LegalWise

Kiili Gümnaasiumi ja Kiili Lasteaia hoolekogu moodustamise kord ja töökord

in forcefrom 01.09.2025· RT IV, 27.06.2025, 50· Kiili Vallavalitsus

In EUR-Lex ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Hoolekogu moodustamise kord ja töökord (edaspidi kord) reguleerib Kiili Gümnaasiumi (edaspidi kool) ja Kiili Lasteaia (edaspidi lasteaed) hoolekogudesse liikmete valimist, nende volitusi ning hoolekogude koosseisude kinnitamist ja töökorda.

§ 2. Hoolekogu mõiste ja ülesanne

Lasteaia hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on vanemate, lasteaia töötajate ja lasteaia pidaja koostöös suunata, planeerida ja jälgida õppe- ja kasvatustegevust ning luua selleks paremaid tingimusi.

Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

2. peatükk Hoolekogu moodustamine

§ 3. Hoolekogu koosseis

Lasteaia hoolekogusse kuulub kümme vanemate esindajat, õpetajate esindaja, abiõpetajate esindaja ja Kiili Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) esindaja.

Kooli, ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogusse kuulub vähemalt üks vallavalitsuse, üks vilistlaste, üks õpilaste ja üks kooli toetava organisatsiooni esindaja ning vähemalt kaks vanemate ja kaks õppenõukogu esindajat.

Kooli õppenõukogu ja vanemate esindajatest vähemalt üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumit.

Kooli hoolekogu on kuni 13-liikmeline.

Vallavalitsuse esindaja määrab Kiili Vallavalitsus.

§ 4. Hoolekogu moodustamine

Hoolekogu liikmete valimise algatab ja korraldab asutuse juht (edaspidi direktor).

Hoolekogu moodustab ja selle koosseisu kinnitab vallavalitsus direktori ettepanekul.

§ 5. Hoolekogu liikmete valimine lasteaias

Vanemate esindajad valitakse lasteaia hoolekogusse majade põhiselt avaliku konkursi korras. Moodulmajast, väiksest majast ja Kangu majast valitakse üks, Kurna ja Vaela majast kaks ning suurest majast kolm vanemate esindajat.

Majade põhise vanemate esindajate valimise korra kehtestab direktor käskkirjaga.

Hoolekogusse on võimalik kandideerida kõikidel vanematel. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Võrdselt hääli saanud kandidaatide puhul selgub kandidaat liisuheitmise teel.

Õpetajate ja abiõpetajate esindajad valitakse lasteaia hoolekogusse õppeaasta avakoosolekul.

§ 6. Hoolekogu liikmete valimine koolis

Vanemate esindajad valitakse vanemate poolt või kooskõlastatakse vanematega. Kui eelnev ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, teavitatakse vanemaid nende esindajast.

Õppenõukogu esindajad valitakse õppenõukogu koosolekul.

Õpilaste esindaja nimetatakse õpilasesinduse poolt või kooskõlastatakse õpilastega.

Vilistlaste esindaja kooskõlastatakse vilistlaste organisatsiooniga selle olemasolul.

Kooli toetava organisatsiooni esindaja kooskõlastatakse organisatsiooniga, keda liige hoolekogus esindab.

3. peatükk Hoolekogu koosseisu kinnitamine

§ 7. Hoolekogu koosseisu kinnitamine ja liikmete volitused

Direktor esitab ettepaneku hoolekogu koosseisu kinnitamiseks vallavalitsusele hiljemalt iga õppeaasta 10. oktoobriks, v.a juhul, kui hoolekogu koosseis ei ole muutunud.

Hoolekogu liikmete volitused kehtivad hoolekogu koosseisu kehtima hakkamisest kuni uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni.

Hoolekogu liikme volitused lõppevad ennetähtaegselt:

hoolekogusse valitud vanema lapse välja arvamisel lasteaia või kooli õpilaste nimekirjast;

õpetajate esindajaks valitud pedagoogi töösuhte lõppemisel;

õpilaste esindajaks valitud õpilase välja arvamisel kooli õpilaste nimekirjast;

asutuse pidaja esindajaks nimetatud vallavalitsuse ametniku teenistusest vabastamisel;

liikme surma korral.

Hoolekogu liikmel on õigus oma volitustest loobuda, esitades kirjaliku teatise hoolekogu esimehele.

Hoolekogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel esitab direktor vallavalitsusele taotluse hoolekogu koosseisu muutmiseks koos uue esindaja andmetega.

4. peatükk Hoolekogu töökord

§ 8. Hoolekogu juhtimine ja töö korraldamine

Hoolekogu valib enda hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri.

Hoolekogu juhib ja hoolekogu tööd korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

§ 9. Hoolekogu töövorm

Hoolekogu töövormiks on koosolek, sh infotehnoloogiliste vahendite vahendusel läbiviidud koosolek.

Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt kord nelja kuu jooksul.

Hoolekogu koosolekut juhatab esimees, tema äraolekul aseesimees ning protokollib sekretär.

§ 10. Koosoleku kokkukutsumine

Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku direktor.

Korralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikult vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid edastatakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos koosoleku kutsega, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.

Kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, omal initsiatiivil või vähemalt kolme hoolekogu liikme nõudmisel või asutuse juhi või vallavalitsuse ettepanekul kokku erakorralise koosoleku hiljemalt viie tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest.

Erakorralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele ja direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos erakorralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui üks tööpäev enne koosoleku toimumist.

§ 11. Koosoleku läbiviimine

Koosoleku päevakorda kavandatud küsimuste ja asjakohaste materjalide eelnevat ettevalmistamist ja tutvustamist korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega, teha otsuse suhtes ettepanekuid ning jääda eriarvamusele, mis protokollitakse.

Arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks võib hoolekogu oma töösse kaasata vastava ala eksperte, moodustada komisjone või töörühmi.

Hoolekogu koosolekust võtab sõnaõigusega osa direktor. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

Hoolekogu koosolekust võivad osa võtta õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavad ametiisikud. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe kutsel või loal.

§ 12. Koosoleku protokoll

Hoolekogu koosolek protokollitakse ja protokoll vormistatakse hiljemalt 7 päeva jooksul. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Koosoleku protokolli märgitakse:

koosoleku toimumise aeg ja koht;

koosoleku algus- ja lõpuaeg;

koosoleku juhataja ja protokollija ees- ja perekonnanimi;

koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed;

koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed;

kinnitatud päevakord;

koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja ettepanekud;

vastuvõetud otsused;

hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe ja protokollija allkirjad.

Enne allkirjastamist saadetakse protokoll hoolekogu liikmetele kooskõlastamiseks.

Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega säilitatakse vastavalt asutuse asjaajamiskorrale.

5. peatükk Hoolekogu otsused

§ 13. Hoolekogu otsustusvõime

Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees või tema äraolekul aseesimees.

Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Uus koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.

§ 14. Hoolekogu otsused ja nende täitmine

Hoolekogu otsused võetakse vastu hääletamise teel kohalolijate lihthäälteenamusega. Hääletamine on hoolekogu otsusel avalik või salajane. Poolt-ja vastuhäälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl.

Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab hoolekogu esimees kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja. Otsus loetakse vastuvõetuks samadel alustel, kui koosoleku toimumise puhul.

Hoolekogu ettepanekutega arvestamist kontrollib hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ning teavitab sellest järgmisel koosolekul hoolekogu liikmeid.

§ 15. Hoolekogu otsusega mittenõustumine

Hoolekogu otsusega mittenõustumisel või vaidlusküsimuste korral on õpilasel, vanemal või hoolekogu liikmel õigus pöörduda kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest asutuse tegevuse üle järelevalvet teostavate asutuste poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.

6. peatükk Lõppsätted

§ 16. Rakendussätted

Määrus jõustub 01. september 2025.