Saarde valla põhimäärus

§ 1. Reguleerimisala

Saarde valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:

1) Saarde valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused;

2) Saarde valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

3) Saarde Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigused ja kohustused;

4) volikogu liikmete õigused ja kohustused;

5) volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused; komisjoni esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;

6) Saarde vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;

7) Saarde Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ning nõuded vallavalitsuse liikmetele, nende õigused ja kohustused;

8) Saarde valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;

9) Saarde valla asutuste moodustamise, ümberkorraldamise, lõpetamise ja juhtimise põhimõtted ning asutuste põhimääruste ja koosseisude kinnitamise ning muutmise kord;

10) Saarde valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;

11) Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldised põhimõtted;

12) Saarde valla eelarve ja lisaeelarve koostamise ning muutmise ja Saarde valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

§ 2. Saarde vald juriidilise isikuna

(1) Saarde vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse:

1) seaduse alusel;

2) põhimääruse alusel;

3) asutuse põhimääruse alusel;

4) seaduse või põhimääruse alusel antud õigusakti või volituse (volikirja) alusel.

(2) Saarde vald teostab oma õigusi ja täidab kohustusi Saarde valla asutuste või teiste omavalitsustega koostöös moodustatud ühisametite ja -asutuste ning Saarde valda kui juriidilist isikut esindama õigustatud ametikohtade ja isikute kaudu.

(3) Saarde vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud ja vastu võetud eelarve.

(4) Saarde vallale vara omandamise, vara kasutamise, valdamise ja käsutamise põhimõtted kehtestab volikogu Saarde valla vara valitsemise korras.

§ 3. Saarde vald territoriaalse haldusüksusena

(1) Saarde vald teostab omavalitsuslikku haldamist Saarde valla kui haldusüksuse territooriumil.

(2) Saarde valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

(3) Saarde valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Saarde valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus).

§ 4. Keelekasutus

Saarde valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel.

§ 5. Saarde valla sümbolid

Saarde vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel valla lipp ja valla vapp.

§ 6. Saarde valla lipu kirjeldus

(1) Valla lipp on ristkülikukujuline ja koosneb kahest rohelisest ja ühest kollasest vaheldumisi asetsevast võrdsest laiust. Rohelise laiu ülaosas asub kollase värvusega kuusk ja kollase laiu ülaosas roheline kuusk.

(2) Lipu külgede suhe on 7:11.

(3) Valla lippu võidakse kasutada ka laualipuna või vimplina.

(4) Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna või vimplina), peavad selle kujutis, värvilahendus ning mõõdusuhted vastama täpselt lipu kirjeldusele.

§ 7. Saarde valla lipu kasutamine

(1) Saarde valla lipp heisatakse alaliselt Saarde valla ametiasutuse hoonetel.

(2) Saarde valla lipp heisatakse:

1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Saarde vald;

2) Saarde valla avalikel üritustel ja Saarde valla asutuste üritustel;

3) muudel üritustel, kus on esindatud Saarde vald;

4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel.

(3) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Saarde valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

(4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Saarde valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:

1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;

2) koos Euroopa Liidu lipuga Euroopa Liidu lipust vasakule.

(5) Saarde valla lippu tuleb kohelda väärikalt.

§ 8. Saarde valla vapi kirjeldus

(1) Saarde valla vapikilbi rohelisel taustal on kuldne ilvesefiguur. Ilvese kolm küünistega jalga toetuvad tugevasti maha, olles samas liikumist väljendavas poosis, sümboliseerides soovi edasi minna. Neljas käpp – esikäpp – on üles tõstetud, rõhutades dünaamilisust ning valmisolekut uuendusteks.

(2) Roheline vapikilbi taustvärv sümboliseerib Saarde valla metsaderikkust. Kuldne värv on Pärnumaa vapivärv, tähistades väärikust, õnne ja heaolu.

(3) Vapil või vimplitel võib kulla asendusvärvusena kasutada kollast.

§ 9. Saarde valla vapi kasutamine

(1) Saarde valla vapi kujutist kasutatakse:

1) ametiasutuse pitsatil;

2) Saarde valla asutuste dokumendiplankidel;

3) Saarde valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel nimetahvlitel.

(2) Saarde valla vapi kujutist võib kasutada:

1) volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused dokumendiblankettide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujundamiselemendina ning volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed oma visiitkaartidel;

2) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil, kutsetel, meenetel, trükistel ja suveniiridel;

3) Saarde valla aumärkidel ja valla muul sümboolikal;

4) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

§ 10. Volikogu moodustamine

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast või seoses volikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.

(3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Saarde valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev. Valimiskomisjoni vastav otsus avalikustatakse valla veebilehel.

§ 11. Volikogu esimene istung ja volikogu tegevus esimehe valimiseni

(1) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees. Üldjuhul on valimiskomisjoni esimeheks vallasekretär. Kui vallasekretäri avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajaks (äraoleku ajaks) on talle määratud asendaja, kutsub volikogu esimese istungi kokku vallasekretäri asendaja, kes täidab ka valimiskomisjoni esimehe ülesandeid. Kui vallasekretärile ei ole tema äraolekul määratud asendajat, täidab valimiskomisjoni esimehe ülesandeid, sh kutsub kokku volikogu esimese istungi, valimiskomisjoni aseesimees.

(2) Volikogu esimesel istungil valitakse volikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära vallavalitsuse lahkumispalve.

(3) Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendaja. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab volikogu esimehe valimiseni olla ainult volikogu esimehe ja aseesimehe valimine. 2025-08-2717:23:56Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lõikesiseses viites Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.

(4) Volikogu esimehe valimiseni juhatab volikogu istungit valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendaja. 2025-08-2717:25:03Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lõikesiseses viites Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.

(5) Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

§ 12. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon.

(3) Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni Saarde Vallavolikogu töökorras sätestatud korras. 2025-08-2717:36:06Veaparandus - Parandatud ilmne ebaäpsus. Viide „käesolevas põhimääruses“ asendatud viitega „Saarde Vallavolikogu töökorras“ Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.

(4) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku.

(5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.

(6) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

(8) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

(9) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(10) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(11) Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

(12) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(13) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab ja laseb sedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures vastavalt „poolt“, “vastu“ või „erapooletu“.

(14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

(15) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

(16) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks. Hääletussedeleid säilitatakse volikogu protokolli juures üks aasta.

(17) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees või esimehe puudumisel tema asendaja või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.

(18) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

(19) Valimistulemused kinnitatakse:

1) volikogu uuele koosseisule volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;

2) muul ajal volikogu esimehe volituste lõppemisel või lõpetamisel volikogule uue volikogu esimehe valimise korral volikogu otsusega.

(20) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui volikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.

(21) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(22) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung kokku uuesti. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

§ 13. Volikogu aseesimehe valimine

(1) Volikogul on üks aseesimees.

(2) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe valimisega sätestatud korras.

(3) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni Saarde Vallavolikogu töökorras sätestatud korras. 2025-08-2717:35:14Veaparandus - Parandatud ilmne ebaäpsus. Viide „käesolevas põhimääruses“ asendatud viitega „Saarde Vallavolikogu töökorras“ Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.

(4) Volikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab volikogu otsusega.

§ 14. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded

(1) Volikogu esimees juhib ja korraldab volikogu tööd.

(2) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd ja annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

3) esindab Saarde valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimääruses sätestatud Saarde valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale ning volikogu õigusaktidele;

4) kirjutab alla volikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele;

5) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni;

6) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;

7) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;

8) täidab muid seaduste ja teiste õigusaktidega volikogu esimehele pandud ülesandeid.

(3) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest volikogu töö korraldamisel ning istungite ettevalmistamisel.

(4) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.

(5) Volikogu otsusel võib volikogu esimehe või aseesimehe koht olla palgaline. Palgalise esimehe ja aseesimehe õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

§ 15. Volikogu liikme volitused

Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 16. Volikogu liikme kohustused ja õigused

(1) Volikogu liige juhindub seadusest ja muudest õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(2) Volikogu liikmel on õigus:

1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;

2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;

3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;

4) kuuluda vähemalt ühte volikogu alatise komisjoni koosseisu, samuti komisjonide ja töörühmade koosseisu;

5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;

6) esitada järelepärimisi volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele;

7) kasutada vallavalitsuse (ametiasutuse) ruume kodanike vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;

8) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud;

9) saada oma kirjalikule küsimusele vallavanemalt, valitsuse liikmelt ning ametiasutuse hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;

10) volikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, v.a juhul, kui seadusega on kehtestatud tasu maksmise piirang;

11) volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või komisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras tagasi astuda.

(3) Volikogu liige on kohustatud nii volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle volikogu liikmena teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

(4) Volikogu liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Volikogu liikme taandamise kohta tehakse märge istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on taandunud volikogu liikme võrra väiksem.

§ 17. Volikogu liikme teenistuslähetusse suunamine

(1) Teenistuslähetusse suunamisel on volikogu liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Volikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab volikogu esimees ning lähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

(3) Volikogu esimehe teenistuslähetusse suunamise käskkirjale kirjutab alla volikogu aseesimees.

§ 18. Volikogu pädevus

Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

§ 19. Fraktsiooni moodustamine ja volituste lõppemine

(1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt neli liiget. Volikogu liige võib oma volituste ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavakstegemisega volikogu istungil.

(3) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(4) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(6) Fraktsiooni volitused lõpevad:

1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;

2) kui samast nimekirjast volikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu;

3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

(7) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusakti muutmise tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse vallavalitsuse kantseleis registreerimise või õigusakti jõustumisele järgnevast päevast.

§ 20. Fraktsiooni esindamine

Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. Fraktsiooni esimees ja aseesimees ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.

§ 21. Fraktsiooni õigused

Fraktsioonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;

4) oma liikmete kaudu esineda volikogu istungil sõnavõtuga;

5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;

6) esitada järelepärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;

7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.

§ 22. Alatised ja ajutised komisjonid

(1) Volikogu moodustab oma tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(2) Volikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alatisi komisjone ka muul ajal.

(3) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. Volikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel.

(4) Volikogu alatine komisjon:

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;

3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid komisjoni pädevuses olevate ja komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni istungit esitatud muudatusettepanekute kohta;

(5) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees.

(6) Komisjon on nõuandvaks organiks. Kollegiaalse seisukoha kujundamiseks peavad komisjoni koosolekust osa võtma vähemalt pooled komisjoni liikmed, sh komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni otsustused valla õigusaktide vastuvõtmisel on soovituslikud.

§ 23. Revisjonikomisjon ja teised volikogu alatised komisjonid

(1) Volikogu moodustab alatise komisjonina revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb lähtudes kehtivatest seadustest ning seaduste alusel antud õigusaktidest.

(2) Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab volikogu otsusega kalendriaastaks hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab volikogule revisjonikomisjoni esimees, tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Vajadusel võib volikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.

(3) Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon volikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist Saarde valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.

§ 24. Komisjoni moodustamine

(1) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjon moodustatakse volikogu ajutise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.

(2) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjonile valitakse ka aseesimees.

(3) Lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel ka revisjonikomisjoni liikmed.

(4) Komisjoni koosseis (va revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.

§ 25. Volikogu komisjoni ja selle liikme volituste kestus

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

(2) Alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.

(3) Ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse volikogu otsusega.

(4) Komisjoni liige võib tagasi astuda, esitades selleks kirjaliku avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse vallavalitsusele, kes teavitab avaldusest volikogu esimeest ning asjaomase komisjoni esimeest.

(5) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitab komisjoni liikmeid komisjoni esimees.

§ 26. Komisjoni töövorm

(1) Komisjoni töövorm on koosolek.

(2) Komisjoni koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga.

(3) Vajadusel võib komisjoni esimees kokku kutsuda elektrooniliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega või osalise kaugosalusega koosoleku tingimusel, et koosolekul on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise videosilla abil koosolekut jälgida, kuulata ettekandeid, esitada küsimusi, avaldada arvamust ning hääletada ja anda teada nende tegemise takistustest.

(4) Komisjoni liikme edastatav videopilt kuvatakse võimalusel komisjoni koosoleku toimumise ruumi seinale. Videopilt peab võimaldama tuvastada komisjoni liikme isikut ja tema liigutusi (hääletamist) ning edastama komisjoni liikme häält.

(5) Kaugosalemise korral tehakse komisjoni koosoleku protokolli komisjoni liikme nime juurde sellekohane märge ja koosolekust osavõtjate registreerimislehel kirjutatakse komisjoni liikme allkirja lahtrisse tekst „osales virtuaalselt“. Märke kinnitab komisjoni esimees oma allkirjaga.

(6) Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone. Revisjonist teatab komisjoni esimees kontrollitavale vähemalt 10 tööpäeva ette.

§ 27. Komisjoni esimees

(1) Komisjoni esimees:

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;

3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;

5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;

6) juhatab komisjoni koosolekut;

7) annab vähemalt kord aastas aru komisjoni tööst volikogule;

8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele;

9) edastab komisjoni liikmetele vajaliku teabe ja dokumendid.

(2) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.

§ 28. Komisjoni koosolek

(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajaduse korral komisjoni pädevusse kuuluvate volikogus arutusele tulevate küsimuste arutamiseks.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosolek kutsutakse kokku ka vähemalt poolte komisjoni liikmete ettepanekul.

(3) Komisjon kujundab seisukoha komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvate eelnõude kohta, mis on volikogu esimehe poolt komisjonile suunatud. Volikogu esimees võib otsustada suunata komisjonile arutamiseks ja seisukoha kujundamiseks ka muid küsimusi.

(4) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist.

(5) Komisjoni liige, kes ei saa komisjoni koosolekule kohale tulla, võib kokkuleppel komisjoni koosoleku juhatajaga osaleda komisjoni koosolekul elektrooniliste vahendite kaudu, kui selleks on olemas tehniline võimekus.

(6) Kaugosalusega ja/või osalise kaugosalusega koosolekul kohaldab koosoleku juhataja põhimääruses volikogu komisjoni koosoleku läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista koosolekul osalejal tema õiguste teostamist.

(7) Kui komisjoni liikme osavõtt kaugosalusega koosolekust on takistatud osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, võib koosoleku juhataja otsustada koosoleku jätkamise nende komisjoni liikmetega, kelle osalemine koosolekul ei ole takistatud.

(8) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

(9) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.

(10) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse vastavuses volikogu istungi protokolli nõuetega. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.

(11) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(12) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad volikogule ja vallavalitsusele teavet komisjonide esimehed.

(13) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja.

(14) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitab komisjoni liikmeid komisjoni esimees.

(15) Komisjonid võivad esimeeste kokkuleppel läbi viia ühisarutelusid. Ühisarutelusid protokollib üks protokollija ja selle kohta koostatakse üks protokoll, mis registreeritakse dokumendiregistris ühisarutelul osalenud komisjonide protokollide alla.

§ 29. Vallavanem

(1) Vallavanem

1) esindab Saarde valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Saarde valda kui omavalitsusüksust;

2) juhib vallavalitsuse tegevust;

3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.

(2) Vallavanemaks võib volikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² lõikes 1 sätestatud nõuetele ning kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(3) Õigussuhteid vallavanemaga reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

§ 30. Vallavanema valimine

(1) Volikogu valib vallavanema kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(2) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.

(4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmise õigus on volikogu liikmel või liikmetel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku.

(5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthääleteenamusega.

(6) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.

(7) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu salajase hääletamise korraldamiseks häältelugemiskomisjoni Saarde Vallavolikogu töökorras sätestatud korras. 2025-08-2717:38:29Veaparandus - Parandatud ilmne ebaäpsus. Viide „käesolevas põhimääruses“ asendatud viitega „Saarde Vallavolikogu töökorras“ Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.

(8) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning komisjon valmistab ette hääletussedelid.

(9) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et volikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.

(10) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(11) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast on enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(12) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

(13) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(14) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.

(15) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

(16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

(17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

(18) Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.

(19) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(20) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. Hääletuse läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

(21) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(22) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

§ 31. Vallavanema ametisse vormistamine

(1) Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.

(2) Volikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Saarde vallavanemaks.

§ 32. Vallavanema volitused

(1) Valituks osutumise päevast on vallavanemal volitus moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel vallavanema volituste lõppemiseni.

(3) Vallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada Saarde valda ega vallavalitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid

1) puhkuse ajal;

2) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses;

3) aja- või asendusteenistuses viibimise ajal;

4) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites;

5) kui temalt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus;

6) ajal, kui ta on arestis või vahi all.

§ 33. Vallavanema pädevus

(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.

(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:

1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse koosseisu;

2) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;

4) juhib vallavalitsuse istungeid;

5) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;

6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

(3) Vallavanem on ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimääruses sätestatule.

(4) Vallavanem esindab Saarde valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude ja preemia maksmine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise määramine jms) annab vallavanem käskkirju.

(5) Vallavanem esindab Saarde valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute ja toimingute tegemisel ning volitab või määrab selleks teisi isikuid.

(6) Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui Saarde vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.

(7) Vallavanem täidab muid kohaliku omavalitsuse juhile ja tööandja esindajale õigusaktidega antud ülesandeid.

§ 34. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine

(1) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

(2) Vallavanema ja tema asendaja teenistus- või välislähetusse saatmise otsustab volikogu esimees ning lähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

§ 35. Vallavanema asendamine

(1) Vallavanemat asendab põhimääruse § 32 lõikes 3 sätestatud juhtudel, samuti vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem. 2025-08-2717:26:21Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lõikesiseses viites Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.

(2) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem.

(3) Vallavanema teenistuslähetuses viibimise ajaks võib vallavanem osa vallavanema pädevuses olevaid ülesandeid ajutiselt delegeerida vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-2 sätestatud vallavanemat asendama õigustatud isikule. Vallavanemat teenistuslähetuse ajal ajutiselt asendama volitatud isiku õigused ja kohustused vormistatakse vallavanema käskkirjaga.

§ 36. Vallavanema tasustamine ning hüvitiste ja soodustuste määramine

(1) Volikogu määrab otsusega vallavanema palga ning lisatasud.

(2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab volikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatust.

§ 37. Vallavalitsus

Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu.

§ 38. Vallavalitsuse moodustamine

(1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu.

(2) Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisu esimesest istungist arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks volikogule.

(3) Vallavalitsus saab õigusaktidega ettenähtud volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest (otsuse vastuvõtmisest).

(4) Vallavalitsuse volitused kestavad uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseni. Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule loetakse vallavalitsus tagasi astunuks, kui vallavanem ametist vabaneb. Pärast igakordset vallavanema valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse koosseis.

§ 39. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

(2) Vallavalitsus:

1) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;

2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele või volitab nende küsimuste lahendamise ametiasutuse, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule;

4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;

5) võib taotleda volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;

6) korraldab Saarde valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;

7) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

§ 40. Vallavalitsuse liikme volitused

(1) Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse vastava koosseisu volituste algamisest või volikogu otsuses märgitud ajast.

(2) Vallavalitsuse liikme volitused kestavad:

1) vallavalitsuse tagasiastumisel või vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamiseni;

2) vallavalitsuse liikmest tagasi astunuks lugemiseni;

3) vallavalitsuse liikmele umbusalduse avaldamisel umbusalduse otsuse vastuvõtmiseni.

§ 41. Vallavalitsuse liikme õigused ja kohustused

(1) Vallavalitsuse liige võtab osa vallavalitsuse istungitest.

(2) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(3) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ning ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse ametnikelt ja hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

(4) Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

(5) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast seda hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

(6) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle liikme võrra väiksem.

§ 42. Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse saatmine

(1) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.

(2) Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga.

§ 43. Vallavalitsuse liikme tasustamine ja hüvitise maksmine

(1) Vallavalitsuse palgalisele liikmele töötasu, lisatasu ning hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning mittepalgalisele vallavalitsuse liikmele vallavalitsuse tööst osavõtu eest hüvitise ning kulu tegemisel hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab volikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatust.

(2) Vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele makstakse ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja piirmääras volikogu esimehe käskkirjaga.

§ 44. Õigusaktide algatamine

(1) Õigusaktide algatamise õigus on:

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil;

3) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel;

4) vallavanemal;

5) vallasekretäril;

6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;

7) valla valimiskomisjonil ja valimiskomisjoni esimehel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

§ 45. Õigusaktide eelnõude koostamine, vastuvõtmiseks esitamine ja tagasivõtmine

(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

(2) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.

(3) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.

(4) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

(5) Õigusakti eelnõu esitab selle algataja enne volikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.

(6) Enne volikogu õigusakti eelnõu volikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Enne volikogu õigusakti eelnõu volikogule esitamist peab selle valitsus heaks kiitma, va käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud juhul. Kui vallavalitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõu ei toeta.

(7) Volikogul liikme, komisjoni või fraktsiooni esitatud eelnõu puhul, mis ei saa vallavalitsuse heakskiitu otsustab selle volikogu päevakorda panemise volikogu esimees, arvestades vallavalitsuse selgitusi.

(8) Eelnõu kohta, mille andmise kohustus tuleneb seadusest või eelnõu käsitleb volikogu töökorraldust, vallavalitsus seisukohta ei anna.

(9) Volikogu nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda.

(10) Eelnõu algatajal on õigus tema algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.

§ 46. Õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemine

(1) Volikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema volikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse Saarde valla veebilehel ja dokumendiregistris Amphora. Volikogu liikmetele edastatakse koos istungikutsega link dokumendiregistris olevatele materjalidele. Piiratud juurdepääsuga dokumendid edastatakse volikogu liikmetele e-posti teel.

(2) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks tund enne vallavalitsuse istungi toimumist.

§ 47. Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.

(2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist kinnitanud. Pärast istungi juhataja kinnitust küsimuses enam arutelu ei toimu.

(3) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

(4) Valitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

§ 48. Õigusaktide allkirjastamine

(1) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusakt allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

(2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

§ 49. Õigusaktide edastamine, jõustumine ja avalikustamine

(1) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus teatavakstegemisest.

(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(3) Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktid (otsused ja korraldused) on kättesaadavad ametiasutuses ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Saarde valla veebilehelt. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusakti tervikuna või õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.

(4) Avalikustamisele ei kuulu juurdepääsupiiranguga korraldused avaliku teabe seaduse alusel.

(5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

§ 50. Õigusaktide järelevalve

(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja volikogu revisjonikomisjon.

(2) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

§ 51. Saarde valla asutuste liigid ja üldpõhimõtted

(1) Saarde valla asutuste liigid on ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus.

(2) Ametiasutus on Saarde valla eelarvest finantseeritav Saarde valla asutus, mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku võimu ning avaliku võimu toetavate ülesannete teostamine. Saarde valla ametiasutus on Saarde Vallavalitsus.

(3) Saarde valla asutuste tegevust suunab ja koordineerib vallavalitsus, kellel on õigus kehtestada asutusteüleste küsimuste reguleerimiseks õigusakte, näiteks asjaajamiskord, raamatupidamise sise-eeskiri ja hankekord. Need õigusaktid on valla asutustele täitmiseks kohustuslikud.

(4) Saarde valla asutuse ja selle juhi tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust kontrollib (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.

(5) Saarde valla asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris ning igal asutusel on selle registri registrikood.

(6) Saarde valla asutusel on Saarde valla eelarves alaeelarvena asutuse eelarve.

(7) Saarde valla asutusel võib olla asutuse nimega pitsat.

(8) Saarde valla asutuse asjaajamiskeel on eesti keel.

(9) Saarde valla asutuse dokumendiplankidel kasutatakse Saarde valla vapikujutist.

(10) Saarde valla asutus võib kasutada oma sümboolikat, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.

§ 52. Saarde valla asutuste moodustamise ja õigusliku tegevuse aluspõhimõtted

(1) Saarde valla asutus asutatakse Saarde valla elanikele teenuste osutamiseks. Saarde valla asutuse kaudu täidab Saarde vald seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või valla enda võetud kohustusi, täidab kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesandeid ning realiseerib Saarde valla kui kohaliku omavalitsusüksuse õigusi.

(2) Saarde valla asutus ei ole juriidiline isik, vaid asutuse ülesannete täitmise ja asutusele kohustuste võtmisega esindab asutus Saarde valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut.

(3) Saarde valla asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, asutuse juhtimine ning töökorralduslikud põhimõtted sätestatakse asutuse põhimääruses. Asutuse põhimääruse kehtestab volikogu.

(4) Saarde valla asutus võib osutatavate teenuste eest võtta tasu, kui selline õigus on seaduse alusel sätestatud asutuse põhimääruses või mõnes muus õigusaktis. Tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

§ 53. Ametiasutus

(1) Ametiasutust kui Saarde valla nimel avaliku võimu ülesandeid täitvat asutust juhib vallavanem.

(2) Ametiasutuse juhi õigused ja kohustused ametiasutuse tegevuse korraldamiseks ning ametiasutuse esindamiseks sätestatakse ametiasutuse põhimääruses.

(3) Ametiasutuse struktuuri kehtestab volikogu.

(4) Ametiasutuse põhimääruse ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu ja seda võib muuta volikogu kinnitatud palgafondi piires vallavalitsus.

§ 54. Ametiasutuse hallatav asutus

(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks asutatud iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu.

(2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu.

(3) Hallatava asutuse struktuuri kinnitab ning selle muutmise otsustab vallavalitsus, kui seadus ei sätesta teisiti.

(4) Hallatavat asutust juhib juhataja või direktor. Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist, v.a töölepingu tähtajalisel lõppemisel või töölepingu lõppemisel töötaja algatusel, vallavanem. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, seda muudab ja töölepingu lõpetamise vormistab vallavanem.

(5) Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametnik, kes koordineerib vastava hallatava asutuse tegevust. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu kohta peab andma seisukoha vallavalitsus ja volikogu vastava valdkonna alatine komisjon; seadusega sätestatud juhtudel ka hallatava asutuse tööorgan (hoolekogu, nõukogu, õpilasomavalitsus, õppenõukogu jms).

(6) Hallatava asutuse töötajate koosseisu ja palgakorralduse põhimõtted kehtestab hallatava asutuse juht põhimääruses ja õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda riiklike õigusaktidega sätestatud miinimumkoosseisudest. Hallatava asutuse juht kooskõlastab töötajate koosseisu ja palgakorralduse põhimõtted enne kehtestamist vallavalitsusega, kelle seisukoht kajastatakse vallavalitsuse istungi protokollis.

(7) Hallatavat asutust finantseeritakse Saarde valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel osaliselt riigieelarvest.

§ 55. Saarde valla asutuste tegevuse lõpetamise ning ümberkorraldamise alused

(1) Saarde valla asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Volikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuse tegevuse lõpetamise põhjendused, ettepanekud asutuse valduses oleva vara jätkuvaks valitsemiseks ning asutuse tegevuse lõpetamisega seotud finantskohustused.

(2) Asutuse tegevuse lõpetamisel asutus likvideeritakse, kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist ning kõik töötajad koondatakse.

(3) Saarde valla asutuste tegevuse ümberkorraldamise otsustab volikogu. Volikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuste tegevuse ümberkorraldamise vajaduse põhjendused ning asutuste tegevuse ümberkorraldamisega seotud finantskohustused.

(4) Kui ülesanded ja kohustused, mida asutus täidab, on jätkuvad, tuleb vallaelanikele järjepideva teenuse tagamiseks ning Saarde valla ülesannete ja kohustuste otstarbekaks ning optimaalseks täitmiseks asutuse tegevuse lõpetamisele eelistada asutuste tegevuse ümberkorraldamist.

§ 56. Asutuse ümberkujundamine

Seadusega sätestatud juhtudel võib Saarde valla asutuse ümber kujundada, muutes asutuse liiki.

§ 57. Ühisametid ja -asutused

(1) Saarde vald võib kohalikule omavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi.

(2) Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on ühisamet. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus.

§ 58. Ühiste asutuste moodustamise ja tegutsemise aluspõhimõtted

(1) Ühisameti või -asutuse moodustamine ja juhtimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62¹-62³ sätestatud korras.

(2) Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingu poole (omavalitsusüksuse) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse. Ühisamet või -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste registris selle kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus.

(3) Olenemata asjaolust, millise kohaliku omavalistuse üksuse koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, täidavad ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või -asutuse ülesannet täitma. Ühisameti või -asutuse, mille moodustajaks on ka Saarde vald, kaudu Saarde vallale seadusega ning halduslepingust tulenevate ülesannete täitmist loetakse ülesande täitmiseks Saarde valla poolt.

(4) Ühisameti haldusakt, mis antakse ülesannete täitmisel Saarde valla nimel, on Saarde valla haldusakt. Saarde valla nimel ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse Saarde valla õigusakte.

(5) Kui ühisamet või -asutus moodustatakse Saarde valla koosseisus, kinnitab ühisameti ja -asutuse põhimääruse ning ühisameti palgajuhendi ja struktuuri ning teenistujate koosseisu volikogu. Volikogu kinnitab ka ühisameti või -asutuse nõukogu koosseisu, kuhu peavad muu hulgas kuuluma halduslepingu pooleks olevate omavalitsusüksuste volikogude esindajad. Enne nõukogu koosseisu kinnitamist tuleb nõukogu koosseis kooskõlastada halduslepingu pooleks olevate kohalike omavalitsuste volikogudega.

(6) Ühisasutuse põhimääruse, ühisameti palgajuhendi ja teenistujate koosseisu muutmise või ühisameti või -asutuse tegevuse ümberkorraldamise eelnõu kohta peab eelnevalt arvamuse andma ühisameti või ühisasutuse nõukogu.

§ 59. Eraõiguslikes isikutes osalemise tingimused

(1) Saarde vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik seadustega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Saarde valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks.

(2) Saarde vallal on keelatud omandada aktsiaid ja osi, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Saarde vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Saarde vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Saarde vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Saarde vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik.

(5) Ettepaneku hakata äriühingus osanikuks või aktsionäriks, asutada sihtasutus või olla sihtasutuse asutajaliige või osaleda liikmena mittetulundusühingus esitab volikogule vallavalitsus. Vallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Saarde vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Saarde vallale kaasa toob.

§ 60. Saarde valla esindamise mõiste ja alused

(1) Saarde valla esindamise all mõistetakse Saarde valla omavalitsusorganite ja asutuste, koostöös teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühiste asutuste ning isikute pädevust esindada Saarde valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

(2) Saarde valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud, ametijuhendid ning volikirjad.

§ 61. Saarde valla esindamine avalikus halduses

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Saarde valda vallavolikogu ja vallavalitsus; omavalitsusorganite valitud, määratud või nimetatud isikud; Saarde valla asutused ning teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühised asutused, mille moodustamises osaleb Saarde vald, ning teised isikud ja organid õigusaktide või ametijuhendite alusel.

(2) Vallavolikogu esindab Saarde valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

(3) Vallavalitsus esindab Saarde valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Saarde valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Saarde valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees või vallavolikogu liige. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta. Vallavolikogu liige esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.

(5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Saarde valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem või vallavalitsuse liige. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.

(6) Saarde valla asutus esindab Saarde valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Saarde valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Ühisamet või -asutus, mille moodustajaks on ka Saarde vald, esindab Saarde valda ühisameti või -asutuse põhimäärusest ja teistest Saarde valla õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Ühisametit või -asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(8) Saarde valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Saarde valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.

§ 62. Saarde valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes

(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Saarde valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.

(2) Saarde valla asutuse juht esindab Saarde valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel.

(3) Lisaks vallavanemale või tema volitatud isikule võib Saarde valla asutuse juht või tema asendaja esindada Saarde valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

§ 63. Saarde valla esindamine kohtus

(1) Saarde valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad Saarde valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volikirja alusel.

(2) Saarde valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.

(3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus. Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja või Saarde valla kohtus esindamiseks sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

§ 64. Lepingute sõlmimine

(1) Saarde valla nimel sõlmivad lepinguid:

1) volikogu esimees;

2) vallavanem.

(2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid:

1) vallavanem;

2) vallavalitsuse liikmed vallavalitsuse korraldusega antud volituse alusel.

(3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema ülesannete täitja.

§ 65. Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia

(1) Saarde valla arengukava (edaspidi arengukava) on Saarde vallale seadustega pandud ülesannetest ja vallaelanike huvidest lähtuv Saarde valla arengu eesmärke määrav ja eesmärkide elluviimiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument. Arengukava on aluseks Saarde valla eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukava elluviimise aluseks on Saarde valla eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia). Eelarvestrateegia on selgitustega finantsplaan, millega kavandatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.

(3) Arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatakse igaks aastaks Saarde valla eelarve. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve peavad olema omavahel kooskõlas.

§ 66. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldised põhimõtted

(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise korra alusel, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning põhimääruse käesoleva peatükiga arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kohta sätestatust.

(2) Kui Saarde vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peab arengukavas ja eelarvestrateegias olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.

(3) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 lõikes 3 sätestatut ning olema kooskõlas arengukava ja Saarde vallale võetud kohustustega.

(4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse Saarde valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

§ 67. Saarde valla eelarve ja lisaeelarve koostamise üldised põhimõtted

(1) Arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks koostatakse igaks kalendriaastaks Saarde valla eelarve (edaspidi vallaeelarve).

(2) Eelarve koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

(3) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve.

(4) Saarde valla eelarve ja lisaeelarve koostamise korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras. Saarde valla eelarve ja lisaeelarve liigendamine, koostamine, menetlemine, vastuvõtmine, avalikustamine ja täitmine ning eelarve aruandlus sätestatakse Saarde valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korras.

(5) Saarde valla eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus tsentraliseeritult ametiasutuse kaudu.

§ 68. Saarde valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted

(1) Saarde valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele, st Saarde vallale pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt Saarde valla arengu tagamiseks.

(2) Saarde valla finantsjuhtimise aluseks on:

1) eelarvestrateegia;

2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve;

3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;

4) aruandlus, sh majandusaasta aruanne;

5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

(3) Saarde valla finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus.

(4) Vallavalitsuse tegevust valla finantsjuhtimisel koordineerib volikogu vastav komisjon.

(5) Saarde valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutus.

§ 69. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Saarde Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 10 „Saarde valla põhimäärus“ .

§ 70. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.