LegalWise

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

in forcefrom 06.03.2018· RT IV, 03.03.2018, 117· Väike-Maarja Vallavolikogu

In EUR-Lex ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenused) korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord.

§ 2. Asendushooldusteenuse eesmärk

Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 3. Järelhooldusteenuse eesmärk

Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

2. peatükk Teenuse kirjeldus

§ 4. Teenuse osutaja

Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

Järelhooldusteenust korraldab vallavalitsus.

§ 5. Teenuse saaja

Asendushooldusteenus tagatakse valla poolt sotsiaalhoolekande seaduses § 45⁹lõigetes 1 ja 2 nimetatud lastele ja lapse heaolu tagamiseks § 45⁹lõikes 3 nimetatud lastele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Väike-Maarja vald.

Järelhooldusteenus tagatakse valla poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule ja isiku toimetuleku tagamiseks § 45¹⁶ lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Väike-Maarja vald.

3. peatükk Teenuse osutamine

§ 6. Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab lastekaitsespetsialist lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab lastekaitsespetsialist lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel hindab sotsiaalosakonna juhataja isiku vajadusest tulenevalt teenuse osutamise sisu üle.

Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb vallavalitsus korralduse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

§ 7. Teenuse rahastamine

Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallaeelarvest ja asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.

Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 45⁹lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallaeelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

Järelhooldusteenust rahastatakse vallaeelarvest ja järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku vahenditest.

Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallaeelarvest iga kuu tegema kulutusi § 45¹¹ lõikes 3 nimetatud ulatuses, mille kohta vallavalitsus peab eraldi arvestust.

Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise korralduses.

Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab üht last, vähemalt ühe neljandiku ulatuses TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.

Vallavalitsus võib STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu, mis ei tohi ühe lapse hooldamise korral olla väiksem kui üks neljandik TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alamäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetatud toetust.

Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.

Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.

Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

§ 8. Lepingu sõlmimine

Vallavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse osutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 9. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

Leping lõpetatakse:

teenuse vajaduse äralangemisel;

lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;

lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;

lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või

muudel seadusest tulenevatel alustel.

Leping lõppeb:

tähtaja saabumise korral;

lepingupoole surma korral;

teenuse saaja surma korral.

4. peatükk Lõppsätted

§ 10. Rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.