Kose valla raamatupidamise sise-eeskiri

§ 1. Kose valla kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamiskorralduse alus

(1) Kose vald raamatupidamiskohuslasena korraldab oma ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate
asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Kose Vallavalitsuse kaudu.

(2) Kose valla konsolideeritud bilanssi koondatakse iseseisvat raamatupidamist omavad asutused, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle Kose vald omab olulist mõju.

§ 2. Kose valla munitsipaalasutuste raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

(1) Kose valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi: sise-eeskiri) eesmärgiks on Kose valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning finantsaruandluse tagamine.

(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi: RTJ) ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi: üldeeskiri) ning kehtivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.

(3) Eelarve koostamise ja täitmise arvestuse korraldus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ja Kose valla õigusaktidest.

§ 3. Sise-eeskirja kohaldamine ja sisu

(1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele.

(2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuse ja hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

(3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.

(4) Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse finantsjuhi ettepanekul kooskõlastatult vallavalitsusega.
Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Kose valla munitsipaalasutuste tegevuse
ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada raamatupidamise sise-eeskirjale.

§ 4. Kontoplaan

(1) Ametiasutuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mis koosneb järgmistest koodidest:

1) kontode koodid;

2) tehingupartnerite koodid;

3) tegevusalade koodid;

4) allikate koodid;

5) rahavoo koodid.

(2) Vastavalt üldeeskirjale nõuetele tuleb lisada valitud kontole tehingupartneri (TP), tegevusala (TT), allika (A) või rahavoo (RV) kood. s.o kokku kontokombinatsioon.

(3) Ametiasutuse raamatupidamises on täiendavalt kasutusele võetud järgmised allkontod:

1) Allkontod kontole 100100:

2) Allkonto kontole 103000:

3) Allkontod kontole 202050:

4) Allkontod kontole 202090:

1001001 Swedbank EE872200001120132608
1001002 SEB Pank EE241010002018880006
1001003 Swedbank EE862200001120175791
1001008 LHV pank EE167700771005279877
1030001 Lasteaiamaks
2020501 Võlad majandamiskulude eest autohüvitis
2020502 Võlad tervise edendamine
2020901 ametühingu maks
2020902 töötasu panka

(4) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandus-informatsiooni liigendamiseks ja analüüsiks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:

1) eelarveklassifikaatorid- objekti-, projekti-, subjektikoodid.

§ 5. Saldoandmikud

(1) Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu kontoplaani järgi.

(2) Konsolideeritud saldoandmik on üldeeskirja mõistes saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud.

(3) Ühist tehingupartneri koodi omavad avaliku sektori üksused esitavad ühise konsolideeritud saldoandmiku.

(4) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML failina.

(5) Saldoandmiku infosüsteemi kasutamiseks väljastab Rahandusministeerium avaliku sektori üksusele selleks vajalikud õigused ja paroolid.

(6) Saldoandmike esitajatel on õigus saldoandmike infosüsteemist vaadata kehtivaid kontoplaane koode, parandada sisestatud saldoandmikke, koostada aruandeid ja päringuid. Konsolideerimist läbiviivatel üksustel on lisaks õigus vaadata konsolideeritavate üksuste andmeid ning koostada nende kohta aruandeid ja päringuid, samuti koostada konsolideerimisgrupi konsolideerituid aruandeid.

(7) Ametiasutus esitab saldoandmikud iga kuu kohta kasvavalt aasta algusest, tütarettevõte iga kvartali kohta kasvavalt aasta algusest.

(8) Saldoandmikud esitatakse aruandekuule või -kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks.

(9) Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes tehakse korrigeerimisi kuni järgmise aasta 31. märtsini. Peale 31.märtsi kuni 30. aprillini saab korrigeerimisi teha ainult Rahandusministeeriumi loal.

(10) Kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema mõju all olevate tütarettevõtete saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on samad ja neljas number on vahemikus 0- 5, elimineeritakse.

§ 6. Majandusaasta aruanne

(1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduse ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

(2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(3) Kose valla kui konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja
raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse ka eelarve täitmise aruanne. Lisatakse reservfondi kasutamise aruanne.

§ 7. Aruannete esitamine

(1) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse rahandusministeeriumi kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks.

(2) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(3) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.

§ 8. Raamatupidamissüsteemi struktuur

(1) Hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud korras.

(2) Raamatupidamist korraldatakse raamatupidamistarkvara PMen abil.

(3) Arvete menetlemiseks kasutatakse Finbite veebipõhist arvekeskust (edaspidi e-arvekeskus), mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga.

(4) eelarve koostamiseks ja eelarve täitmise jälgimiseks kasutatakse infosüsteemi VeeRa, mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga.

(5) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(6) Kose valla ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist korraldab finantsjuht, kelle õigused,
kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(7) Raamatupidamise arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ja majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest RTJ-st ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.

§ 9. Varade ja kohustuste kajastamine

(1) Vara kajastatakse raamatupidamistarkvara PMen varade menüüs eraldi ametiasutuse ja iga ametiasutuse hallatava asutuse vastutava isiku ja asutuse tegevusala koodiga ning kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st.kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(2) Nõuded kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel.

(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(4) Kohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.

(5) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(6) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärsuselt mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse ametiasutuse raamatupidamise aastaaruandes.

§ 10. Tulude ja kulude kajastamine

(1) Tulude ja kulude arvestust peetakse tekkepõhiselt vastavalt üldeeskirjale.

(2) Maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele.

(3) Tulu majandustegevusest kajastatakse raamatupidamises selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.

(4) Muud tulud ja finantstulud kajastatakse valla tuludena.

(5) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse valla tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele.

(6) Tulude arvelt tehtavad kulud lülitatakse eelarvesse volikogu poolt kehtestatud korras.

(7) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse käibemaksu kontol olenemata käibemaksu tagasisaamisest, põhivara soetamisel käibemaksukulu kajastatakse põhivara käibemaksukontol.

(8) Kulude arvestust peetakse iga asutuse lõikes eraldi.

(9) Kulude kajastamisel kasutatakse tegevusala koodi ja kulu artikleid üldeeskirjas kehtestatud nomenklatuuris. Täpsema informatsiooni saamiseks on kulu- ja tuluartikleid laiendatud.

§ 11. Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust ning millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7 lõige 1):

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed koos hallatava asutuse nime äramärkimisega;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, juriidilistel isikutele registri kood, käibemaksu kood;

7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

(2) Algdokumentideks on:

1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid);

2) pangakonto või e-riigikassa väljavõtted;

3) saatelehed;

4) tarnijate arved;

5) klientidele esitatavad nõuetekohased arved;

6) vallavalitsuse korraldused, vallavanema käskkirjad;

7) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid, lõpetamata ehituste aktid);

8) lepingud;

9) lähetuse-, koolituse-, majandamiskulude aruanded;

10) palgadokumendid;

11) teatised ja õiendid.

(3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend.
Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

(4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud kulusid tegema volitatud isiku ja raamatupidamisala töötaja poolt.

(5) Vallavalitsus kinnitab pärast aasta eelarve vastuvõtmist iga-aastaselt tegevusalade, asutuste, üksuste või eelarveridade kaupa volitatud isikud, kes peavad lisaks eelarvest kinnipidamise tagamisele kinnitama algdokumendid oma vastutusalas. Algdokumentidele väärtuses 1 000 eurot ja enam lisab kinnituse vallavanem.

(6) Kui volitatud isik viibib teenistuslähetuses või tema teostamise õigus on peatatud või kui tehingu
tegemiseks on kehtestatud toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatud alustel, siis on volitatud isiku pädevuses olevaid kulusid õigus teha vastavat volitatud isikut asendama määratud isikul või vallavanemal.

(7) Volitatud isik vastutab, et

1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehing on kooskõlas eelarvega;

5) tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isikute poolt;

6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

7) ehituse ja rekonstrueerimisega seotud arvetele ning teenuse osutamise arvetele on lisatud selgitavad

8) kontoritarvete, kingituste, toitlustus ning esindus- ja vastuvõtukuludega seotud arvetele on lisatud põhjendused kulu vajalikkuse kohta;

9) dokumendile on lisatud eelarve tunnused valla eelarveklassifikaatorite liigenduses, olemasolul lisatakse kulude eristamiseks projekti, objekti, subjekti kood.

dokumendid: tööde teostamise ja/või vastuvõtmise aktid (allkirjastatud teostaja ja vastuvõtja poolt), saatelehed, sõidulehed jm selgitused;

(8) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:

1) tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;

2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja muude arvestusobjektide koodide õigsus;

3) maksetähtpäev ja tehingu summad;

4) tekkepõhine periood;

5) tehingu vastaspoole andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;

6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

7) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isikute (kinnitusring) poolt.

(9) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad kaks isikut. Elektrooniliste ülekannete tegemiseks jaotatakse õigused nii, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt ülekannet teostada. Selleks peab ülekannet sisestav isik olema erinev ülekannet aktsepteerivast isikust. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka finantsjuht.

(10) Tuludokumendi aktsepteerib üldjuhul majandustehingu kirjendaja.

(11) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna ülekandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning tulevaste rahavoogude planeerimiseks.

(12) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.

(13) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:

1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendid;

2) digitaalallkiri;

3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada.

§ 12. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

(1) Ametiasutus on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) majandustehingu kuupäev;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus;

5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number;

6) kirjendi teotaja kinnitus (allkiri);

7) sihtfinantseerimise korral kajastada kuludokumendil täiendavalt projekti kood.

(4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad:

1) pearaamat;

2) arveldused;

3) pank/kassa;

4) palk;

5) arved;

6) eelarve;

7) vara.

(7) Programmist võib vajadusel teha igas kuus järgmised väljatrükid:

1) pearaamatu koond;

2) arvelduste koond;

3) kassa/panga kanded;

4) palgalehed;

5) varade koond jm.

(8) Väljatrükke võib säilitada nii trükitud dokumentidena kui programmi failidena.

§ 13. Algdokumentide käive

(1) Arvelduste algandmed

(2) Palgaarvestuse algandmed

(3) Muud dokumendid

(4) Allasutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Allasutuse juht allkirjastab esitatud kuludokumendi.

§ 14. Valla asutuste asutamised, lõpetamised ja ümberkorraldamised

(1) Asutatavad või ühendavad üksused võtavad saadud varad ja kohustused arvele, võttes aluseks nende bilansilised väärtused üleandva üksuse bilansis üleandmise momendil. Kui riigiraamatupidamis- kohustuslaste üksuste lõpetamine ei toimu uue majandusaasta algusest, antakse samal moel üle ka majandusaasta algusest kogunenud tulude ja kulude kontode saldod. Raamatupidamisprogrammis tehakse üleandmise-vastuvõtmise kuupäeval kanded, mis viivad üleandja kontod nulli. Vastuvõtja võtab üleantud kontode saldod samast kuupäevast oma kontodele arvele.

(2) Kui varad ja kohustused antakse mitterahalise sissemaksena üle teise juriidilise isiku aktsia-, osa- või sihtkapitali, võetakse üleandja bilansis arvele finantsinvesteering (kontorühm 150, rahavoo kood 17) üleantava vara bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam.

(3) Mitterahalise sissemakse objekti saaja võtab võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses.
Õiglaseks väärtuseks loetakse vara jääkmaksumus üleandja bilansis, kui on täidetud kõik järgmised
tingimused:

1) vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks;

3) puudub aktiivne turg sama kasutusotstarbega varale;

4) üleandmise eesmärk ei ole tagasirent;

5) vara saaja on äriühing, kelle asutaja või omanik on 100% ulatuses üks isik, sh riik, või vara saaja on

sihtasutus või mittetulundusühing, kelle asutajad või omanikud on 100% ulatuses avaliku sektor.

(4) Ühise valitseva mõju grupis olevate üksuste vaheliste tehingute kajastamisel, mis erinevad tavapärase majandustegevuse käigus toimuvatest tehingutest (varasid ja kohustusi antakse üle mitterahaliselt ilma, et neid nimetataks mitterahalisteks sissemakseteks) kajastatakse lõikes 2 toodud osaluse või omakapitali muutuse kaudu, mitte tulemiaruande kaudu.

§ 15. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassaruumis olevas seifis.

(2) Pangaoperatsioone teostatakse elektrooniliselt. Internetipankade kasutamisõigused annab
vallavanem.

(3) Maksekorraldused valmistab pangaprogrammis ette arveldustega tegelev vanemraamatupidaja ja kassa eest vastutav raamatupidaja kinnitab ülekande (vaata eeskirja §11 lg 9).

(4) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

§ 16. Sularahaoperatsioonide arvestus

(1) Sularahakassa maksimaalseks limiidiks on 4000 eurot kuus.

(2) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja kassapidaja ülesannetes.

(3) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:

1) kassa sissetuleku order;

2) kassa väljamineku order;

3) kassaraamat.

(4) Kassa sissetuleku ja väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka finantsjuht.

(5) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi ega ülekirjutusi.

(6) Ametiasutuse hallatavatest asutustest kviitungite ja mõningal juhul nimekirja alusel omatuluna laekuv sularaha tuuakse koos kviitungi koopiatega hiljemalt kuu lõpul valla kassasse, kus raamatupidaja sisestab kassatehingud raamatupidamisprogrammi ning trükib välja kassa sissetuleku orderi.

(7) Kassa väljamineku orderi aluseks on nõuete kohaselt kinnitatud dokumendid.

(8) Sularahas tehtud kulutused hüvitatakse majandamiskulude aruande või sularaha arve ja kassatšekkide alusel, kuludokumendi peab olema kinnitanud vastava eelarve eest vastutav isik. Hüvitatavad summad kantakse kulutaja arveldusarvele või makstakse välja sularahas.

(9) Võimalusel tuleb vältida sularahatehinguid ja arveldada panga kaudu.

(10) Ametiasutuses sisestab raamatupidaja sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi PMen.
Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder. Kassaraamat trükitakse välja iga tööpäeva lõpus, mil kassaoperatsioon teostati.

(11) Sularahaoperatsioonide dokumenteerimise eest vastutab vanemraamatupidaja kassapidaja ülesannetes.

(12) Sularaha panka viimise eest vastutab vanemraamatupidaja kassapidaja ülesannetes, kes korraldab rahaliste vahendite viimist panka.

(13) Sularaha sissetulek fikseeritakse sularaha sissetulekuorderiga. Massiliste samalaadsete maksete puhul on lubatud kasutada sularaha vastuvõtmise nimekirja, kus maksja tõendab allkirjaga sularaha üleandmist (Lisa), n. raamatukogu, päevakeskus, Ardu kool jt.

(14) Ametiasutuse hallatavatele asutustele on sularaha sissetuleku tõendamiseks edastatud nummerdatud arve-kviitungi vorm, mille alusel kassapidaja koostab kassa sissetuleku orderi, näiteks kalmistu.

(15) Sularahakassas olevate vahendite olemasolu ja õigsuse tagamiseks viiakse läbi sularaha ootamatu
kontroll vähemalt kaks korda aastas ja aasta lõpul aastainventuur. Läbiviija on aastainventuuri läbiviimiseks moodustatud komisjon. Ootamatu inventuuri käigus jälgida kassaorderite numeratsiooni, kassajäägi vastavust raamatupidamisandmetega, allkirjastatud kassaorderite olemasolu. Inventuuri akt edastatakse raamatupidamisele, kus kontrollitakse selle vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga.

(16) Varaline vastutus on pandud vanemraamatupidajale kassapidaja ülesannetes, kellega on sõlmitud kehtiva töölepingu seaduse kohaselt varalise vastutuse leping (TLS § 75).

§ 17. Müügiarvete koostamine

(1) Müügiarvete koostamisel ja väljastamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) müügiarved koostatakse raamatupidamises operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel;

2) müügiarved koostatakse ja väljastatakse teenuse kasutajale üldjuhul seitsme tööpäeva jooksul alates müügiarve koostamiseks vajalike algandmete laekumisest;

3) müügiarved edastatakse e-postiga algdokumendis näidatud aadressile. Kui arve saajal puudub e-posti aadress (eakad üürnikud vms), siis väljastab raamatupidamine müügiarve paberkandjal.

(2) Arvestust müügiarvete üle peetakse finantstarkvara moodulis „Arved“ ja „Arveldused“.

§ 18. Nõuete ja kohustuste arvestus

(1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõude või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2) Nõuete ja kohustuste osas peetakse analüütilist arvestust iga ostja/tarnija kohta eraldi käibe ja jääkide väljatoomisega aruandekuu lõpus, mida võrreldakse pearaamatu vastavate kontode jääkidega.

(3) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi.

(4) Asjaolud, mille alusel hinnatakse nõude laekumine ebatõenäoliseks on:

1) kui võlgnikule on saadetud meeldetuletuskirju ja neile ei ole vastatud;

2) kui võlausaldaja on esitanud ostja või asutuse vastu hagiavalduse;

3) kui ostjale on välja kuulutatud pankrot või kustutatud äriregistrist.

(5) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, millele kirjutab alla asutuse juht.

(6) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle
tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine kinnitatakse Kose Vallavalitsuse poolt ning nõue ja selle allahindlus kantakse bilansist välja.

(7) Ostuarvete haldamiseks on Kose vallal sõlmitud leping elektroonsete ostuarvete halduslahenduse kasutamiseks ostuarvete elektroonse kinnitamise, majandustarkvarasse PMen edastamise ja arvete elektroonse arhiveerimisega.

(8) Kose valla poolt sõlmitud laenulepingute järgseid makseid võrreldakse regulaarselt lepingu- tingimuste ja lepingu lisaks oleva laenugraafikuga.

§ 19. Ettemaksude arvestus

(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata). Vastavalt ettemaksu sisule kajastatakse kas lühiajalisi või pikaajalisi käibevara kontorühmas 102 ja 103, ning põhivara kontorühmas 152 ja 153.

(2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 5000 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 20. Arveldused töötajate ja aruandvate isikutega

(1) Lähetuse kulude hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks ja lähetatu poolt esitatud ja allasutuse juhi poolt kinnitatud lähetusaruanne. Ametiasutuse hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse vallavanema käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab vallavanem. Vallavanem suunatakse lähetusse vallavolikogu otsuse alusel ja tema lähetusaruande kinnitab volikogu esimees.

(2) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui ka koolituslähetusi.

(3) Lähetatu on kohustatud esitama komandeeringukulude aruande 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist.

(4) Majanduskuludeks avansi saanud isik on kohustatud esitama kuu lõpuks majanduskulude aruande,
millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid.

§ 21. Toetuste liigid

(1) Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupa ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuse poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saa otseselt vastu kaupa ega teenuseid.

(2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:

1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks;

2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused.

3) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata juriidilistele isikutele antud toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel.

(3) Sihtfinantseerimise liigid on:

1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh. teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, (v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine - toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaistele sihtfinantseerimistele, kuna toetuse saamise tingimused näevad ette Eesti avaliku sektori kaasfinantseerimise teatud ulatuse toetuse kogumahust. Kaasfinantseerimine võib sealjuures toimuda kas rahalise toetuse andmisena või avaliku sektori üksuse tegevuskulude kaasfinantseerimiseks arvestamisena;

2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.

(4) Riigieelarveseaduses nimetatakse sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist andmise poolel eraldisteks ja saamise poolel toetusteks.

(5) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

§ 22. Toetuste kajastamise üldpõhimõtted

(1) Sihtfinantseerimist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad
raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk.

(2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansivälised kontod 911010 ja 912010).

(3) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes samades perioodides kui toetuse saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustuste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.

§ 23. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks

(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500.

(2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (103550 ja 103555).

(3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepinguline summa on väiksem § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

§ 24. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

(1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontoklassis 3502.

(2) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendid bilansikontol kas lühiajalise (203856 ja 203857) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustusena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontorühma 257) või tuluna kontogrupp 3502 ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).

(3) Kui avaliku sektori üksusel on kindel kavatsus toetuse andmise kaudu teatud projekti elluviimiseks, ta kavandab selleks jätkuvalt iga-aastaseid toetusi ning on tekitanud toetuse saajas põhjendatud ootuse toetuse saamiseks, kajastatakse toetuse andmise kohustused samal perioodil, kui toetuse saaja kajastab põhivara soetust, sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks (D 450200 K 203550 lühiajaline kohustus, K 253550 pikaajaline kohustus). Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus, kajastab ta samal ajal sihtfinantseerimise nõuet (D 103556 lühiajaline nõue, D 153556 pikaajaline nõue K 350200 või K 257000). Sihtfinantseerimise kajastamiseks esitab toetuse saaja vähemalt iga kvartali lõpu seisuga toetuse andjale andmed põhivara soetamise kohta vastava kvartali jooksul. Kui selgub, et toetuse andmisest loobutakse, võetakse seni arvestatud nõuded ja kohustused tagasi. Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimiseleping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvaks finantseerimiseks, samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud.

§ 25. Mittesihtotstarbeline finantseerimine

Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud või antud.

§ 26. Sihtfinantseeritud projektide arvestuse erisused

(1) Sihtfinantseeritud projektidega seotud majandustehingute teostamisel ja kajastamisel raamatupidamises tuleb lisaks raamatupidamise üldistele nõuetele arvestada ka projektide rahastajate nõuetega.

(2) Projekti eest vastutav isik:

1) esitab finantsosakonnale projekti lepingud;

2) jälgib projekti eelarvet;

3) kinnitab projekti kuludokumendid märkides dokumendile projekti nimetuse;

4) koondab projekti rahastaja poolt ettenähtud dokumendid ühte toimikusse;

5) esitab määratud tähtajaks ja mahus projekti finantseerijale väljamaksutaotlused ning vahe- ja lõpparuanded informeerides aruande esitamisest finantsosakonda.

§ 27. Varude arvestus

(1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste majandustegevuse korraldamisel ei ole ette nähtud varude soetamist suuremates kogustes pikemaajaliseks kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt soetatakse kaupu vastavalt vajadusele ja kantakse üldjuhul ostmisel kuludesse.

(2) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja §-le 38 kantakse soetamisel lisandunud maksud ja lõivud maksukulu kontole 6010.

§ 28. Bilansiväline varude arvestus

Toiduainete kulu arvestamisel kantakse toiduained ostmisel koheselt kuluks ja nende kohta peetakse koguseliselt raamatupidamisevälist arvestust hallatavates asutustes kohapeal.(2) Raamatupidamisvälist arvestust korraldab vahetult töötaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis (söökla juhataja, kokk).

§ 29. Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus

(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontorühmas 50 perioodis, mille eest kulu arvestati ja maksukulu kontorühmas 506 füüsiliste isikutele tehingupartneri koodiga 800699.

(2) Kontogruppi 2030 kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Vastava grupi kontod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksu osas on maksukohuslasel ettemaks, peab see kajatama kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksuameti kontokaardil näidatud ettemaksu saldoga.

(3) Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti. Kandeid võib teha igal väljamakse päeval või koondkannetena vastavuses antud kuu kohta koostatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidega.

(4) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need
olid arvestatud. Kui töötasu väljamaksed toimuvad järgmises kuus, kantakse maksukulu kanded
analoogselt kinnipeetud maksude kannetega ümber kontorühmast 202 kontogruppi 2030.

(5) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest see oli arvestatud.

(6) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust võib ümber hinnata üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste korrigeerimine kontol 202010 kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena).

(7) Hüvitised töölepingu lõppemisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti.

(8) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Kose Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

(9) Palgaarvestus sisaldab:

1) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele ja töötajatele palga arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes;

2) puhkusetasu arvestust;

3) ühekordsete väljamaksete arvestamist;

4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist;

5) haigushüvitiste arvestamist;

6) maksete kinnipidamist;

7) muid vabatahtlike kinnipidamisi palgast;

8) arvestatud tasude kuukoondite tegemist;

(10) Palka makstakse üks kord kuus, iga järgneva kuu alguses (kuni 10-nda kuupäevani) ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.

(11) Igakuise töötasu arvestamise aluseks on esitatud tööajatabelid.

(12) Töölepingu lõppemisele makstakse töötajale kõik saada olevad summad.

(13) Puhkustasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

(14) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.

(15) Palgalehed koostatakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste tegevusalade lõikes ning allkirjastatakse finantsjuhi poolt. Töötajale esitatakse palgalipik elektrooniliselt.

(16) Maksu- ja Tolliameti e-keskkonnas peetavasse töötamise registrisse (TÖR) teeb lepingute kohta kanded raamatupidaja, hallatava asutuse juht või tema poolt määratud isik. Lepingu alustamise kanne peab olema tehtud enne seda, kui töötaja tööle asub.

§ 30. Kinnisvarainvesteeringud

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 sätestatust. Kinnisvara investeeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoone või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.

(2) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil.
Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont, hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega.

(3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus.

§ 31. Materiaalne põhivara

(1) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse vara, mille kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.

(2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on väiksem kui põhivara
kapitaliseerimise alampiir, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

(3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

§ 32. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana.

(2) Materiaalset ja immateriaalset põhivara kajastatakse kontorühmas 155 ja 156.

(3) Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse
kontorühmas 611,613, põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811-3813.

(4) Kasutusrendile võetud varade korral kajastab rentnik rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parenduste, remondi ja hoolduse kulutused põhivara soetusena, kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele (mitte tulevaste perioodide rendi ettemaksena). Kui rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, kelle kaudu vastavad tööd tehakse, kajastab ta enda poolt tehtud töödega seotud kulutused kuludes (mitte põhivara soetusena) ja rentnikult saadud tasu tuludes (mitte saadud tulevaste perioodide rendi ettemaksena).

§ 33. Amortisatsiooni arvestus

(1) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

(2) Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene ei amortiseerita.

(3) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

(4) Teede kajastamisel ei eristata teede erinevaid komponente.

(5) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised:

(6) Kasutatud varadele ja vastavalt vajadusele uutele põhivahenditele kehtestatakse konkreetne
amortisatsiooninorm käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel.

(7) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks.

(8) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastava muudatuste tegemiseks.

(9) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte
tagasiulatuvalt.

(10) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus.

(11) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja §-st 45.

(12) Maa ja munitsipaliseeritud maaüksused võetakse arvele soetamise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel.

§ 34. Parendused, remont ja hooldus

(1) Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt üldeeskirja § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirini (ilma käibemaksuta) sätestatud summa.

(2) Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

(3) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.

(4) Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

§ 35. Põhivara müük

(1) Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üle antud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi.

(2) Põhivara tasuta võõrandamist kajastab võõrandaja juhul, kui seda ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, mitterahalise sihtfinantseerimisena (va. riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised siirded), eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200. Kui mitterahalise sihtfinantseerimise saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja mitterahalise sihtfinantseerimise 350200 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav üldeeskirja § 45 alusel.

(3) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist (RTJ 9). Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena (v.a riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelised siirded) rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200, ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Kui rentnik on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 350200 kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole poolt näidatud põhivara jääkväärtuses, kui õiglane väärtus ei ole teada. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav üldeeskirja § 45 alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õiglase väärtuse määramisel lähtutakse üldeeskirja § 18 lõigetest 41–45.

§ 36. Materiaalse põhivara ümberhindlus

(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust:

1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;

2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.

(2) Juhul kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse hinnangul erineb riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt (v.a maa ümberhindlus). Eksperdi valiku peab kinnitama riigiraamatupidamiskohustuslase juht. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole põhivara ümberhindlus lubatud.

(3) Maad on lubatud hinnata ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel.

(4) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid. Riigiraamatupidamiskohustuslase netoümberhindlus kuulub aruandeperioodi lõpul üleandmisele Rahandusministeeriumi bilanssi.

(5) Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.

(6) Põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui see jäi teatud põhjustel selleks kuupäevaks läbi viimata, tuleb seda teha esimesel võimalusel järgmistel perioodidel.

(7) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja
maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

§ 37. Põhivara mahakandmine

(1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri.

(2) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).

§ 38. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes

(1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohuslane omab üle 50% tütarettevõtja
hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku juhatuse või nõukogu liikmetest.

(2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

(3) Tütar- ja sidusettevõtjate netovarad kajastatakse üldjuhul selle aruandekohuslase üksuse raamatupidamises, kes esindab osanikke üldkoosolekul. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 nõuetest.

§ 39. Tehingud seotud osapooltega

(1) Osapooli loetakse seotuks, kui üks pool omab kontrolli või olulist mõju teise osapoole majanduslike otsuste üle.

(2) KOV seotud osapoolteks on:

1) KOV valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle juhtimises osaleb KOV otse või oma valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kaudu hääleõigusega alates 20%-st;

2) KOV volikogu liikmed, valitsuse liikmed ja asutuste juhid ning KOV valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhatuste ja nõukogu liikmed.

(3) Loetletud isikute lähedased pereliikmed, kelle puhul võib eeldada olulise mõju olemasolu, sh. abikaasa, elukaaslased, lapsed, kui need (kas üksi või koos) omavad hääle- või omandiõigust kas sihtasutuse-, mittetulundusühingu-, äriühingu nõukogus või juhatuses alates 20%-st.

(4) Kose vallas esitavad informatsiooni seotud osapoolt kohta:

1) vallavolikogu esimees ja liikmed;

2) vallavanem ja vallavalitsuse liikmed;

3) hallatavate asutuste juhid.

§ 40. Bilansiväline vara ja selle arvestus

(1) Bilansiväliselt peetakse raamatupidamises arvestust väheväärtusliku vara kohta, mille soetusmaksumus on 300 kuni 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta. Arvestuse pidamisel tuleb ära märkida vara nimetus, kogus, asukoht ja vastutav isik.

(2) Erandina võetakse bilansiväliselt arvele alla 300 euro maksumusega arvutid, nutiseadmed, muusikainstrumendid ja projektide raames soetatud või eraldatud varad, kui seda nõuavad projekti lepingu tingimused.

(3) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel ning arvestust jätkatakse bilansiväliselt.

(4) Raamatupidamises peetakse arvestust koguseliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

(5) Väheväärtuslik vara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel.

(6) Vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub kooskõlas Kose vallavara valitsemise korraga.

§ 41. Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

(2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto
jääkidega.

(3) Igakuuliselt tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga vastava teatise järgi. Kuu jooksul toimunud liikumiste kohta tehakse kanded pearaamatus.

(4) Vähemalt iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel või Rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmikuga.
Erinevuste korral tehakse paranduskanded või vastasel korral teatatakse sellest kohe vahetule juhile. Paranduskanded dokumenteeritakse. Kontrolli teostamise sagedus ja selle eest vastutavad isikud määratakse raamatupidamisüksuse töötajate ametijuhendites.

(5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa;

1) materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bilansivälise vara inventuur;

2) nõuete ja ettemaksete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;

3) kohustuste ja saadud ettemaksete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine;

4) sularahakassa inventuur;

5) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute

6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine.

kinnitamiseks;

(6) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

(7) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks.
Asutuse juht määrab aastainventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest,
kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.

(8) Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(9) Valitseva mõju all oleva üksusega võrdluse käigus selgunud realiseerumata kasumite ja kahjumite olemasolu korral võetakse need arvesse kapitaliosaluse meetodil.

(10) Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad:

§ 42. Inventeerimise ja hindamise protseduurid

(1) Sularaha inventuuri käigus:

1) loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis

2) raamatupidamisüksuses kontrollitakse sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuriakt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega; puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690; ülejäägid kantakse tuludesse (388890).

allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse raamatupidamisüksusele;

(2) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega.

(3) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:

1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

(4) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:

1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse

3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;

4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;

5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);

6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;

7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;

8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamiseandmetesse; leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 103690); ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses).

inventuuri ajal eraldi;

(5) Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute füüsiline inventuur toimub sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:

1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust;

3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

4) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamisüksus kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.

5) Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.

(6) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:

1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

3) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;

4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

5) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

(7) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama, v.a juhul, kui vahed on ühe ja sama konsolideerimisgrupi sisesed või kolm esimest numbrit on samad ülejäänud konsolideerimisgruppide korral. Niisugustes konsolideerimisgruppides võib konsolideeriv üksus kehtestada lubatud vahe piirmäära arvestusega, et see ei tohi olla suurem kui 100 eurot.

(8) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.

(9) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventuurikomisjoni koostatud lõppakti alusel.

(10) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:

1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;

2) süüdlase mitteavastamisel- Kose valla põhimääruses sätestatud korras.

§ 43. Konsolideerimise protseduurid

(1) Ametiasutuse (Kose Vallavalitsus) valitseva mõju all olevat iseseisvat raamatupidamist omav asutus, OÜ Kose Vesi, koostab saldoandmiku vastavalt üldeeskirjas sätestatule. Saldod sisestatakse Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud infosüsteemi.

(2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse raamatupidaja või asutusele raamatupidamise teenust osutav isik.

(3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib vallafinantsjuht, kes lahendab üksuste omavahel saldode võrdlemisel tekkinud probleemid või edastab lahenduseta probleemid Rahandusministeeriumile.

(4) Kui kõik konsolideeritud aruande koostamiseks olevas saldoandmikus erinevused leitud ja vajalikud parandused tehtud, võtab valla pearaamatupidaja saldoandmike infosüsteemist oma konsolideerimisgrupi üksuse andmed osaluste kajastamiseks ning teeb konsolideerija aruannetesse vastavad kanded. Seejärel kinnitab valla pearaamatupidaja protseduuri lõppemist, misjärel viib Rahandusministeerium läbi saldode lõpliku kontrolli.

(5) Kui konsolideeriva üksuse konsolideerimisgrupi piires esineb niisuguseid konsolideeritavate üksuste vahelisi saldosid, mille elimineerimiseks või õiglaseks kajastamiseks konsolideeritud aruandes on vaja veel teatud lisakanded, võimaldatakse neid sisestada täiendava konsolideerimisgrupi saldoandmikuna.

§ 44. Raamatupidamisdokumentide säilitustähtajad

(1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kolm aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Kose Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

(2) Raamatupidamise aastaaruannet säilitatakse alaliselt.

(3) Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat.

(4) Ülejäänud dokumente säilitatakse kas 7 aastat või 10 aastat vastavalt Kose Vallavalitsuse dokumentide loetelus kinnitatud säilitustähtaegadele ning raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseeringuid ja projektide dokumente tuleb säilitada sihtfinantseerimislepingust tulenevalt kuni 25 aastat.

§ 45. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Kose Vallavalitsuse 25.11.2013 määrus nr 11 „Kose valla raamatupidamise sise-eeskiri".

§ 46. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

(2) Määruse § 29 lõiget 1 ning § 37 lõikeid 1 ja 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.