Haapsalu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega (edaspidi eeskiri) reguleeritakse reovee käitlemist selle tekkekohas, kogumismahutitest reovee äravedu ja purgimist ühiskanalisatsiooni Haapsalu linna haldusterritooriumil.

(2) Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine, hooldamine ja likvideerimine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud rakendusaktide kohaselt.

(3) Reovee käitluse kohta sätestatut kohaldatakse ka käimlajäätmete, reovee eelpuhastite jäätmete ja omapuhasti reoveesette käitlusele.

(4) Eeskirja ei kohaldata reovee kohtkäitlusele, mis toimub veeseaduse kohaselt vee-erikasutusloa alusel.

(5) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:

1) tegelevad reovee kohtkäitlusega;

2) osutavad reovee äraveo teenust.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning nende rakendusaktides sätestatu tähenduses ja vastava mõiste puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

(2) Lisaks kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:

1) imbsüsteem – omapuhasti, mille kaudu majapidamise reovesi immutatakse pinnasesse;

2) inimekvivalent – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik;

3) heitvesi – mehaaniliselt või bioloogiliselt puhastatud reovesi, mille saasteainete hulk pärast puhastamist vastab lubatud piirmäärale ja mida saab juhtida suublasse või pinnasesse;

4) kogumismahuti – lekkekindel äravooluta rajatis reovee ajutiseks hoidmiseks;

5) kompaktse hoonestusega ala – määruse tähenduses ühepereelamute, aiamajade või suvilate grupp, mille omavaheline kaugus on alla 100 m;

6) tiheasustusala - Haapsalu linna üldplaneeringus on tiheasustusalad määratud kui linnas ja alevis ning alevikus ja külas selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja hoonestusega ala.

7) kuja – kanalisatsiooniehitiste (v.a torustik) kõige väiksem lubatud kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust;

8) omapuhasti – ehk kohtpuhasti on rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti;

9) purgimine – kohtkäitlusrajatisest reovee või reoveesette väljapumpamine, äravedamine ning juhtimine purgimissõlme;

10) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise koht;

11) põhjavee kaitstus – hinnanguline kategooria, mis väljendab põhjaveekihi kaetust setete või kivimitega, mis takistavad reoaine jõudmist põhjavette;

12) reovee bioloogiline puhastamine – reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel;

13) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine kogumismahutisse või puhastamine omapuhastis, äravedu kogumismahutist ja purgimine ühiskanalisatsiooni;

14) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti või omapuhasti (sh septik ja biopuhasti);

15) reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee keskkonda juhtimiseks;

16) reovesi – olmetingimustes või tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mille saasteainete hulk ületab lubatud piirmäära ja mida tuleb enne suublasse või pinnasesse juhtimist puhastada;

17) septik – pealt kinnine plastmassist, klaasplastist, betoonist, terasest või mõnest muust materjalist vähemalt kahekambriline mahuti, millesse sadestunud läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt;

18) biopuhasti – silindrikujuline vähemalt kolmest kambrist koosnev plast- või betoonmahuti, mis kasutab mikroorganisme reovee puhastamiseks.

§ 3. Kohtkäitluse üldtingimused

(1) Kohtkäitlust on lubatud kasutada reovee käitlemiseks alal, kus puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga selle puudumise tõttu.

(2) Kohtkäitlus on lubatud reovee tekkekoha kinnistu piires.

(3) Reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem on omapuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite, kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud tiheasustusala ulatuses. Väljaspool tiheasustusala on lubatud lekkekindlate kogumismahutite kasutamine ja vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovee immutamine või suublasse juhtimine.

(4) Alla 2000 inimekvivalenti reostuskoormusega reoveekogumisaladel, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud lekkekindlate kogumismahutite kasutamine ja vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovee immutamine või suublasse juhtimine.

(5) Lekkekindla kogumismahuti paigaldamine ja selle tühjendamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme on lubatud, kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi.

(6) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

(7) Heitvee pinnasesse juhtimisel peab lähtuma veeseaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest.

§ 4. Nõuded kohtkäitlusrajatisele

(1) Reovee kohtkäitlussüsteemi tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle rakendusaktidest.

(2) Kogumismahuti peab olema lekkekindel, hermeetiliselt suletav ja sellise mahutavusega, mis võimaldab koguda vähemalt kahe nädala jooksul tarbimiskohas tekkiva reovee, sealhulgas tuleb mahuti suurusel lähtuda tarbimiskohta kasutavate isikute arvust.

(3) Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kohtkäitlus koos hoone ehitusprojektiga.

(4) Reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus ja kasutamine peab vastama konkreetsele tootele esitatud nõuetele. Kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab kohtkäitlusrajatise omanik.

(5) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab nõudma tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist arve, milles kajastub kinnistu aadress, ära veetud kogus ja kuupäev ning säilitama seda vähemalt 2 aastat, kui faktilist tõendusmaterjali kohtkäitlusrajatise nõuetekohasest kasutamisest ja hooldusest.

(6) Kohtkäitlusrajatis koos kujaga ei tohi paikneda veehaarde sanitaarkaitsealas või veevõtukoha hooldusalas.

(7) Kohtkäitlusrajatise asukoht peab olema purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav ja tühjendatav aastaringselt.

(8) Kohtkäitlusrajatise kasutamine peab olema ohutu inimesele, varale ja keskkonnale.

§ 5. Kogumismahuti paigaldamine ja kasutusele võtmine

(1) Olemasoleva hoone juurde kogumismahuti paigaldamiseks tuleb Haapsalu linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) ehitisregistri kaudu esitada, vähemalt 10 päeva enne rajatise paigaldamise alustamist, ehitusseadustiku kohane ehitusteatis koos asendiplaaniga. Kui linnavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrolliks, võib alustada ehitamist.

(2) Reovee kogumismahuti kasutusele võtmiseks.

1) kui reovee kogumismahuti paigaldatakse koos hoone ehitamise või ümberehitamisega ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, tuleb reovee kogumismahuti andmed esitada linnavalitsusele ehitisregistri kaudu koos hoone kasutusloa taotlusega ja eraldi teatist esitama ei pea;

2) kui reovee kogumismahuti on paigaldatud ehitusteatise alusel, tuleb linnavalitsusele esitada ehitisregistri kaudu ehitusseadustiku kohane kasutusteatis vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist.

(3) Kogumismahuti omanik peab tagama mahuti lekkekindluse, hermeetilise sulgumise ning ümbruse hooldamise.

(4) Linnavalitsusel on õigus nõuda reovee kogumismahuti ülevaatust ja katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks.

§ 6. Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine

(1) Omapuhasti rajamisel ja kasutamisel tuleb aluseks võtta ehitusseadustikus ja veeseaduses ning nende alusel kehtestatud asjakohastes määrustes sätestatud tingimustel.

(2) Omapuhasti rajamiseks isiklikus majapidamises tuleb vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist linnavalitsusele esitada ehitisregistri kaudu ehitusseadustiku kohane ehitusteatis koos asendiplaaniga. Kui ehitusteatise esitajat ei teavitata 10 päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib ehitustegevusega alustada.

(3) Omapuhasti kujade ulatumisel naaberkinnistule lisatakse ehitusprojektile naaberkinnistu omaniku nõusolek.

(4) Omapuhasti kasutusele võtmiseks tuleb linnavalitsusele esitada ehitisregistri kaudu ehitusseadustiku kohane kasutusteatis vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist. Ehitusteatis tuleb esitada koos teostusjoonise, omapuhasti sertifikaadi, hooldusjuhendi jm.

(5) Omapuhastit kontrollitakse vastavalt hooldusjuhendile või hooldusjuhendi puudumisel vähemalt üks kord aasta jooksul. Kontrolli tulemused ja hooldusjuhendis ette nähtud hooldustööd kantakse hoolduspäevikusse. Muu reovee kohtkäitlusrajatise seisundi kontrolli peab selle valdaja korraldama vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, mille kohta koostatakse akt.

(6) Omapuhasti hoolduspäevik sisaldab:

1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;

2) omapuhasti hooldustööde kirjeldust;

3) reovee puhastamise käigus tekkiva sette äraveo kogust ja kuupäeva;

4) andmeid hooldustööde teostaja kohta.

(7) Omapuhasti omanik säilitab omapuhasti hoolduspäeviku kogu omapuhasti kasutusaja jooksul.

(8) Olemasoleva reovee kohtkäitlusrajatise väljavahetamisel esitatakse ehitisregistri kaudu ehitusteatis 10 päeva enne töödega alustamist.

§ 7. Kohtkäitlusrajatise likvideerimine

Kohtkäitlusrajatis tuleb lammutada:

1) ühe aasta jooksul pärast kinnistu liitumist ühiskanalisatsiooniga;

2) amortiseerumise korral kolme kuu jooksul pärast uue kohtkäitlusrajatise valmimist.

§ 8. Kohtkäitlusrajatise tühjendamine, reovee äraveo ja purgimise tingimused

(1) Purgimisteenust võib osutada üksnes teenusepakkuja, kellel on kehtiv purgimisteenuse osutamist reguleeriv leping vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse.

(2) Kohtkäitlusrajatise omanik peab korraldama reovee äraveo kohaliku omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavades määratud purgimissõlme.

(3) Purgimisteenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab olema registreeritud äriregistris ning tema tegevusala kanalisatsioon ja heitveekäitlus peab olema registreeritud majandustegevuse registris.

(4) Purgimisteenuse osutaja (edaspidi purgija) peab purgimisteenuse osutamiseks sõlmima lepingu vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas purgimine toimub. Kliendil on õigus nõuda ettevõtjalt kinnitust lepingu sõlmimise kohta vee-ettevõtjaga.

(5) Purgija on kohustatud väljastama kliendile igakordselt teenuse osutamise kohta arve, milles on nimetatud kinnistu aadress, teenuse lühikirjeldus ja ära veetud reovee kogus.

(6) Kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse eest vastutab ettevõtja, muul juhul kohtkäitlusrajatise omanik.

(7) Kohtkäitlusrajatise omanik peab säilitama reovee äravedu tõendavaid dokumente vähemalt 2 aastat äraveo toimumistest.

(8) Vee-ettevõtja, kelle purgimissõlme reovesi purgitakse, peab pidama arvestust purgimisteenust osutavate ettevõtjate üle.

(9) Linnavalitsusel on õigus nõuda Haapsalu linna haldusterritooriumil teenust pakkuvalt purgijalt informatsiooni purgimisteenuse kasutajate kohta.

(10) Käimlajäätmeid on keelatud kasutada komposti valmistamiseks ja laotada territooriumile.

§ 9. Vastutus ja järelevalve

(1) Järelevalvet määruse täitmise üle tehakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(2) Eeskirjas sätestatud nõuete täitmist kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb Haapsalu linnavalitsus või seaduse alusel järelevalveasutus.

(3) Kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja linnavalitsuse ettekirjutusi.

(4) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on ametiasutusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.

§ 10. Rakendussätted

(1) Eeskirjaga seotud dokumentide kinnitamine ja eeskirjaga reguleerimata küsimuste lahendamine on linnavalitsuse pädevuses.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.