Raamatupidamise sise-eeskiri

§ 1. Eesmärk ja kohaldumine

(1) Raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on Paide linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi linn) raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.

(2) Eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri), rahandusministri määrustest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ning rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS).

(3) Eeskirja kohaldatakse Paide linna ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav asutus).

(4) Eeskiri reguleerib ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise korraldamist, majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, kassatehingute teostamist, tulude, kulude ja sihtfinantseerimise kajastamist. Eeskiri sätestab nõuded varade, varude, nõuete ning kohustiste arvestuse pidamiseks, inventeerimiseks ja aruannete koostamiseks.

(5) Arvestusvaldkondades, mida käesolevas eeskirjas ei käsitleta, lähtutakse lõikes 2 kirjeldatud õigusaktidest ja juhenditest. Eeskirja täiendavad Paide Linnavolikogu ja Paide Linnavalitsuse õigusaktid ning linnapea ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad.

(6) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (edaspidi asutuse juht), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

§ 2. Raamatupidamise korraldamine

(1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse Paide Linnavalitsuse finantsosakonnas tsentraliseeritult – üks tehingupartnerikood, kuid igal asutusel on oma registreerimiskood.

(2) Raamatupidamise arvestuse pidamisel kasutatakse finantstarkvara PMen. PMen on tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid (eelarve, kassa/pank, arveldused, palgaarvestus, personaliarvestus, põhivarad, pearaamat). Kasutusel on kõik standardkomplekti kuuluvad programmiosad.

(3) Linnavalitsuse ja hallatavate asutuste majandusaastaks on eelarveaasta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 3. Raamatupidamisega seotud infosüsteemid

(1) Paide linnale kui raamatupidamiskohustuslasele pandud finantsarvestuse ning aruandluse tagamiseks kasutatakse järgmisi raamatupidamisega seotud infosüsteeme (edaspidi infosüsteem):

1) raamatupidamistarkvara PMen;

2) arvete ja kuluaruannete menetlemiseks ning e-arvete saatmiseks ja saamiseks Paide linnaga lepingulises suhtes oleva arvekeskkonna operaatori veebipõhist arvekeskust (edaspidi e- arvekeskus), mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga;

3) eelarvestamisprotsessi ning eelarve täitmist toetavat infosüsteemi VeeRa, mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga;

4) krediidiasutustega arveldamiseks Paide linnaga lepingulises suhtes oleva krediidiasutuse arvelduskeskkonda.

(2) Infosüsteeme kasutatakse Paide linna raamatupidamisega seotud andmete ning varade ja finantsarvestuse ja -aruandlusega seotud andmete kogumiseks, edastamiseks ja säilitamiseks.

(3) Infosüsteemidesse sisestatud andmete omanik on Paide linn ja infosüsteemide vastutav töötleja on ametiasutus. Infosüsteemide volitatud töötlejad on:

1) andmekogu pidamist või infosüsteemi kasutamist võimaldava tarkvara omanik (arendaja);

2) andmekogu või infosüsteemi sisestatud andmete majutaja;

3) isik, kellele avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingust tulenevalt tagatakse raamatupidamise infosüsteemidele juurdepääs.

(4) Andmeandjad on ametiasutus ja hallatavad asutused ning teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on seadustest tulenevalt kohustus raamatupidamisega seotud algdokumente või teavet esitada.

(5) Raamatupidamistarkvara PMen (edaspidi PMen) abil täidab Paide linn raamatupidamise seaduse, üldeeskirja ja RTJ nõuetega avaliku sektori raamatupidamisele ning finantsaruandlusele ja eelarve täitmisele kehtestatud nõudeid. PMen-i kantakse järgmised andmed:

1) andmed kassa ja panga kohta ehk raha liikumist kirjeldavad andmed (arvete tasumine, nõuete laekumine);

2) andmed arvelduste kohta (võlad ja ettemaksed);

3) pearaamatu andmed (koond);

4) eelarve andmed;

5) andmed Paide linna asutuste töötajatele, ametnikele ning kohaliku omavalitsuse organi liikmetele arvestatud palga, hüvitiste, tasude ning erisoodustuste ja tasudelt kinnipidamiste kohta;

6) Paide linna põhivara nimekirjad koos kulumi arvestusega;

7) andmed Paide linna varade liikumise kohta koos koguselise arvestusega;

8) andmed esitatud ja saabunud arvete kohta;

9) andmed Paide linna asutuste personali ning kohaliku omavalitsuse tööorganite liikmete kohta (isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, arvelduskonto number jne).

(6) E-arvekeskus on infosüsteem masintöödeldavate elektrooniliste arvete edastamiseks, kinnitamiseks, vastuvõtmiseks ja säilitamiseks ning sidumiseks PMen-iga. E-arvekeskuse kaudu liikuvate arvete (tarnijate ostuarved, ostjatele esitatavad müügiarved jms) edastamisel ja vastuvõtmisel kantakse infosüsteemi järgmised andmed:

1) arve saaja ning saatja nimi või nimetus (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, juriidilise isiku või asutuse nimetus);

2) arve saaja või saatja isikukood või registrikood;

3) juriidilise isiku puhul KMKR number;

4) arvelduskonto IBAN kujul;

5) kauba nimetus, kogus, hind, käibemaks.

(7) VeeRa on infosüsteem eelarvestamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve vastutavatele täitjatele.

(8) Krediidiasutuse arvelduskeskkond on vastava krediidiasutuse (panga) tagatud elektrooniline võimalus teha krediidiasutuses tehinguid, jälgida Paide linna arveldukontodelt raha liikumist ning suhelda krediidiasutusega. Krediidiasutuse arvelduskeskkonna kaudu liiguvad pangaülekanded juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Pankade arvelduskeskkonnad on liidestatud PMen-iga.

(9) Nimetatud infosüsteemid on andmebaasid Paide linna asutuste sisemiseks töökorralduseks vajaliku teabe kogumiseks ja säilitamiseks ning nimetatud infosüsteemides tagatakse andmetele juurdepääs ainult Paide linna asutuste töötajatele või isikutele ja asutustele, kellel on seadusest tulenevalt õigus infosüsteemides olevat teavet saada.

(10) Infosüsteemide kasutamine korraldatakse lepingute ja asutuse sisemise töökorraldusega.

(11) Infosüsteemides tagatakse teabele juurdepääs lähtuvalt ametniku või töötaja tööülesannetest. Eeskätt kasutavad raamatupidamise infosüsteeme ametiasutuses finantsosakonna teenistujad.

(12) Infosüsteemides VeeRa ja e-arvekeskus on andmete töötlejateks ka hallatavate asutuste juhid ning nende määratud töötajad.

(13) Infosüsteemides säilitatakse teave vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele ja ametiasutuse dokumentide liigitusskeemis määratud tähtajale.

(14) Infosüsteemide turvameetmed tagatakse infosüsteemi omanikuga sõlmitud lepingu ning ametiasutuse sisemise töökorraldusega, sealhulgas küberturvalisuse nõuetega.

§ 4. Kontoplaan ja koodid

(1) Paide linna raamatupidamisarvestuses kasutatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga kehtestatud kontoplaani ja koode (tegevusalade koodid, allikate koodid, rahavoo koodid, tehingupartnerite koodid).

(2) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni täiendavaks liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:

1) eelarveklassifikaatorid – tunnused linna eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris;

2) objekti-, projekti-, toote vms koodid – lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

(3) Vajadusel liigendatakse kontoplaani ja koode täiendavate alamkontode või koodidega, mille tunnused kehtestab finantsosakonna juhataja või pearaamatupidaja.

§ 5. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

(1) Linn on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis mõistliku aja jooksul pärast tehingu toimumist. Kui tehingu kuupäeva ei ole võimalik täpselt määrata, kirjendatakse tehing selle toimumise kalendrikuu viimase kuupäevaga.

(2) Andmete kirjendamisel raamatupidamisregistritesse on aluseks majandustehinguid tõendavad raamatupidamise algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid.

(3) Raamatupidamise algdokumendid on:

1) arved (ostuarved, müügiarved);

2) saatelehed;

3) sularaha kviitungid;

4) kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid;

5) pangakonto väljavõtted;

6) töötasu ja sellega seotud maksude arvestuse dokumendid;

7) avansi-, lähetus- ja muud kuluaruanded;

8) inventuuri lugemislehed ja aktid;

9) vara arvele võtmise aktid;

10) vara mahakandmise aktid;

11) ostu-, müügi-, üüri-, laenu- ja muud lepingud;

12) raamatupidamisõiendid;

13) sotsiaalhoolekandelise abi andmise alusdokumendid.

(4) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmed:

(5) toimumisaeg;

(6) majandusliku sisu kirjeldus;

(7) arvnäitajad (kogus, hind, summa).

(8) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(9) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) majandustehingu kuupäev;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus;

5) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile.

(10) Aruannete koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimesid ja aadresse algdokumendi koostaja nimi.

§ 6. Majandustehingute kirjendamine ja andmete sisestamine finantsarvestuse infosüsteemi

(1) Majandustehingute kirjendamise aluseks on majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid.

(2) Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse finantstarkvarasse.

(3) Majandustehinguid kirjendavad finantsosakonna teenistujad. Finantsosakonna juhatajal on tarkvara kasutamiseks administraatoriõigused. Teiste kasutajate õigused tulenevad ametijuhendis või töölepingus kirjeldatud vastutusvaldkondadest.

(4) Linna aruandeperiood on kalendrikuu, see tähendab, et kõik eelmise kalendrikuu majandustehingute aluseks olevad algdokumendid edastatakse raamatupidamiskirjendite koostamiseks hiljemalt järgmise kuu 18. kuupäevaks, tagamaks kogu kajastamisele kuuluva majandusinformatsiooni kirjendamise raamatupidamises järgmise kuu 20. kuupäevaks

§ 7. Dokumentide kontrollimine raamatupidamises

(1) Finantsosakond tagab dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise finantstarkvarasse:

1) raamatupidamiskontod, tehingupartneri-, tegevusala-, allika-, rahavoo- ja muud eelarveklassifikaatori koodid on õigesti määratud;

2) õigeaegne maksetähtpäev (va juhul, kui dokument ei ole raamatupidamisele esitatud või kinnitatud õigeaegselt);

3) tehingu tekkepõhine periood, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning vastavad summad;

4) kas ostutehing on kontrollitud ja kinnitatud selleks volitatud isiku(te) poolt;

5) majandustehingu lühikirjeldus.

(2) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:

1) omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;

2) digitaalallkiri;

3) dokumendi menetlemisel infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

(3) Raamatupidamisregister on majandustehingute kirjendamisest tekkiv ja raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ning kontode lõikes (pearaamat). Raamatupidamisregistrites olevate raamatupidamiskirjendite kajastamise õigsuse eest vastutab vastava töölõigu finantsosakonna teenistuja.

§ 8. Raamatupidamiskannete ja algdokumentide süstematiseerimine ja säilitamine

(1) Majandustehingute kirjendite ja nende aluseks olevate algdokumentide süstematiseerimisel ja säilitamisel lähtutakse raamatupidamise seadusest.

(2) PMen seadistatakse nii, et sisestatavaid majandustehinguid on võimalik esitada kas kronoloogilises või sünteetilises liigenduses. Linna raamatupidamisregistrid säilitatakse elektrooniliselt.

(3) Algdokumendid säilitatakse elektrooniliselt, kui dokumendi säilitustähtaja jooksul on tagatud säilitatava info autentsus, algdokumendi kirjaliku taasesitamise võimalus ning dokumendi õigsuse eest vastutavate isikute ja aktsepteerijate tuvastamise võimalus.

(4) Raamatupidamisregistreid säilitatakse elektroonselt juhul, kui on tagatud raamatupidamiskannete ja nende aluseks olnud algdokumentide hilisem seostatavus.

§ 9. Sotsiaaltoetuste väljamaksed

(1) Sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse sotsiaalosakonna poolt ning allkirjastatakse sotsiaalosakonna juhataja poolt. Sotsiaaltoetuste väljamaksedokumendid edastatab sotsiaalosakonna juhataja või spetsialist finantsosakonnale läbi dokumendihaldussüsteemi. Toetuste maksefailid edastab sotsiaalosakonna spetsialist elektrooniliselt finantsosakonnale aadressil raha@paide.ee.

(2) Sotsiaaltoetuste väljamaksed sooritatakse kolme pangapäeva jooksul arvates rahalehtede jõudmisest finantsosakonda. Väljamaksete sooritamiseks imporditakse sotsiaalosakonna poolt saadetud rahalehtede maksefailid finantstarkvarasse.

(3) Sularahas väljamaksmisele kuuluvad sotsiaaltoetused makstakse välja ametiasutuse kassast.

§ 10. Ostuarvete elektrooniline kinnitamine

(1) Enne majandusinformatsiooni kajastamist finantsarvestuses osalevad ostuarvete õigsuse kontrollimisel eelarve vastutajad.

(2) Ostuarved digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele e-arvekeskuses ning imporditakse finantstarkvarasse peale arve kinnitamist viimase kinnitaja poolt.

(3) Ostuarvete menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest:

1) arveid saadab kinnitusringile ametiasutuse teenistuja, kes määrab kinnitusringi;

2) vastutav isik märgib arvele kulu eesmärki ja majanduslikku sisu kajastavad tunnused (tegevusala ja kulu liigi) vastavalt kontoplaanile, lisab finantsinfo liigendamiseks täiendavaid tunnuseid (subjektid jms) ning lisab kommentaariks majandustehingut täpsustava selgituse;

3) kui täpsustav informatsioon eelarve klassifikaatori kohta erineb esialgsest, siis korrigeerib seda volituste piires vastutav isik või finantsosakonna teenistuja;

4) vastutav isik lisab vajadusel arve juurde täiendavaid dokumente (nimekiri, leping, vastuvõtu akt jne);

5) arve lõppkinnitajaks on finantsosakonna juhataja või pearaamatupidaja, kes suunab selle eksportimiseks raamatupidamisprogrammi.

(4) Ostuarve aktsepteerimisega vastutav isik:

1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ja vajalik, et kulutus on tehtud kinnitatud eelarve vahendite piires ning kooskõlas eelarves kinnitatud eelarveaasta eesmärkidega;

2) vastutab, et ostuarve vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele, kajastab majandustehingut õigesti, kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo on lisatud arve manusesse;

3) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamis, eelarve täitmises ja tarnijale ülekande tegemiseks vastavalt maksetähtajale ja makse saaja andmetele.

§ 11. Müügiarvete koostamine

(1) Müügiarvete koostamise aluseks on lepingud, teatised, käskkirjad, korraldused jms alusdokumendid.

(2) Müügiarvete koostamisel ja väljastamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) müügiarvete vormistamisel järgitakse raamatupidamise seaduse ja käibemaksu seaduse nõudeid, erinõudena tuleb müügiarvele märkida Paide linna tehingupartneri kood;

2) müügiarved koostatakse esitatud operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel;

3) müügiarved edastatakse üldjuhul elektroonilise e-arvena või pdf-vormingus algdokumendis näidatud e-posti aadressile. Kui arve saajal puudub e-posti aadress, väljastab finantsosakond müügiarve e-postiga asutuse juhile, kes edastab arve adressaadile;

4) koostatud ja klientidele väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus.

§ 12. Dokumendikäive

(1) Dokumentide esitamise tähtajad ja esitamise eest vastutavad isikud: Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Rahalisteks väljamakseteks kohustavate lepingute (va töölepingud) koopiad Järgmisel tööpäeval peale allakirjutamist ning dokumendiregistris registreerimist Lepingu täitmise eest vastutav isik Töötasude arvestuse algandmed - tööaja arvestuse tabel, töö-, töövõtu- või käsunduslepingud 3 tööpäeva enne palgapäeva Ametiasutuses personalitöö eest vastutav isik; hallatavatel asutustel asutuse juht või volitatud isik Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 2 tööpäeva enne tasude väljamaksmist Ametiasutuses personalitöö eest vastutav isik; hallatavatel asutustel asutuse juht Võla- ja asjaõigusleping 7 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist Asutuse juht Sõidupäevik Järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks Auto kasutaja Lähetuskulude aruanded 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist Lähetatu Avansiaruanded Aruandekuu viimaseks tööpäevaks Avansi saaja Vara mahakandmise, alla- või ümberhindluse aktid 3 tööpäeva jooksul pärast akti kinnitamist Vara valdaja või vara spetsialist Kassa dokumendid Aruandekuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaks Kassa eest vastutav isik

(2) Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest on üldvastutus hallatava asutuse juhil.

§ 13. Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

(1) Kohaliku omavalitsusüksuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest majandusaasta aruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

(2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(3) Linna valitseva või olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud esitavad hiljemalt 30. aprilliks ametiasutusele eelmise aasta majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui audiitorkontroll on seaduse alusel kohustuslik.

(4) Finantsosakond koostab Paide linna konsolideeritud majandusaasta aruande ning esitab selle linnavalitsusele hiljemalt 20. maiks. Linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta lisatakse majandusaasta aruandele.

(5) Linnapea kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui linnavalitsus on aruande heaks kiitnud. Linnavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Paide Linnavolikogule (edaspidi volikogu) kinnitamiseks hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks. Volikogu kinnitab aruande oma otsusega hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks.

§ 14. Aruannete esitamine

(1) Saldoandmikud, makseandmikud ja eelarveandmikud koostatakse ning esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(2) Maksudeklaratsioonid- ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(3) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(4) Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud ametiasutuse finantsosakonna ametnike ja töötajate ametijuhendites ja töölepingutes.

§ 15. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

(1) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pankades.

(2) Nõuded panka edastatavatele maksekorraldustele:

1) ostuarve peab olema kinnitatud selleks volitatud isiku poolt;

2) ostuarve peab olema klassifitseeritud vastavalt kontoplaanile ja eelarve klassifikaatorile;

3) töötasude ülekandmiseks olevad palgalehed peavad olema kinnitatud asutuse juhi ja finantsosakonna juhataja poolt.

(3) Rahaliste ülekannete tegemisel peavad osalema kaks isikut. Elektrooniliste ülekannete tegemiseks jaotatakse õigused nii, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt ülekannet teostada. Selleks peab ülekannet sisestav isik olema erinev ülekannet aktsepteerivast isikust.

§ 16. Sularaha käitlemine

(1) Sularahakäitlemise kõrge riskitaseme tõttu on soovitav sularahaarveldusi vältida. Kui sularahaarveldused on vältimatud, siis seatakse asutuses sisse sularahakassa.

(2) Sularahaarveldused tehakse Eesti Vabariigis kehtivas vääringus.

(3) Sularahakassa on üldjuhul vaid sissemaksete kogumiseks. Linnakassast tehakse vajadusel väljamakseid sotsiaaltoetusteks, majanduskulude avanssideks või muudeks lubatud juhtudeks. Väljamakseid hallatavate asutuste sularahakassast on lubatud ainult sularaha viimiseks panka või linnakassasse.

(4) Sularaha arvelduste teostamiseks väljastab finantsosakond kviitungiraamatu. Kviitungiraamatud nummerdab, registreerib ja väljastab raamatupidaja, kelle ametijuhendis on see ette nähtud.

(5) Ametiasutuse kassatehinguid teostab raamatupidaja, kelle ametijuhendis on see ette nähtud. Hallatava asutuse kassatehinguid teostab ja kassa eest vastutavaks isikuks on vastava asutuse juht või juhi poolt määratud isik.

(6) Asutuse juht kehtestab käskkirjaga oma asutuse detailsema kassatehingute teostamise korra, tuues välja kassatehingute dokumendikäibe ning isikud, kellel on antud õigus kassatehinguid teostada. Kassatehingute teostamise kord esitatakse linnavalitsuse finantsosakonnale.

(7) Maksimaalseks kassalimiidiks on 3 500 eurot, välja arvatud Paide Muusika- ja Teatrimaja, kus kassalimiidiks on 3 000 eurot.

(8) Ametiasutuse kassasse sularaha vastuvõtmisel vormistatakse sularaha sissetulekuorder, väljamaksmisel väljaminekuorder. Sissetulekuorderile kirjutab alla kassa eest vastutaja, väljaminekuorderile kirjutavad alla kassa eest vastutaja, väljamakse saaja ja finantsosakonna juhataja. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi.

(9) Kassatehinguid tõestavad dokumendid edastatakse finantsosakonda kirjendite koostamiseks vähemalt üks kord kuus. Kui asutuses kasutatakse kassasüsteemi või aruandevorme, koostab raamatupidaja kanded vastavalt aruannetele igapäevaselt.

(10) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru vähemalt üks kord kuus avansiaruandega. Kuu lõpuks kasutamata jäänud osa avansist tagastatakse hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

§ 17. Tegevustulude ja -kulude kajastamine

(1) Tulude ja kulude kajastamine toimub vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile.

(2) Tulud kajastatakse selle asutuse finantsarvestuses, kelle majandustegevuse tulemusel tulu tekib või kes on õigustatud linna õigusaktide kohaselt tulu koguma või saama.

(3) Kulud kajastatakse selle asutuse või tegevusala finantsarvestuses, kelle tegevuseks kulu kasutati. Paide linnavalitsus kinnitab korraldusega tegevusalade, asutuste, üksuste või eelarveridade kaupa vastutavad isikud, kes peavad lisaks eelarvest kinnipidamise tagamisele kinnitama algdokumendid oma vastutusalas ning algdokumentide aktsepteerijad.

(4) Maksutulud ning tulud loodusressursside kasutamise eest kajastatakse vastavalt maksude tegelikule laekumisele maksude edasiandja teatise alusel tekkepõhiselt ametiasutuse tuludes.

(5) Lõivutulu kajastatakse ametiasutuse tuludes tekkepõhiselt lõivuga maksustatud toimingu tegemise kuupäevaga. Lõivutulu võib kajastada ka kassapõhisel põhimõttel, kui tegemist on väikeste lõivumääradega ja/või lõivutulu kohta ei võeta vastu linnavalitsuse korraldust.

(6) Tulusid majandustegevusest (toodete ja teenuste müügist) kajastatakse tekkepõhiselt selle asutuse tuludes, kes teenust osutas või tooteid müüs ning liigendatakse asutuste põhimääruse või põhikirjalise tegevuse järgi.

(7) Tulud majandustegevusest kogutakse reeglina sularahata arvelduste korras. Müügiarve tasumise tähtajaks määratakse reeglina 14 kalendripäeva. Kui arve ei laeku määratud tähtajaks, siis lisatakse järgmise arvestuskuu arvele meeldetuletus (teatis) eelmise perioodi võlgnevuse kohta.

(8) Juhul kui müügiarve eest laekub rohkem raha, otsustab finantsosakond (vajadusel läbirääkimisel teenuse saajaga), kas enammakstud summa tasaarveldatakse järgmise müügiarvega või tagastatakse ülelaekunud summa maksjale.

(9) Üle- või alalaekumine summas kuni 5 eurot loetakse väikevaheks ja vajadusel ümardatakse kontole 608090.

(10) Kululimiitide ületamisi kajastatakse nõuetena teenistujatele või töötajatele.

(11) Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse selle asutuse finantsarvestuses, kelle nõudeid alla hinnatakse või maha kantakse.

(12) Tulud ja kulud, mis tulenevad sellistel tingimustel sõlmitud lepingutest, kus kumbki lepingu pool ei tasu teisele poolele osutatud teenuse eest või tasutakse osutatud teenuse või saadud kaupade maksumuse võrra vähem, kajastatakse finantsarvestuses täismahus. Tehingust tulenevad nõuded ja kohustised tasaarveldatakse. Kajastamise aluseks on leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve.

§ 18. Tööjõukulude kajastamise üldpõhimõtted

(1) Tööjõukulusid ja nendega seotud maksukulusid kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need arvestati.

(2) Tööjõukuludest kinni peetud maksud, samuti arvestatud maksud, kajastatakse esmalt deklareerimata maksude kohustisena kontogrupis 202. Kontogruppi 2030 (maksukohustised) kantakse ainult deklareeritud maksukohustis. Töötasu väljamaksmisel kantakse maksukohustis maksudeklaratsioonide alusel kontorühmast 202 üle kontogruppi 2030, mille saldosid võrreldakse igakuiselt maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega.

§ 19. Tööaja ja töötasu arvestamine

(1) Töötasu, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestuse aluseks on kehtiv seadusandlus, Paide Linnavolikogu või Paide Linnavalitsuse õigusaktid, ametiasutuse või hallatava asutuse juhi käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. Asutuse tööaja arvestust peab vormikohase tööajatabeli alusel asutuse juht või tema poolt määratud isik, kes esitab (digi)allkirjastatud tööajatabeli hiljemalt kolm tööpäeva (üldhariduskoolid viis tööpäeva) enne väljamakse tähtaega finantsosakonda. Kui esitatud tööajatabel osutub ekslikuks, teavitab asutuse juht või tema poolt määratud isik viivitamatult finantsosakonda ning esitab uue tööajatabeli.

(2) Palgaarvestuse algdokumentide (käskkiri, korraldus, tööajatabel, käsundusleping jne) alusel koostatakse palgaleht. Üldjuhul makstakse palka üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.

(3) Muud ühekordsed toetused ja nendega kaasnevad maksud kajastatakse kuluna nende väljamaksmise kalendrikuus kui tekkepõhist momenti ei ole võimalik määrata teisiti.

(4) Palgalehed koostatakse asutuste ja/või tegevusalade lõikes. Palgalehe allkirjastab selle koostaja, finantsosakonna juhataja ning asutuse juht.

(5) Teenistuja esitab finantsosakonnale avalduse maksuvaba tulu rakendamise kohta. Avaldust võib esitada kord kalendrikuus hiljemalt 20. kuupäevaks. Hiljem esitatud avalduse puhul rakendatakse avaldust esitamisele järgnevast kalendrikuust.

(6) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.

§ 20. Saadud ja antud toetuste kajastamine

(1) Sihtfinantseerimisena arvestatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kohustiste või teatud tingimuste tagamiseks. Toetused, mille sihtotstarve on määramata ja eritingimustega sidumata, arvestatakse mittesihtotstarbeliste finantseerimistena.

(2) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama, renoveerima või muul viisil soetama põhivara.

(3) Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, kajastatakse seda tekkepõhiselt, leppides kokku toetuse liigi, kannete tegemisel kasutatavad kontod ja kuupäevad.

(4) Toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Samuti ei kajastata bilansis toetuste andmiseks võetud kohustisi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuste andmise aluseks olevaid maksetaotlusi aktsepteeritud. Toetuste andmiseks võetud kohustisi (sõlmitud lepingutes ette nähtud aktsepteerimata summasid) kajastatakse bilansiväliste kohustistena ning võetud bilansiväliste kohustiste katmiseks saadaolevaid summasid bilansiväliste nõuetena.

(5) Juhul, kui sihtfinantseering on küll laekunud, kuid vastavad kulutused on veel tegemata, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise kohustistega seotud kontol. Laekunud sihtfinantseeringut arvestatakse kohustiste kontol seni, kuni kõik kulutused on tehtud ja toetuse andja poolt aktsepteeritud. Sihtfinantseering kantakse tuludesse pärast kulude aktsepteerimisteatise saamist.

(6) Sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil kassapõhiselt laekumisel tuluna või ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise kahekordne alampiir.

(7) Avalikult sektorilt saadud sihtfinantseering põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Arvestamisel kasutatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi sätteid.

(8) Mittesihtotstarbeline sihtfinantseering kajastatakse toetuse laekumisel või ülekandmisel.

§ 21. Struktuurifondidest rahastatavate projektide kajastamine

(1) Struktuurifondidest rahastatavate projektide (edaspidi projektide) raamatupidamise korraldamisel lähtutakse määruse § 1 lõikes 2 nimetatud õigusaktidest ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud struktuuritoetuste kulude abikõlbulikkuse või mitteabikõlbulikkuse määramise tingimustest ja korrast.

(2) Projektidega seotud kulud (sh investeeringud) ning projektist saadav tulu (sh saadud struktuuritoetused) eristatakse raamatupidamisprogrammis vastava tunnuse (subjekti, projekti) lisamisega, vajadusel avatakse projektile eraldi tegevusala.

(3) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna perioodis, mil tehakse kulutused, mille kompenseerimiseks on sihtfinantseerimine eraldatud.

(4) Projekti transpordikulud hüvitatakse lähtuvalt linnapea või hallatava asutuse juhi käskkirjaga kinnitatud isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise korrast juhul, kui projekti meetme tingimuste määrusega ei ole tingimusi kitsendatud.

(5) Projektidega seotud raamatupidamise dokumendid (originaalarved, aktid, maksekorraldused, tööaja arvestuse tabelid, palgalehed, sõidupäevikud jms) ning projekti vahe- ja lõpparuanded ja väljamaksetaotlused eristatakse raamatupidamises projekti tunnusega.

(6) Kõiki struktuurifondide vahenditest finantseeritud projektide raamatupidamise dokumente säilitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud struktuurfondide programmiperioodiks määratud tähtajani, kuid mitte vähem kui 7 aastat. Kui projekti rahastaja esitab erinevaid nõudeid dokumentide säilitamisele, rakendatakse neid nõudeid.

§ 22. Varade arvestuse üldpõhimõtted

(1) Vara kajastatakse selle asutuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(2) Kui üks asutus finantseerib teiste üksuste varade soetust, siis antakse soetatud varad üle nende tegelikule kasutajale.

(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar-, sidusettevõtete ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(4) Linna valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste ning mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

§ 23. Varude arvestus

(1) Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Varudena kajastatakse selliseid kaupu, mis on ostetud edasimüügi eesmärgil või kasutatakse järgmistel perioodidel.

(2) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja §-le 38 kantakse soetamisel lisandunud maksud ja lõivud maksukulu kontole 6010.

(3) Materjalid võib kanda kohe kuluks kui ostuarve summa ilma käibemaksuta ei ületa 10 000 (kümme tuhat) eurot.

(4) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse ametiasutuses. Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppemist varud inventeeritakse.

§ 24. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

(1) Linnavara omandamine, võõrandamine, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub vastavalt volikogu määrusele.

(2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-s 5 „Materiaalne ja immateriaalne vara” esitatud põhimõtetest ja üldeeskirjast. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive.

(3) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna.

(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive ning laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse tekkimise perioodil kuludesse

§ 25. Amortisatsiooni arvestus

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Varade amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

(2) Juhul kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

(3) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

(4) Amortisatsiooninormid uutele soetatud põhivaradele on järgmised: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooninorm %-des Kivi- ja betoonhooned 33,3 3 Puithooned 20 5 Eluhoonete osad (korterid) 33,3 3 Teed 28,6 3,5 Teede pindamine 10 10 Vee- ja kanalisatsioonitrassid 20 5 Tänavavalgustus 25 4 Sadeveetrassid 20 5 Soojustrassid 20 5 Sadeveekraavid 40 2,5 Haljastus, pargid, kalmistud, purskkaevud 28,6 3,5 Mänguväljakud, jalakäijate sillad 20 5 Mälestuskivid 40 2,5 Masinad ja seadmed 10 10 Transpordivahendid 6,7 15 IT riistvara 3 33 Kontoritehnika 5 20 Inventar 5 20 Immateriaalne põhivara 4 25

(5) Komponentidena arvele võetava vara üksikutele komponentidele on lubatud soetamise hetkel määrata lõikes 4 kehtestatust erinev eluiga, kui arvele võetava vara komponendi tegelik eluiga erineb oluliselt vastavale põhivara liigile kehtestatud eeldatavast kasulikust elueast.

(6) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal.

(7) Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(8) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.

(9) Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.

§ 26. Parendused, remont ja hooldus

(1) Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

(2) Parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kantakse kuludesse.

(3) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.

(4) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

§ 27. Põhivara mahakandmine

(1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud jms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas Paide linnavara valitsemise korraga.

(2) Kui vara mahakandmisest tekkisid materjalid, mida asutuse edasises tegevuses kasutatakse, võetakse need lattu või vastutavale hoiule nullväärtusega.

§ 28. Väheväärtuslik vara ja selle arvestus

(1) Väheväärusliku varana kajastatakse asutuse tegevuseks soetatud vara, mis ei vasta põhivara tunnustele (põhivara maksumus on alla põhivara maksumuse alampiiri). Väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuluks ja arvestust peetakse bilansiväliselt.

(2) Väheväärtusliku vara, mille kasutusiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus on 500-10 000 eurot (ilma käibemaksuta), va mobiiltelefonid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid olenemata maksumusest, arvestust peetakse bilansiväliselt vastutajate viisi ja/või asukohtade järgi.

(3) Varaobjektid, alla 500 euro (ilma käibemaksuta) kantakse soetamisel kuluks ja bilansiväline arvestus ei ole kohustuslik. Väheväärtusliku vara kohta, mille soetusmaksumus on alla 500 euro ja mille kohta ei peeta raamatupidamises arvestust, kuid mille inventeerimine on vara olemusest tulenevalt vajalik, peetakse arvestust asutustes kohapeal. Arvestuse pidamise korraldab vara eest vastutav isik.

(4) Väheväärtuslik vara kantakse maha kui vajadus seda kasutada on kadunud, vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kadunud.

(5) Väheväärtusliku vara mahakandmiseks vormistab vara valdaja poolt moodustatud komisjon mahakandmise akti lähtudes linnavara valitsemise korras toodud nõuetest.

(6) Akti põhjal eemaldatakse vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises ja varalise vastutaja juures.

(7) Kui mahakantud vara omab kasutusväärtust materjalina, võetakse see mahakandmise akti põhjal null väärtusega materjalina lattu.

§ 29. Nõuete ja ettemaksete kajastamine

(1) Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem.

(2) Nõuded kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises, näidates ära, millise asutusega on tegemist.

(3) Ettemakseid üldjuhul ei tehta. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata.

(4) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

§ 30. Nõuete hindamine

(1) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse kord kvartalis. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.

(2) Alla hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületanud:

1) 90 – 180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;

2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses.

(3) Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks, kui võlgnikuga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja võlgnik tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks.

(4) Nõuete allahindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend, millele lisatakse nõuete sissenõudmise eest vastutavate isikute selgitused sissenõudmiseks rakendatud meetmete ja teadaolevate asjaolude (pankrott, likvideerimine, maksejõuetus vms) kohta.

(5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse selle asutuse kuludes, kelle nõudeid alla hinnatakse.

(6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, millal laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete lootusetuks tunnistamise peab kinnitama linnavalitsus.

(8) Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusena. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete viisi, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse. Nimekiri lootusetutest nõuetest esitatakse linnavalituse finantsosakonnale hiljemalt 15. detsembriks. Finantsosakond koostab linna lootusetute nõuete koondnimekirja ja esitab linnavalitsusele otsuse tegemiseks. Linnavalitsuse otsus lootusetute nõuete bilansist väljaviimise kohta vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.

(9) Nõuete esitamine ja nõuetest loobumine toimub volikogu määrusega kehtestatud korras.

§ 31. Arveldused aruandvate isikutega

(1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol “Kulude ettemaksed töövõtjatele”.

(2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes.

(3) Majanduskuludeks antakse avanssi asutuse teenistujatele või töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab asutuse juht.

(4) Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole.

(5) Lähetuskuludeks või majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt aruandekuu viimaseks tööpäevaks kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid.

(6) Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab asutuse juht aruande. Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad saadud avansist suuremaks, kantakse tema pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele viie kalendripäeva jooksul alates aruande esitamisest. Kõik tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja asutuse juhi kinnitatud.

(7) Avansisummade ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele asutuse pangakontole hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist.

§ 32. Kohustiste kajastamine

(1) Kohustised kajastatakse tekkepõhiselt sõltuvalt nende sisust jaotatuna lühi- või pikaajalisteks lähtudes sellest, kas kohustise eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem.

(2) Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustisena ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata.

(3) Laenude ja võlakirjade kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast võib laenuarvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud koheselt intressikulusse (kontoklass 65). Bilansis kajastatakse laenukohustisi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavates kontorühmades.

(4) Kohustised kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(5) Kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta, kajastatakse bilansivälistel kontodel (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) ning avalikustatakse linna raamatupidamise aastaaruandes.

§ 33. Inventuuri komisjoni moodustamine ja inventuuri üldine korraldamine

(1) Linnavalitsus kinnitab igal aastal hiljemalt 30. novembriks inventeerimisjuhendi aastainventuuri läbiviimise kohta. Juhendiga sätestatakse:

1) inventuuride läbiviimise tähtajad ja periood;

2) inventeerimisnimestike esitamise tähtajad;

3) inventuuride läbiviimise kord ning inventuuri tulemuste vormistamise tingimused.

(2) Asutuse juhi käskkirjaga määratakse kinnisvarainvesteeringute, materiaalse põhivara, varude, bilansiväliste varade ja rahaliste vahendite aastainventuuri läbiviimiseks inventuurikomisjon. Aastainventuuride käskkirjas määratakse inventuurikomisjoni liikmed, sh inventuuri läbiviimise eest vastutav isik (edaspidi inventuurikomisjoni esimees) ja inventuuride läbiviimise ning inventuurinimekirja ja inventuuri aktide esitamise tähtajad. Aastainventuuri läbiviimise käskkirja juurde lisatakse inventeerimisjuhend.

(3) Varude ja materiaalse põhivara inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(4) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks.

(5) Vastutavate isikute vahetumisel, varguse jms juhtudel on kogu varade ja dokumentatsiooni inventuur kohustuslik. Inventuuri viib läbi asutuses moodustatud alaline komisjon või selle puudumisel moodustatakse ajutine komisjon.

(6) Vähemalt kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustiste gruppide kaupa:

1) varude inventuur;

2) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;

3) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade

4) kohustiste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustiste kohta kinnituskirjade saatmine;

5) sularahakassade inventuur;

6) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;

7) finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine;

8) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;

9) muude varade, sh immateriaalse vara inventuur.

saatmine;

(7) Nõuete-, kohustiste- ja muud raamatupidamislikud inventuurid viiakse läbi finantsosakonna teenistujate poolt. Läbiviidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult ja dokumenteeritakse erinevused. Analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli allkirjaga.

(8) Otsuse selle kohta, milliste nõuete ja kohustiste kohta saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad, teeb linna pearaamatupidaja.

(9) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste vahel ei saadeta kirjalikke kinnituskirju, vaid vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel.

(10) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustise kajastamise korrektsust. Nimetatud dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

(11) Inventuuri tulemusel selgunud ülejäägid võetakse raamatupidamises arvele. Inventuuri tulemusel selgunud puudujääkide kohta teeb inventuurikomisjon linnavalitsusele ettepaneku süülistel põhjustel tekkinud puudujääkide sissenõudmiseks.

(12) Allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse.

§ 34. Inventeerimise ajaline jaotus

Varade ja kohustuste inventeerimisel on järgmine ajaline jaotus: Inventeeritav vara Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus Sularaha ja pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt. Sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpus Maksunõuded ja- kohustused Bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kuu lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine Muud nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja vähemalt kord aastas aegunud nõuete allahindlused, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt Finantsinvesteeringud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, kord aastas ümberhindlused õiglasele väärtusele, tekkepõhine intressiarvestus, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad või saldovõrdlused kõikide oluliste investeeringute osas Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu ja hinnang väheliikuvate varude allahindluse vajaduse kohta Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimise vajaduse suhtes Muud varad Inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust Kohustised ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod Saldoandmike infosüsteemi päringute alusel, vajadusel täiendavalt e-posti teel omavahelise kirjavahetuse alusel

§ 35. Sularaha inventuur

(1) Sularaha inventeerimise käigus loetakse üle asutuse kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, milles peab kajastuma inventuuri läbiviimise kuupäev, komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad, sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega. Akt allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse finantsosakonnale.

(2) Sularahakassa ootamatu inventuur viiakse läbi vähemalt kaks korda aastas, sularahakassa inventuur on kohustuslik sularaha eest vastutavate isikute vahetumisel.

(3) Finantsosakonnas kontrollitakse sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuriakt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega; puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690; ülejäägid kantakse tuludesse (konto 388890).

§ 36. Pangakontode ja finantsinvesteeringute inventuur

(1) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Üks kord aastas küsitakse kõikidelt finantsinstitutsioonidelt, kellega on aruandeaasta jooksul toimunud rahalisi arveldusi, saldojääkide kinnitused.

(2) Finantsinvesteeringute hindamisel ja inventeerimisel viiakse läbi hindamine õiglasele väärtusele või intresside arvestus sõltuvalt investeeringu liigist, lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute korrektne klassifitseerimine aruandeperioodi lõpu seisuga
ning välisvaluutas fikseeritud investeeringute ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel.

§ 37. Nõuete ja tehtud ettemaksete inventuur

Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:

1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega, saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse bilansivälised trahvi- ja viivisnõuded nende olemasolul.

§ 38. Varude inventuur

Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:

1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;

3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;

4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;

5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);

6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;

7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;

8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 103690), ülejäägid võetakse arvele (õiglase hinnangu puudumisel nullväärtuses);

9) puudujääkide kajastamiseks raamatupidamises koostatakse lisaks inventuuri aktile asutuse juhi käskkiri puudujäägi sissenõudmiseks süüdlaselt või varude allahindamiseks.

§ 39. Bilansiliste ja bilansiväliste varade inventuuriprotseduurid

(1) Materiaalse- ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja arvel oleva väheväärtusliku vara inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

(2) Inventuuri käigus:

1) veendutakse varade olemasolus;

2) tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad;

3) bilansiliste varade puhul hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust lähtuvalt järelejäänud elueast;

4) hinnatakse vara füüsilist seisukorda ja tehakse ettepanekud, kui vara on vaja alla hinnata, ümber hinnata, kõlbmatuks tunnistada ja maha kanda;

5) kui varaobjekt on kantud riiklikusse registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust riikliku registri andmetega.

(3) Varaobjekte, mida ei ole võimalik füüsiliselt üle lugeda (nt teed, maad, rajatised), inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registriandmete põhjal.

(4) Üürile antud varad inventeeritakse üürniku juures. Üürnikuga sõlmitud lepinguga tagatakse, et üürnik võimaldab ligipääsu inventeeritavale varale. Juhul kui üürnikul on kohustus parendada linna vara, kontrollitakse inventuuri käigus, kas tehtud parendused on dokumenteeritud, dokumendid (aktid, parenduste tegemist tõendavate arvete koopiad jms) raamatupidamisüksusele edastatud ja vajadusel parendus varaobjekti maksumusele lisatud.

(5) Lõpetamata ehitise ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel fikseeritakse, kas lõpetamata ehitisena kajastatud vara on valmis saanud.

(6) Inventuuri läbiviimiseks vajalik inventeerimisnimestik väljastatakse finantsosakonnast ning inventeerimisnimestikus kajastatakse:

1) varaobjekti nimetus;

2) inventarinumber;

3) kasutusse võtmise kuupäev;

4) kulumi arvestuse alguskuupäev;

5) soetusmaksumus;

6) kogus;

7) kasulik eluiga;

8) arvestatud amortisatsioon;

9) vara jääkmaksumus.

(7) Inventuurinimestikule lisatakse eraldi veerg, kuhu inventuuri läbiviijad märgivad inventuuriprotseduuride läbiviimisel tehtavad tähelepanekud.

(8) Juhul kui lõikes 6 nimetatud andmete kajastamine ei ole varakaardil nõutud (nt väheväärtuslikul varal kasulik eluiga), siis nimetatud andmete veergu inventeerimisnimestikes ei kuvata.

(9) Inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid on:

1) täidetud inventeerimisnimestikud;

2) inventuuriaktid ja õiendid.

(10) Inventuurikomisjon allkirjastab inventeerimisnimestikud ning vajadusel koostab nende nimekirjade alusel järgmised aktid:

1) vara arvele võtmise aktid tegelikult kasutuses oleva linnale kuuluva vara arvele võtmiseks, mis ei ole asutuse varade nimekirjas kajastatud;

2) vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise aktid (nt hävinud või kadunud vara mahakandmiseks);

3) vara allahindluse või allahindluse tühistamise aktid (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuse languse kajastamiseks);

4) vara ümberklassifitseerimise aktid;

5) vara kasuliku eluea korrigeerimise aktid (nt hindamisel selgub, et vara aktiivsest kasutamisest tulenevalt on tegelik kasulik eluiga oluliselt lühem esialgselt hinnatust);

6) teatud juhtudel võib olla vajalik erinevuste õiendite koostamine, mille allkirjastavad inventeerimiskomisjon ja vara eest vastutav isik. Erinevuste õiendi koostamise vajadus tekib, kui varad on inventuuri läbiviimise ajal liikunud või kui inventuuri käigus tuvastatakse vara, mis soetati enne inventuuripäeva, kuid mingil põhjusel ei olnud raamatupidamises inventeerimisnimestike väljastamise hetkeks veel kajastatud (nt vara soetamise arve ei olnud raamatupidamisse jõudnud).

(11) Inventuuriaktid allkirjastavad inventuuri komisjon, varade eest vastutaja ning asutuse juht.

(12) Kinnitatud aktide põhjal koostatakse finantsosakonnas vastavad raamatupidamiskanded ning korrigeeritakse varaobjektide amortisatsioonimäärasid inventuuri läbiviimise kuupäeva seisuga.

§ 40. Kohustiste ja saadud ettemaksete inventuur

(1) Kohustisi ja saadud ettemakseid inventeeritakse igakuiselt allregistrite ja bilansisaldode võrdlemise teel.

(2) Kord aastas saadetakse olulisematele kreeditoridele, kes ei ole ise saldokinnitust esitanud, saldokinnitused.

(3) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:

1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) välisvaluutas fikseeritud kohustiste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

3) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) intressikandvate kohustiste tekkepõhine intressiarvestus;

5) maksukohustiste saldode võrdlemine e-maksuameti kontokaartidega ja maksuameti poolt ametiasutusele esitatud teatistega;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvele võtmine.

§ 41. Kasutamata puhkusepäevad ja välja maksmata puhkusetasud

(1) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise põhimõtted.

(2) Aasta lõpu seisuga kasutamata puhkusepäevade kohta peab arvestust asutuse juht või tema poolt määratud isik ning edastab andmed finantsosakonnale hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu 12. kuupäevaks. Välja maksmata puhkusetasu ja sellega seotud maksukulude ning puhkusetasu kohustise korrigeerimine kajastatakse aruandeaasta lõpu seisuga kulude suurenemise või vähenemisena.

§ 42. Saldoandmike võrdlemine

(1) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist. Sel juhul saadab üksus, kes leiab, et saldosid on vaja eelnevalt võrrelda, teisele poolele e-posti teel oma saldod ja jääb ootama teise poole vastust. Teine pool on kohustatud järelepärimisele e-posti teel vastama koos omapoolsete saldode esitamisega. Vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni.

(2) Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi poolt pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

§ 43. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.