavandatava planeerimislahenduse (planeerimislahenduste erinevate variantide) elluviimise mõju hindamine omavalitsuse jätkusuutlikkusele ning eelarvele. ÜhP planeerimislahenduses on käsitletud kahte alternatiivvarianti- kavandatu ideaalsituatsioonis realiseerub maksimumvariandis ja varianti, kus kavandatu realiseerub lähtudes realistlikust rahvastikuprognoosist. Kui kõik algatatud detailplaneeringuga ja kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud eluasemekohtade arv saaks elanike poolt asustatud siis eelduslikult peaks valla elanike arv suurenema maksimaalselt aastaks 2020 ca 4000 elaniku võrra (alternatiivvariant 2) või juhul kui realiseeruvad ainult kehtestatud detailplaneeringud, siis prognoositav elani