LegalWise

Elva Huviala- ja Koolituskeskuse põhimäärus

in forcefrom 01.01.2026· RT IV, 07.10.2025, 30· Elva Vallavolikogu

In EUR-Lex ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Asutuse haldusala ja õiguslik seisund

Elva Huviala- ja Koolituskeskus (edaspidi keskus) on Elva Vallavalitsuse hallatav asutus.

Kooli pidaja ülesandeid täidab Elva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kui see on seaduses või valla õigusaktides sätestatud. Muid pidaja ülesandeid ja kohustusi täidab vallavalitsus (edaspidi kooli pidaja).

Keskus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja Elva valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

Huvikoolis õppivatele täiskasvanutele laienevad täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse sätted.

§ 2. Nimi

Keskuse nimi on Elva Huviala- ja Koolituskeskus.

§ 3. Asukoht

Keskuse asukoht on Pikk tn 8, Elva linn, Elva vald, 61505 Tartumaa.

§ 4. Teeninduspiirkond

Huvikooli teeninduspiirkonnaks on Elva valla haldusterritoorium.

Vabade kohtade olemasolul võetakse Keskusesse noori vastu väljastpoolt teeninduspiirkonda ning juhul kui omavalitsusüksused sõlmivad kokkuleppe õppuri koha tegevuskulu hüvitamise osas.

§ 5. Pitsat ja sümboolika

Keskusel võib olla omanimeline pitsat ja sümboolika.

§ 6. Õppekeel

Keskuse õppekeel ja asjaajamiskeel on eesti keel.

2. peatükk PÕHITEGEVUS, TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED

§ 7. Põhitegevus

Keskuse põhitegevuseks on korraldada huvialategevust ning huvialast koolitust.

§ 8. Tegevuse eesmärgid ja ülesanded

Keskuse tegevuse eesmärk on luua eelkõige lastele ja noortele, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Elva vald, mitmekülgse arengu ning huvihariduse omandamise võimalused looduse, muusika ja kunsti, spordi, tehnika ja üldkultuuri valdkonnas.

Keskus võib oma põhitegevuse kõrval anda koolitust täiskasvanutele, korraldada seminare ja kursusi, korraldada kontserttegevust, valmistada õppevahendeid, samuti välja üürida helitehnikat ja ruume ning osutada muid tasulisi teenuseid vastavalt kooli pidaja poolt kehtestatud hinnakirjale.

§ 9. Keskuse struktuur

Huvikoolil ei ole eraldi struktuuriüksusi ning huvikooli tegevus toimub huviringide kaudu vastavalt õppekavale.

3. peatükk KESKUSE HUVIKOOLI ÕPPEKORRALDUS

§ 10. Õppekorraldus

Keskuse huvikooli õppekorralduse aluseks on haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud huviharidusstandard ning riiklik raamõppekava. Nimetatud dokumentide alusel koostab keskus oma eripära ja võimalusi arvestava õppekava.

Õppetöö keskuses toimub õpperühmades või individuaalselt. Õpperühmad moodustab keskuse direktor. Õpperühmade moodustamise aluseks on huviala õppekava. Õpperühma võib moodustada alates neljast osalejast. Rohkem kui kümne osalejaga õpperühma võib jagada kaheks rühmaks.

Õpe keskuses toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

Õppekava määrab kindlaks:

õppe eesmärgid ja kestuse;

õppeainete loendi;

ainekavad.

Õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

§ 11. Õppeaasta

Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. Õppevaheajad on haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal. Õppeperioodi kinnitab direktor käskkirjaga.

Õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks ning koosneb 35 õppenädalast.

Õppetöö toimub tunniplaani alusel 30-45 minutiliste tundidena.

Õppetundide arv ja nende järjekord määratakse direktori poolt kinnitatud tunniplaaniga.

Õppurite teadmistele ja oskustele antakse hinnang ainekava alusel õppeperioodi lõpul, aga samuti kontsertidel, arvestustel, konkurssidel, võistlustel.

Iga õppeaasta lõpul annab keskus õppurile tunnistuse, millele kantakse läbitud õppeainete loetelu ja õppe kestvus. Tunnistuse võib saada ka õppur, kes alustas õpinguid peale 1. septembrit.

5. peatükk KESKUSE TÖÖTAJAD JA ÕPPURID

§ 13. Keskuse töötajad

Keskuse töötajad on õppe- ja kasvatustegevusega seotud õpetajad ja abipersonal.

Keskuse töötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töösuhteid reguleerivate õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega, töökorralduse reeglite, töölepingu ning ametijuhendiga.

Töötajatega sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud keskuse direktor või tema asendaja.

Keskuse töötajate koosseisu kinnitab direktor, kooskõlastades selle eelnevalt kooli pidajaga.

§ 14. Keskuse töötajate õigused ja kohustused

Keskuse töötajal on õigus:

saada teavet oma tööd ning töötingimusi puudutavate asjaolude ja dokumentide kohta;

osaleda koolitusel või tõsta oma kvalifikatsiooni selleks ettenähtud rahaliste vahendite olemasolul keskuse eelarves;

avaldada arvamust ja teha ettepanekuid keskuse õppetööd ning arengut puudutavates küsimustes;

töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes.

Keskuse töötaja on kohustatud:

täitma täpselt põhimääruses, töölepingus, ametijuhendis ja töökorralduse reeglites ettenähtud kohustusi;

õigeaegselt ja täpselt täitma keskuse juhtkonna poolt antud tööalaseid korraldusi, mis ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega;

hoidma keskuse vara ja inventari;

hoidma nõutavas korras õppetööd kajastava dokumentatsiooni;

haldus- ja abipersonali kohustus on tagada keskuse häireteta töö ja majandamine ning aidata kaasa soodsa õpikeskkonna loomisele.

§ 15. Õppurid

Õppurid on keskuse huvikoolis õppivad lapsed või täiskasvanud, kes on keskuse nimekirja arvatud õppelepingu alusel ja kes soovivad keskuses õppida.

Õppuri kooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise tingimused ja korra kehtestab kooli pidaja.

Õppuril on õigus:

tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal õppekava, keskuse põhimääruse ning kodukorraga;

nõuda õppekavale vastavat tegevust;

osaleda valitud esindaja kaudu keskuse hoolekogu tegevuses;

moodustada õpilasaktiiv ja osaleda selle tegevuses;

saada keskusest teavet õppetöö korralduse kohta;

asutada keskuses klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevuse eesmärgid ei ole vastuolus kooli põhimäärusega ning osaleda nende tegevuses;

kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi;

tervise kaitsele huvikoolis viibimise ajal.

Õppur on kohustatud:

järgima keskuse kodukorda ja põhimäärust;

kohusetundlikult täitma õppeülesandeid;

osa võtma õppekavaga määratud mahus õppetööst, osalema arvestustel, kontsertidel jt üritustel nii keskuses kui ka selle esindajana väljapool keskust;

hoidma ja kasutama temale antud keskuse inventari heaperemehelikult vastavalt selle sihtotstarbele;

täitma muid seaduses sätestatud kohustusi.

6. peatükk KESKUSE JUHTIMINE

§ 16. Keskuse direktor

Keskust juhib direktor.

Direktor:

tagab keskuse tulemusliku töö, asjaajamise ja arengu;

on keskuse seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal;

sõlmib oma pädevuse piires lepinguid;

juhatab keskuse õppenõukogu;

aitab korraldada hoolekogu tööd;

tagab hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

kinnitab keskuse õppekava;

annab välja käskkirju keskuse sisemise töö korraldamiseks;

kinnitab asjaajamiskorra, töökorralduse reeglid, ametijuhendid ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;

koostab keskuse eelarve projekti, esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja kooli pidajale eelarve koostamiseks;

sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud töötajatega;

esitab vähemalt kord aastas keskuse tegevuse aruande hoolekogule ja kooli pidajale;

tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

täidab muid talle õigusaktidega ja töölepinguga pandud teisi ülesandeid.

Direktor kannab vastutust keskuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra ning direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab kooli pidaja. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab kooli pidaja.

Direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingu vallavanem.

§ 17. Huvikooli hoolekogu

Huvikooli hoolekogu on huvikooli seaduse alusel keskuse juures alaliselt tegutsev organ. Hoolekogu liikmeteks on kooli õpetajate, kooli pidaja, lastevanemate, õppurite ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

Hoolekogu on viie- kuni üheksaliikmeline.

Hoolekogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate, vallavalitsuse, lastevanemate, vilistlaste, õppurite ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

Hoolekogul on õigus saada direktorilt ning kooli pidajalt oma tööks vajalikku informatsiooni.

Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub hoolekogu esimehe või huvikooli direktori ettepanekul. Hoolekogu koguneb vähemalt neli korda aastas.

Hoolekogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja.

Hoolekogu kutsub kokku, juhib ja korraldab hoolekogu tööd hoolekogu esimees, tema äraolekul asetäitja. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku keskuse direktor.

Hoolekogu koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.

Hoolekogu töösse võib kaasata asjatundjaid ja eksperte. Hoolekogu koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta keskuse direktor, samuti õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavad ametiisikud. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta esimehe, tema äraolekul asetäitja kutsel.

Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul asetäitja. Hoolekogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel kohalolijate poolthääleenamusega.

Hoolekogu koosoleku ja vastuvõetud otsuste kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg, koht, osalejad, päevakord ning vastu võetud otsused. Protokoll koostatakse hiljemalt kolmandal päeval arvates koosoleku toimumisest. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vastavalt keskuse asjaajamiskorrale ning protokollidega on võimalik tutvuda keskuse asukohas.

§ 18. Huvikooli õppenõukogu

Huvikoolil on õppenõukogu. Õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

Õppenõukogu liikmeteks on kõik õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad.

Õppenõukogu juhatab direktor või tema asendajaks määratud isik.

Õppenõukogu:

arutab keskuse arengu- ja tegevuskavasid;

vaatab läbi keskuse õppekava ning õppetulemuste hindamisega seoses koostatud dokumendid;

määrab kindlaks õpilaste tunnustamise üldpõhimõtted ning otsustab nende rakendamise üle;

arutab muid õppekorralduse ja õpilaste arenguga seotud küsimusi ning annab hinnangu õppetulemustele.

Õppenõukogu koguneb vähemalt neli korda aastas.

Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollis märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht, osalejad ja päevakord ning vastu võetud otsused. Otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel koosolekul osalejate poolthääleenamusega. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 19. Keskuse tegevuse planeerimine

Keskuse tegevust planeeritakse arengukava kohaselt.

7. peatükk FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ASJAAJAMINE

§ 20. Finantseerimine

Keskusel on oma alaeelarve vallaeelarve koosseisus.

Keskust finantseeritakse valla eelarvest, riigieelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.

Keskuse tegevuse finantseerimisel osalevad lapsevanemad ja täiskasvanud õppurid, tasudes õppetasu, mida kasutatakse õppekulude osaliseks katmiseks.

Keskuse õppetasu määrad, sellest vabastamise ja soodustuste andmise korra ning tasumise korra kehtestab kooli pidaja õppenõukogu ja hoolekogu ettepanekul.

Keskusel on õigus põhitegevuse finantseerimise eesmärgil saada tulu kõrvaltegevustest.

§ 21. Keskuse vara

Keskuse kasutuses oleva vara moodustavad talle sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

Vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerib Elva vallavara valitsemise kord.

§ 22. Asjaajamine ja aruandlus

Asjaajamise korraldab direktor kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Asjaajamine keskuses toimub eesti keeles.

Keskus esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras ning tähtaegadel.

§ 23. Järelevalve

Huvikooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet kooli pidaja.

Õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

§ 24. Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Huvikooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.

8. peatükk Rakendussätted

§ 25. Rakendussätted

Keskuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. septembril 2021.