Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord

§ 1. Eesmärk ja reguleerimisala

(1) Korruptsioonivastase seaduse rakendamise korra (edaspidi määrus) eesmärk on määrata kindlaks korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamise põhimõtted ja korraldus.

(2) Määrusega reguleeritakse korruptsiooni ennetamist avaliku ülesande täitmisel ja korruptsiooniriskide maandamise korraldamist Lääne-Harju valla ametiasutuses ja hallatavas asutuses (edaspidi koos asutus) ning valla valitseva mõju all oleva äriühingus ja valla asutatud sihtasutuses (edaspidi koos ühing).

(3) Korruptsioonivastases tegevuses lähtuvad asutus ja ühing korruptsioonivastasest seadusest (edaspidi KVS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning käesolevast määrusest.

§ 2. Korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tagamine

(1) Asutuse või ühingu juht tagab oma asutuses või ühingus ametiisikute korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja korruptsiooni vältimise süsteemse ning järjepideva koolituse.

(2) Tõhusa järelevalve tagamiseks ja korruptsiooniriskide maandamiseks asutuse juht:

1) hindab korruptsiooniriske;

2) rakendab KVSis ja teistes õigusaktides esitatud korruptsiooni ennetamise meetmeid;

3) vajadusel töötab välja korruptsiooni ennetamise juhendi, mis lähtub konkreetse asutuse või ühingu eripärast.

(3) Ametiisik või muu isik (ametnik, töötaja, lepinguline töötaja vms) on kohustatud viivitamata teavitama asutuse juhti talle teatavaks saanud korruptsioonijuhtumi põhjendatud kahtlusest ja võimalikust korruptsioonijuhtumist.

§ 3. Ametiisik ja ametiseisund

(1) Lääne-Harju vallas on KVS § 2 lõike 1 mõistes ametiisikuteks:

1) Lääne-Harju Vallavolikogu liige;

2) Lääne-Harju Vallavalitsuse liige;

3) struktuuriüksuse juht, ametnik või töötaja, kelle pädevuses on teha KVS § 2 lõikes 2 nimetatud otsus või toiming, sealhulgas on selliseks isikuks järelevalveametnik, hankespetsialist, tehingute ettevalmistaja, taotluste või lubade menetleja;

4) ühingu nõukogu ja juhatuse liige;

5) ühekordse tegevuse käigus ametiseisundi omandanud isik;

6) muu isik, kelle ametiseisund tuleneb tema tegevuse vastavusest KVS § 2 lõikes 2 sätestatud ametiseisundi määratlusele.

(2) Avalikku ülesannet täitva asutuse juht on kohustatud tagama ametiisiku teadlikkuse ametiseisundi olemasolust, sh ühekordse tegevuse käigus ametiseisundi omandanud isiku, ja sellega kaasnevatest piirangutest ja kohustustest.

(3) Ametiisik on kohustatud kinni pidama õigusaktides sätestatud nõuetest ning järgima tegevus- ja toimingupiiranguid.

(4) Avalikku ülesannet täitev asutuse juht kontrollib enne ametiisiku ametisse nimetamist või enne temaga töölepingu sõlmimist ning vajadusel ka hiljem karistusregistrist ametiisiku andmeid KVS § 3 lõikes 4 nimetatud karistatuse kohta.

§ 4. Kõrvaltegevus ja tegevuspiirangud

(1) Ametniku tegevuspiirangute puhul lähtutakse avaliku teenistuse seaduse sätetest. Ametiisiku suhtes, kes ei ole ametnik, võib sätestada kõrvaltegevusest teatamise kohustuse avalikku ülesannet täitva asutuse töökorralduse reeglites või poolte vahel sõlmitavas lepingus.

(2) Ametiisiku puhul, kes ei ole ametnik, loetakse kõrvaltegevuseks käesoleva määruse mõistes töötamist või ettevõtlust temaga sõlmitud töö- või võlaõiguslikus lepingus kokku lepitud tegevusalaga samal või lähedasel tegevusalal.

(3) Ametiisik, kellele laieneb kõrvaltegevusest teatamise kohustus, on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama vahetut juhti ja avalikku ülesannet täitva asutuse juhti, kui ta tegeleb kõrvaltegevusega või alustab kõrvaltegevust.

§ 5. Toimingupiirangud

(1) Avalikku ülesannet täitva asutuse juht:

1) rakendab meetmeid, et tagada tõhus kontroll toimingupiirangutest kinnipidamise üle;

2) tagab, et ametiisik ei oleks kohustatud tegema otsust või toimingut iseendaga või endaga seotud isikuga;

3) jätab toimingupiirangu kohaldamata üksnes seaduse alusel.

(2) Toimingupiirangutest kinnipidamise tagamiseks on avalikku ülesannet täitev asutus õigustatud kontrollima:

1) ametiisiku seotust juriidiliste isikutega äriregistrist enne ametiisiku ametisse nimetamist või enne temaga töölepingu sõlmimist ja edaspidi vähemalt üks kord aastas;

2) tehingute ja toimingute tegemist ametiisikuga seotud juriidiliste isikutega KVS tähenduses.

(3) Lääne-Harju Vallavolikogu ja Vallavalitsuse liikmed, aga samuti vallavalitsuse struktuuriüksuse juhid ja raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt arveid kinnitavad ametnikud, vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid ja valla valitseva mõju all olevate äriühingute juhatuse liikmed on kohustatud esitama rahandusosakonnale iga aasta 15. veebruariks andmed enda ja seotud isikute kohta vastavalt käesoleva määruse lisale.

§ 6. Toimingupiirangu olukorrast teavitamine ja ametiisiku asendamine

(1) Ametiisik peab KVS § 11 lõikes 1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise või tööle võtmise õigusega isikut või organit.

(2) Avalikku ülesannet täitev asutus võib vajadusel määrata täpsemalt, keda peab ametiisik toimingupiirangu olukorrast asutuse- või ühingusiseselt teavitama ja kes teeb toimingu või otsuse juhul, kui ametiisiku suhtes tuleb rakendada toimingupiirangut.

(3) Teate saanud kõrgemalseisev ametiisik või organ kontrollib teate aluseks olevaid asjaolusid ja toimingupiirangu kohaldamist tingiva asjaolu esinemisel teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule.

(4) KVS § 11 lõikes 2¹ nimetatud juhul tehakse märge ametiisiku taandamise kohta kollegiaalorgani koosoleku või istungi protokolli.

(5) Ametiisik peab KVS § 11 lõike 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu kohaldamata jätmisest teavitama tema ametisse nimetamise või tööle võtmise õigusega isikut või organit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kirjeldatud viisil teavitamine on võimatu, avaldab asutus või ühing oma veebilehel toimingupiirangu kohaldamata jätmise teate, mis sisaldab erandi tegemise alust ja tehingu või toimingu tegemise kuupäeva.

§ 7. Soodustus ja korruptiivne tulu

(1) Soodustusena käesoleva määruse tähenduses käsitletakse varalist või muud soodustust, sealhulgas kõiki kasu ja kokkuhoiu liike, osutatud teeneid või pakutavaid teenuseid, samuti sellist tulu või kokkuhoidu, mida ei ole võimalik rahaliselt hinnata.

(2) Korruptiivse tulu mõiste on esitatud KVS § 4 lõikes 1. Soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena, ei loeta korruptiivseks.

(3) Ametiisik peab keelduma soodustuse, sealhulgas väheväärtusliku, vastuvõtmisest, kui soodustust võidakse tõlgendada mõjutamisena, sealhulgas näiliselt.

(4) Kui ametiisikule pakutud soodustus on käsitletav korruptiivse tuluna KVS § 4 lõike 1 mõistes, peab ametiisik:

1) soodustuse vastuvõtmisest keelduma;

2) teavitama vahetut juhti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata sellise soodustuse vastuvõtmisest, mille keelatus ilmnes pärast vastuvõtmist või mida polnud võimalik kohe tagastada. Sellisel juhul tagastatakse soodustus avalikku ülesannet täitva asutuse kaaskirjaga. Kui soodustuse andja ei ole tuvastatav või soodustuse tagastamine on füüsiliselt võimatu, tuleb avalikku ülesannet täitvale asutusele soodustus üle anda või tasuda soodustuse turuväärtus.

(5) Ametiisik peab talle pakutud altkäemaksust viivitamatult teavitama avalikku ülesannet täitva asutuse juhti.

(6) Avalikku ülesannet täitvale asutusele suunatud soodustuse vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab asutuse või ühingu juht. Avalikku ülesannet täitvale asutusele suunatud soodustuse pakkumisest on ametiisik kohustatud teavitama vahetut juhti või asutuse või ühingu juhti.

(7) Avalikku ülesannet täitvale asutusele suunatud varaline soodustus:

1) võetakse arvele, kui see vastab varade arvele võtmise tingimustele. Võimalusel sõlmitakse soodustuse andja ja avalikku ülesannet täitva asutuse vahel kirjalik leping. Asutus või ühing otsustab kuidas arvele võetud vara kasutatakse;

2) jäetakse arvele võtmata, kui see ei vasta varade arvele võtmise tingimustele. Võimalusel võetakse see asutuse või ühingu jaoks kasutusse (tarbitakse ühiselt);

3) mis on mõeldud eksponeerimiseks, pannakse välja avalikku ülesannet täitva asutuse ruumides.

§ 8. Tavapärane viisakusavaldus

(1) Tavapärane viisakusavaldus käesoleva määruse tähenduses on soodustus, mille tegemine on praktikas levinud, mida ei saa tõlgendada mõjutamisena ja mille tegemise algatus pärineb täielikult pakkujalt.

(2) Tavapäraseks viisakusavalduseks saab pidada väikese väärtusega esemeid, sealhulgas meeneid koolitustelt ja konverentsidelt, tähtpäevade puhul tehtavaid viisakuskingitusi mõnelt teiselt avaliku sektori asutuselt või koostööpartnerilt või kliendi toodud sümboolseid kingitusi.

(3) Tavapärase viisakusavaldusena hinnatava soodustuse võib ametiisik vastu võtta. Ametiisik kannab soodustuse asutuse vastavasse registrisse ja see võetakse võimalusel kasutusse või tarbivad ametnikud või töötajad selle ühiselt.

§ 9. Huvide deklareerimise kohustus

(1) KVS § 14 kohase huvide deklaratsiooni on kohustatud esitama:

1) vallavolikogu liige;

2) vallavalitsuse liige;

3) valla ametiasutuse hallatava asutuse juht;

4) valla valitseva mõju all oleva ühingu juhtorgani liige.

(2) Isikut teavitatakse viivitamata deklaratsiooni esitamise kohustusest vastava kohustuse tekkimisel ja deklaratsioon esitatakse KVS § 12 lõike 2 kohaselt.

(3) Deklaratsiooni esitamise kohustus lõpeb, kui deklarant on esitanud deklaratsiooni ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal.

§ 10. Huvide deklaratsioonide registrisse alusandmete esitamine

(1) Alusandmed deklarantide kohta esitab huvide deklaratsioonide registrile koostöös Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA Lääne-Harju Vallavalitsuse esindamise õigusega isikuga vallasekretär, kes korraldab ka paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud isikute teavitamise huvide deklaratsiooni esitamise kohustusest.

(2) Andmed esitatakse ühe kuu jooksul deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustuse algusest arvates ning registrit teavitatakse viivitamata deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamisest ja deklarandi ametikohalt lahkumisest.

§ 11. Huvide deklaratsioonide kontrollimine

(1) Deklaratsioone kontrollitakse vajadusel, sealhulgas süüteokahtluse korral.

(2) Huvide deklaratsioonide kontrollimise komisjon on volikogu revisjonikomisjon.

(3) Deklaratsiooni kontrollimisel lähtub komisjoni liige KVS § 15 lõigetest 6–8 ja Vabariigi Valitsuse 24.04.2014 määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ § 18 sätetest.

§ 12. Määruse rakendamine

(1) Kehtetuks tunnistatakse:

1) Paldiski Linnavolikogu 24.04.2014 määrus nr 5 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord“;

2) Keila Vallavolikogu 30.04.2014 määrus nr 14 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord“.

(2) Määruse paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud isikud esitavad 2025. aastal andmed seotud isikute kohta 1. septembriks 2025.

(3) Määruse paragrahvi 9 lõike 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2026.

(4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.