Mittetulundusliku tegevuse toetuse andmise kord

§ 1. Üldsätted

(1) Käesoleva määrusega sätestatakse Paide linna eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuste taotlemise, taotluste läbivaatamise, toetuste andmise ning toetuste kasutamise üle järelevalve teostamise kord (edaspidi kord).

(2) Mittetulunduslik tegevus korra mõistes on Paide linna elanikele või nende huvide elluviimisele suunatud tegevus kultuuri, hariduse, spordi, noorsoo, sotsiaaltöö, tervise, turvalisuse või külaelu edendamiseks ja ürituste korraldamiseks ning mille põhieesmärk ei ole ettevõtlustulu saamine.

(3) Paide linna eelarvega eraldatakse vahendid mittetulundusliku tegevuse toetamiseks (edaspidi fond).

(4) Paide Linnavalitsus kui täitevorgan (edaspidi linnavalitsus) kinnitab korraldusega pärast linnaeelarve vastuvõtmist hiljemalt ühe kuu jooksul fondi jaotuse toetuse liikide vahel aastas (edaspidi fondi jaotus).

(5) Ühe tegevuse toetamiseks ei saa taotleda mitut toetuse liiki.

§ 2. Toetuse liigid

(1) Toetuse liigid on:

1) tegevustoetus;

2) projektitoetus;

3) kaasfinantseerimise toetus.

(2) Projektitoetus jaguneb:

1) spordivaldkonna toetuseks;

2) teiste korra § 1 lõikes 2 toodud tegevusvaldkondade toetuseks.

(3) Projektitoetuse vahenditest moodustatakse projektitoetuse reserv.

§ 3. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded

(1) Projektitoetust ja kaasfinantseerimise toetust saab taotleda:

1) mittetulundusühing, seltsing, sihtasutus;

3) vähemalt 18-aastane isik, kes on Eesti rahvastikuregistri andmetel Paide linna elanik (edaspidi taotleja).

(2) Tegevustoetuse taotleja saab olla Paide linna territooriumil tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks korra § 1 lõikes 2 toodud valdkondades.

(3) Taotlejal ei ole maksuvõlgu ja võlgnevusi riigi, Paide linna, linna hallatavate asutuste ja linna sihtasutuste ees või ajatatud võlgnevuste korral on need tasunud maksegraafiku kohaselt.

(4) Taotleja on kasutanud linnalt varem saadud toetust sihipäraselt, esitanud toetuse kasutamise kohta korrektsed ja tähtaegsed aruanded ning tagastanud kasutamata jäänud toetuse õigeaegselt ja nõutud summas.

(5) Korra alusel ei toetata korterühistut, Paide linna ametiasutuse hallatavat asutust, Paide linna osalusega sihtasutust ja aktsiaseltsi.

(6) Tegevustoetust ei anta:

1) Paide linna ametiasutuse hallatava asutuse huviringile, kultuurikollektiivile, stuudiole jms, kelle toetus nähakse ette asutuse eelarves;

2) Paide linnas tegutsevale spordiklubile, kes on linnaga lepingulistes suhetes ja saavad noorsportlase toetust vastavalt Paide Linnavolikogu 21. detsembri 2017 määrusele nr 39 „Spordi toetamise ja rahastamise põhimõtted Paide linnas".

(7) Korra alusel ei toetata Paide linna eelarve seletuskirjas nimetatud mittetulundusühingu tegevusi, mis nähakse eelarves ette traditsioonilise ürituse või linnale olulise tegevuste korraldamiseks.

§ 4. Tegevustoetus

(1) Tegevustoetust antakse mittetulundusühingu, sihtasutuse ja seltsingu igapäevase tegevuse korraldamiseks ja kestva arengu toetamiseks, et säilitada ja tõsta selle võimekust.

(2) Tegevustoetust antakse mittetulundusühingule, sihtasutusele või seltsingule, kes on taotluse esitamise hetkeks tegutsenud vähemalt üks aasta.

(3) Tegevustoetuse saaja peab abikõlbuliku perioodi jooksul ellu viima vähemalt ühe avalikkusele ja kogukonnale suunatud tegevuse.

(4) Tegevustoetuse abikõlbulik periood on 1. jaanuar kuni 31. detsember.

(5) Tegevustoetuse ülempiir on 500 eurot.

§ 5. Projektitoetus

(1) Projekt on mittetulundustegevusena kavandatav, ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum konkreetse eesmärgi saavutamiseks määratud tähtajal.

(2) Projektitoetuse omafinantseering on toetuse saaja rahaline või mitterahaline panus projekti, mis kajastub projekti eelarves.

(3) Projektitoetuse kaasfinantseering on projekti elluviimisse kaasatud partneri rahaline panus projekti, mis kajastub projekti eelarves.

(4) Projektitoetuse abikõlbulikud perioodid on:

1) esimeses taotlusvoorus 1. jaanuar kuni 31. detsember;

2) teises taotlusvoorus 1. oktoober kuni järgmise aasta 31. märts.

(4¹) Linnavalitsusel on õigus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni järgmise aasta 31. augustini.

(5) Spordivaldkonnas toetatakse linnaelanike sportlikku eneseteostust, noortesporti, saavutussporti, linnaelanike osalemist tiitlivõistlustel, spordiürituste korraldamist, sportimistingimuste loomist.

(6) Muudes korra § 1 lõikes 2 toodud tegevusvaldkondades toetatakse linnaelanike kultuurialast eneseteostust, muusika-, käsitöö-, taidlus- ja harrastusgruppide tegevust, rahvakultuuri säilitamist ja arendamist, rahvusliku identiteedi hoidmist, linnaelanike osalemist konkurssidel, festivalidel ning seminaridel, juhendajate ettevalmistust, koolitust ja täiendõpet, ülelinnaliste ja piirkondlike kultuuriürituste korraldamist ning muid linnaelanikele suunatud tegevusi elukeskkonna, turvalisuse, keskkonnakaitse, noorsootöö, hariduse, sotsiaaltöö, tervise ja külaliikumise edendamiseks.

(7) Projektitoetuse ülempiir on 2 000 eurot.

§ 6. Projektitoetuse reserv

(1) Projektitoetuse reservist toetatakse erakorraliselt korra § 1 lõikes 2 nimetatud tegevuste projekte, mida ei olnud võimalik ette näha enne käimasolevat taotlusvooru ning mille elluviimine toimub enne järgmist taotlusvooru.

(2) Projektitoetuse reservist toetamise ülempiir on 1 000 eurot.

§ 7. Kaasfinantseerimise toetus

(1) Kaasfinantseerimise toetus on linna kaasfinantseering projekti omaosaluse tagamiseks teistest fondidest taotletavate kogukonna ja piirkonna arengule suunatud tegevus- ja investeeringuprojektide läbiviimiseks.

(2) Kaasfinantseerimise toetuse ülempiir on fondi jaotuses kehtestatud kaasfinantseerimise toetuse kogusumma aastas.

(3) Kaasfinantseerimise toetuse määramise eelduseks on projekti põhirahastaja positiivne otsus projekti toetamiseks.

(4) Kaasfinantseerimise toetuse eraldamisel lähtub linnavalitsus eelarveliste vahendite olemasolust ja avalikust huvist.

§ 8. Toetatavatele tegevustele esitatavad nõuded

(1) Toetuse määramisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) tegevused vastavad korra § 1 lõikes 2 nimetatud tegevustele;

2) tegevus, millele toetust taotletakse, on suunatud Paide linna elanikele, on nende huvides ning on oluline linnale või toimub linna territooriumil;

3) projektitoetust võib taotleda ja kasutada ainult nende tegevuste ja seonduvate kulude osas, mida tehakse pärast taotluse esitamist. Esimeses taotlusvoorus esitatud projektide esitamise hetkeks tehtud kulutused ning toimunud või alustatud tegevused on abikõlbulikud, kui tegevused või kulutused on tehtud abikõlbuliku perioodi vahemikus 1. jaanuar kuni 31. jaanuar;

4) investeeringu (hooned, seadmed) tegemiseks antakse kaasfinantseerimisetoetust mittetulundusühingule või sihtasutusele, mille lõpetamisel antakse põhikirja kohaselt pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;

5) projekti omafinantseering on vähemalt 10% projekti kogumaksumusest, millest vähemalt 5% on rahaline;

5¹) kaasfinantseerimise toetuse taotlemisel tuleb taotlejal näidata oma rahaline panus, mis on vähemalt 10% muust fondist taotletava projekti omafinantseerimise summast.

6) tegevustoetuse taotluses esitatud tegevuste valdkonnad peavad olema vastavuses taotleja põhikirjas nimetatud tegevusaladega;

7) projekti ja toetatava tegevuse kulud on abikõlblikud, kui kulud on toetuse taotluses märgitud tegevuste elluviimiseks põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud ning on kooskõlas korraga;

8) ühele ja samale taotlejale saab toetust määrata kuni kahele projektile ühes taotlusvoorus, kuid mitte rohkem 2000 eurot taotlusvooru kohta.

(2) Korra alusel ei anta toetust:

1) põhivara soetamiseks füüsilisele isikule, mittetulundusühingule ja seltsingule, välja arvatud kui vara soetamine on projekti elluviimisega otseselt seotud ning on edaspidi avalikus kasutuses;

2) töötasude, sealhulgas projektijuhtimise tasu maksmiseks.

§ 9. Toetuse taotlemine

(1) Tegevustoetuse saamiseks tuleb esitada Paide Linnavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) vormikohane taotlus toetuse abikõlbuliku aasta 1. veebruariks.

(2) Projektitoetuse saamiseks tuleb esitada ametiasutusele vormikohane taotlus järgmiselt:

1) esimeses taotlusvoorus 1. veebruariks;

2) teises taotlusvoorus 1. augustiks.

(3) Projektitoetuse reservist toetuse saamiseks saab esitada ametiasutusele vormikohase taotluse kahe projektitoetuse taotlusvooru vahel.

(4) Kaasfinantseeringu toetust saab taotleda kogu eelarveaasta jooksul.

(5) Kaasfinantseerimise toetuse taotleja esitab ametiasutusele põhirahastajale esitatud taotluse.

(6) Taotlus koostatakse ja esitatakse elektrooniliselt Paide linna e-toetuste taotlemise ja menetlemise süsteemis (edaspidi e-toetuste süsteem).

(7) Taotluses näidatakse eelarve ümardatult eurodeks.

(8) Seltsingul tuleb esmakordsele taotlusele lisada ühise tegutsemise lepingu koopia. Järgmiste taotluste esitamisel tuleb kinnitada allkirjaga ühise tegutsemise lepingu kehtivust.

(9) Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

(10) Taotluste vormid kinnitab linnavalitsus.

§ 10. Taotluse menetlemine

(1) Toetuse taotlusi menetleb ametiasutuse spetsialist (edaspidi menetleja).

(2) Menetleja kontrollib tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust ning esitatud andmete õigsust e-toetuste süsteemis 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.

1) taotlus on vormikohane, allkirjastatud ja esitatud tähtaegselt;

2) taotleja vastab korra § 3 sätestatud nõuetele;

3) projektitaotluse periood ja toimumise aeg on vastavuses projektitoetuse abikõlbuliku perioodiga;

4) taotluses märgitud tegevused vastavad korra § 8 kehtestatud nõuetele.

(3) Kui taotleja ja taotluse kontrollimise käigus selgub, et taotleja või taotlus ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele, antakse taotlejale mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda määratud tähtajaks puudusi, jätab ametiasutus taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmisest ning selle põhjusest teavitatakse taotlejat kirjalikult viie tööpäeva jooksul.

§ 11. Tegevustoetuse taotluse hindamine

(1) Korra § 3 lõige 2 märgitud taotleja esitatud tegevustoetuse taotluse vaatab läbi linnavalitsuse moodustatud komisjon.

(2) Komisjoni liikmed hindavad taotluses esitatud planeeritud tegevusi ühingu võimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks ning senist tegevust. Komisjonil on õigus teha ettepanek määrata osaline toetus arvestades eelarvelisi vahendeid, hinnates muuhulgas kasusaajate hulka, taotluse põhjendatust või muid olulisi asjaolusid.

(3) Tegevustoetuse taotlused vaatab komisjon läbi 10 päeva jooksul pärast fondi jaotuse otsuse tegemist.

(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui hindamisel osaleb üle 50% komisjoni liikmetest.

(5) Komisjoni koosoleku protokoll, mis sisaldab ettepanekuid linnavalitsusele taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta fondi jaotuse ulatuses, esitatakse ametiasutusele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist.

§ 12. Projektitoetuse taotluse hindamine ja komisjoni töökorraldus

(1) Projektitoetuse taotlused vaatab läbi linnavalitsuse moodustatud komisjon.

(2) Projektitoetuse taotlused vaatab komisjon läbi 15 tööpäeva jooksul pärast menetlejalt taotluste saamist. Esimese vooru projektitoetuse taotlused edastab menetleja komisjonile mõistliku aja jooksul pärast fondi jaotuse tegemist.

(3) Komisjon lähtub hindamisel järgmistest põhimõtetest:

1) projekti põhjendatus, milles hinnatakse projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kas on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus;

2) projekti mõju kogukonnale, linna arengule ning tulemus, milles hinnatakse projekti tegevuste olulisust lähtuvalt kohaliku kogukonna ja linna arengu seisukohast ning kuivõrd on projekt seotud kogukonna kaasamise ja koostööga ning kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemusi ja väljundeid, kas projekti tulemusi saab praktikas rakendada;

3) projekti kulutõhusus, milles hinnatakse projekti eesmärkide ja tegevuste vastavust toetuse mahule, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kulutõhusad tulemuste saavutamiseks. Samuti hinnatakse kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas projektil on ka kaasfinantseerijaid.

(4) Komisjoni liikmed hindavad projekte, lähtudes määruse lisas 1 toodud hindamiskriteeriumidele, skaalal 0-4. Hinded kajastatakse hindamistabelis iga kriteeriumi kohta. Hinded korrutatakse läbi kriteeriumi osakaaluga. Koondhinde leidmiseks summeeritakse saadud tulemused ja leitakse aritmeetiline keskmine.

(5) Lastele ja noortele vanuses kuni 21 eluaastat suunatud spordivaldkonna projektide koondhinnet tõstetakse vastavalt määruse lisas 1 toodud ulatuses.

(6) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,5 punkti.

(7) Koondhinnetest moodustatakse pingerida, seejärel arutab komisjon hindamise tulemusi komisjoni koosolekul.

(8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui hindamisel ja koosolekul osaleb üle 50% komisjoni liikmetest.

(9) Esimeses taotlusvoorus jagamata jäänud vahendid suunatakse teise taotlusvooru.

(10) Komisjoni koosoleku protokoll, mis sisaldab ettepanekuid linnavalitsusele taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta fondi jaotuse ulatuses, esitatakse ametiasutusele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist.

(11) Komisjonil on õigus esitada linnavalitsusele ettepanek jätta projektis mõni tegevus ja/või kulu välja, kui komisjoni arvates ei ole see projekti elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks vajalik või abikõlbulik. Samuti on komisjonil õigus teha ettepanekuid eelarves kulude vähendamiseks, kui kulu on põhjendamatult suur projekti eesmärkide saavutamiseks.

§ 13. Projektitoetuste reservi taotluste hindamine

(1) Projektitoetuse reservi kasutamist projektide toetamisel otsustab linnavalitsus ning taotluseid ei hinnata komisjonis.

(2) Projektitoetuse reservist toetatakse eelkõige uudseid ja esmakordselt korraldatavaid tegevusi. Muudel juhtudel hindab linnavalitsus reservist taotlemise põhjust ning lähtub § 12 lõikes 3 toodud hindamispõhimõtetest ja lisas 1 toodud hindamiskriteeriumitest.

(3) Linnavalitsusel on õigus jätta projektitoetuse reservist toetuse taotlus rahuldamata kui projekt ei vasta korra § 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele ning tema hinnangul ei sisalda taotlus piisavalt põhjendusi toetuse rahuldamiseks projektitoetuste reservist.

§ 14. Toetuse eraldamise otsustamine ja lepingu sõlmimine

(1) Projektitoetuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb linnavalitsus otsuse, lähtudes komisjoni ettepanekutest, enne taotlusvooru abikõlbuliku perioodi algust ja esimeses taotlusvoorus mõistliku aja jooksul pärast fondi jaotuse otsuse tegemist.

(2) Projektitoetuse taotluse osalise rahuldamise korral informeeritakse toetuse taotlejat enne linnavalitsuse korralduse andmist ja küsitakse taotlejalt kirjalikku kinnitust projekti elluviimise kohta.

(3) Tegevustoetuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb linnavalitsus otsuse tegevustoetuse komisjoni ettepanekute alusel 10 tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist.

(4) Projektitoetuse reservist ja kaasfinantseerimise toetuse eraldamise otsustab linnavalitsus 15 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest linnakantseleis.

(5) Linnavalitsuse otsustus vormistatakse korraldusega.

(6) Linnavalitsus edastab taotlejale korralduse toetuse eraldamise või eraldamata jätmise kohta ning lepingu toetuse saajale 10 tööpäeva jooksul linnavalitsuse korralduse vastuvõtmisest arvates.

(7) Kui toetuse taotleja ei tagasta allkirjastatud lepingut 30 kalendripäeva jooksul või pooled ei jõua lepingu sõlmimises kokkuleppele, kaotab toetuse taotleja lepingu sõlmimiseks õiguse ja toetuse andmise menetlus loetakse lõppenuks linnavalitsuse korraldusega.

(8) Kuni 100 euro suuruse toetuse puhul lepingut ei sõlmita.

§ 15. Toetuse maksmine ja järelevalve

(1) Toetus kantakse linnavalitsuse korralduse ja lepingu alusel taotleja arvelduskontole lepingus märgitud tähtajal ja summas. Linnavalitsus võib toetuse saajaga kokku leppida, et toetussumma ulatuses tasutakse konkreetse tegevusega seotud kulud kuludokumentide alusel.

(2) Toetuse sihipärast kasutamist kontrollib ametiasutus.

(3) Tegevustoetuse ja projektitoetuse saaja on kohustatud toetuse kasutamise kohta esitama vormikohase aruande ühe kuu jooksul pärast tegevustoetuse kasutamise tähtaja või projekti lõppemist.

(4) Taotlejale, kes ei esita aruannet tähtaegselt, on linnavalitsusel õigus toetust mitte määrata ühe aasta jooksul arvates aruande esitamise kohustuse päevast.

(5) Aruannete vormid kinnitab linnavalitsus.

(6) Toetuse saaja on kohustatud tagastama projekti elluviimisel kasutamata jäänud vahendid 10 tööpäeva jooksul alates toetuse kasutamise aruande kinnitamisest. Juhul, kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 10 eurot, kasutamata jäänud osa ei tagastata.

(7) Linnavalitsus nõuab toetuse tagasi, kui:

1) toetust ei ole kasutatud sihipäraselt;

2) toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;

3) tegevust, mille jaoks toetus eraldati, ei toimunud.

§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Lõikes 1 nimetatud määruse alusel antud haldusaktid ja sõlmitud lepingud kehtivad kuni õiguste realiseerimiseni, kehtetuks tunnistamiseni või kehtivuse lõpuni.

(3) Lõikes 1 nimetatud määruse alusel antud haldusaktidele ja sõlmitud lepingutele kohaldatakse taotlemise hetkel kehtinud määrust.

(4) Lõikes 1 nimetatud määruse alusel esitatud taotlused menetletakse lõpuni taotlemise hetkel kehtinud korra järgi kuni õigussuhte lõppemiseni.

§ 17. Määruse jõustumine ja rakendamine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2019.