Väike-Kamari küla kaugküttepiirkonna määramine

§ 1. Määruse eesmärk

(1) Määruse eesmärk on säilitada ja arendada Väike-Kamari küla territooriumi olemasolevat kaugküttevõrku, määrata soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist ning anda sooja tootvale ettevõttele kindlust kaugküttesüsteemi arendamisel.

(2) Määrus piiritleb Väike-Kamari külas asuva kaugküttepiirkonna ning kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja korra.

(3) Määruses kasutatakse mõisteid kaugkütteseaduse tähenduses.

§ 2. Kaugküttepiirkonna määramine ja piirid

(1) Kaugküttepiirkond on osa Väike-Kamari küla territooriumist, mis hõlmab endise ametikooli hoonestusala. Kaugküttepiirkonna asukoht ja välispiir on määratletud ja märgistatud määruse lisas toodud skeemil punase joonega.

(2) Kaugküttepiirkond on maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusenergiaga kasutatakse kaugkütet.

§ 3. Kaugküttevõrguga liitumine

(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on kaugküttepiirkonnas asuv olemasolev, ehitatav või rekonstrueeritav köetav ehitis, välja arvatud käesoleva määruse § 4 nimetatud erandjuhtudel.

(2) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

(3) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

(4) Isikud, kes ei kasuta kaugküttepiirkonna määramise ajal kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

§ 4. Kaugküttepiirkonnas muude kütteviiside kasutamise erisused

(1) Kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel on lubatud kasutada muud kütteviisi, kui tegemist on ehitisega:

1) mis on ajutine;

2) mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised tingimused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;

3) mille soojusega varustamiseks kasutatakse küttevabasid taastuvaid allikaid nagu päikeseenergia, tuuleenergia ja maasoojus ning nendest muundatud soojusenergiad ja elektrienergia;

4) mille võrku ühendamine ei ole majanduslikult põhjendatud või mille võrguühenduse ehitamine nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi;

5) mille kütmiseks ei kasutata kaugkütet detailplaneeringu kohaselt.

(2) Lõikes 1 nimetatud erisuse kasutamise loa annab vallavalitsus koos projekteerimistingimuste väljastamisega, kooskõlastades selle eelnevalt soojusettevõtjaga.

§ 5. Kaugküttevõrgust eraldumine

(1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügilepingute lõpetamisega.

(2) Võrguettevõttel on õigus võrgust eraldada tarbijad järgmistel juhtudel:

1) soojuse ebaseaduslikul kasutamisel;

2) soojatarbimise lõpetamisel;

3) soojuse müügilepingu lõppemisel.

(3) Tarbijal on õigus taotleda võrgust eraldumist:

1) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel;

2) rekonstrueerimise käigus ehitise soojusvarustuse parameetrite muutumise korral selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;

3) juhul, kui ehitise rekonstrueerimise tulemusena hakatakse soojusega varustamiseks kasutama ainult taastuvenergiaallikaid.

(4) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõttele esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse kolm kuud enne võrgust eraldumise päeva.

(5) Kaugküttevõrgust eraldumise ja alternatiivküttele ülemineku taotleja esitab vallavalitsusele ja soojusettevõttele läbivaatamiseks ning otsustamiseks järgmised dokumendid:

1) taotluse kaugküttest loobumise kohta;

2) kõigi ehitises asuvate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku avalduse kaugküttest loobumise kohta;

3) alternatiivkütte projektilahenduse, mis on koostatud nõuetekohast litsentsi omava projekteerija poolt.

(6) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 päeva jooksul.

(7) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:

1) võrguühenduste likvideerimise aeg arvestusega, et see toimuks kolme kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;

2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised tingimused ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

(8) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõttele eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

(9) Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule.

(10) Omavolilise eraldumise korral peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi endises ulatuses ja hüvitama soojusettevõttele või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldise omanikele kõik tekkinud kulud.

§ 6. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded

(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusenergiaga kütteperioodil, vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud soojuse müügilepingule.

(2) Kütteperiood on üldjuhul ajavahemikus 1. oktoober kuni 30. aprill.

(3) Soojusettevõtja on kohustatud kõrvaldama lühema võimaliku ajaga avariid oma teeninduspiirkonnas, mis takistavad soojuse edastamist tarbijale ning andma teavet avarii põhjuste ning avarii likvideerimise eeldatava aja kohta tarbija esimesel nõudmisel.

(4) Soojuse müük võrgust toimub soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud soojuse müügilepingu alusel. Kui tarbijaks on korteriühistu, allkirjastab müügilepingu ühistu juhatuse liige või muu isik, kellel on lepingu sõlmimiseks kõigi korteriomanike volitus.

(5) Soojusenergia tarbimist ilma kirjaliku müügilepinguta loetakse soojuse ebaseaduslikuks kasutamiseks ning kooskõlas kaugkütteseadusega võib soojusettevõtja nõuda tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest kuni kolmekordse maksumuse ulatuses.

(6) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügilepingus.

(7) Soojuse müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse katmiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhu temperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.

(8) Soojusettevõtja peab tagama tarbijapaigaldise liitumispunktis küttevee vooluhulga, rõhu ning küttegraafiku lähtuvalt tarbijapaigaldise liitumislepingus ja soojuse müügilepingus fikseeritud tingimustele.

§ 7. Soojusettevõtja arenduskohustus

(1) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab vajadusel nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamine ja kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

(2) Soojusettevõtja arendab oma tegevust eesmärgiga tagada kaugküttepiirkonnas energiaressursside varustuskindlus ja võimaluste piires arendama taastuvenergia kasutusele võtmist.

(3) Soojusettevõtja peab korraldama müüdava soojuse koguste mõõtmist ja pidama sellekohast arvestust.

(4) Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib vallavalitsus, lähtudes käesolevast määrusest ning kaugkütteseaduse § 14 sätestatust.

§ 8. Soojuse piirihind

Soojusettevõtja (võrguettevõtja) peab kujundama soojuse piirhinna vastavalt kaugkütteseaduse § 8 lg 3 nõuetele, kooskõlastama soojuse piirhinna Konkurentsiametiga vastavalt kaugkütteseaduse §-le 9 ja avalikustama selle oma võrgupiirkonnas vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.