Kehra Gümnaasiumi põhimäärus

§ 1. Nimi

Asutuse nimi on Kehra Gümnaasium (edaspidi kool).

§ 2. Asukoht ja tegutsemiskohad

(1) Kooli juriidiline aadress on Spordi tn 2, 74306 Kehra linn, Anija vald, Harju maakond.

(2) Kool tegutseb kahes asukohas:

1) Spordi tn 2, 74306 Kehra linn, Anija vald, Harju maakond (edaspidi peamaja);

2) F. R. Kreutzwaldi tn 4, 74306 Kehra linn, Anija vald, Harju maakond (edaspidi väike maja).

§ 3. Tegutsemise vorm ja õiguslik seisund

(1) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Põhikoolis toimub õpe kõikides põhikooliklassides.

(2) Kool on Anija Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.

(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Anija valla õigus- ja haldusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 4. Sümboolika

Koolil on oma nimetusega pitsat, lipp ja vajadusel muu sümboolika.

§ 5. Arengukava

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga kooli arengukava.

(2) Kooli arengukava koostamisel lähtutakse valla arengukavadest ja kooli sisehindamise tulemustes esile toodud tugevustest ja parendusvaldkondadest ning riskianalüüsi tulemustest. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad ning indikaatorid, tulemusnäitajad ja/või mõjuindikaatorid, mis näitavad arengukavas seatud eesmärkide täitmise tulemuslikkust. Iga õppeaasta lõpus teeb direktor ülevaate arengukava täitmisest õppenõukogus ja hoolekogus.

(3) Kooli arengukava kinnitab vallavolikogu või volitab selleks vallavalitsust. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(4) Direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.

§ 6. Kooli sisehindamine

(1) Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ning kooli järjepidev areng. Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.

(2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle arvamuse andmiseks hoolekogule.

(3) Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse hoolekogu ja vallavalitsusega ning aruande kinnitab direktor.

§ 7. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine

Kooli põhimääruse kehtestab ja muudab vallavolikogu. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kool avalikustab põhimääruse oma veebilehel.

§ 8. Tegevuse eesmärk

Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada õpilastele konkurentsivõimelise, kaasaegse ja võimetekohase põhi- ja keskhariduse omandamist ning õppimiskohustuse täitmist statsionaarses õppevormis.

§ 9. Ülesanded

(1) Kooli ülesanded on õpilase ealisi, soolisi ja individuaalseid vajadusi arvestades:

1) harida ja kasvatada õpilast toetades õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut;

2) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks ja mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast teostada erinevates rollides ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed;

3) luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab õpilase kriitilise mõtlemise võime ja teaduspõhise maailmapildi kujunemist ning eneseanalüüsioskuse arengut;

4) tagada õpilastele tervisekaitse-eeskirjade ja –normide kohane õppekorraldus;

5) luua mitmekülgsed võimalused õppekavaväliseks huvitegevuseks kooli juures.

(2) Koolil on oma ülesannete täitmiseks õigus osaleda organisatsioonide, liitude ja töögruppide (sealhulgas rahvusvahelises) tegevuses ning teavitab vallavalitsust oma osalemisest.

§ 10. Hariduse liik ja tase

(1) Hariduse liik on üldharidus.

(2) Hariduse tase on põhiharidus ja keskharidus. Põhikoolis toimub õpe kõigis kolmes kooliastmes.

§ 11. Õppekeel

Õppetöö toimub koolis eesti keeles.

§ 12. Õppekava

(1) Kool koostab põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade alusel kooli õppekavad, mis on õpingute alusdokumentideks ning milles tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.

(2) Kooli õppekavad kehtestab direktor. Kooli õppekavad ja nende muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpilasesindusele, õppenõukogule ja hoolekogule.

§ 13. Õppe- ja kasvatustöö korraldus

(1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Vallavalitsus võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.

(2) Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib vallavalitsus nendest õpilastest moodustada direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul liitklassi.

(3) Koolis võivad töötada pikapäevarühmad ja eelkooliealiste laste eelkoolirühm ning vajaduse korral õpiabirühm, tasemerühm või eriklass tõhustatud või erituge vajavatele õpilastele.

(4) Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.

(5) Õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi.

(6) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil.

(7) Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat).

(8) Koolivaheajad ja eksamiperioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad arvestusega, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

(9) Väiksel koolimajal ja peamajal on ühine kooli kodukord. Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele, töötajatele ja lapsevanematele täitmiseks kohustuslik. Kooli kodukorra ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele. Kool avalikustab kodukorra oma veebilehel.

(10) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad päevakavade alusel. Päevakavad kehtestab direktor.

(11) Õpilastel on ühes õppenädalas kuni viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei ületa seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

(12) Õpilaste hindamine, järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja kord sätestatakse õppekavas. Hindamisest teavitamine sätestatakse kodukorras.

(13) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

(14) Kool korraldab õpilaste arengut ja toimetulekut toetava tegevuse. Vajaduse korral võimaldatakse õpilastele tasuta eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenust. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe läbiviimist koordineerib hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kodukorras.

(15) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust.

(16) Kooli lõpetamine toimub vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega kinnitatud lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimustele ja korrale. Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanule väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus.

§ 14. Huvitegevus ja õppekavaväline tegevus

(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav tegevus või muu õppekavaväline tegevus.

(2) Koolil on õigus korraldada õppekavaväliseid tasulisi tegevusi, nagu pikapäevarühmad, eelkool, ringid, trennid, üritused jms, kooskõlastades tasulised tegevused eelnevalt vallavalitsusega. Vallavalitsus kinnitab vajadusel õppekavavälises tegevuses osaleja kaasrahastamise.

(3) Kooli huvitegevuse ja õppekavavälise tegevuse korraldamise aluseks on kooli üldtööplaan ja päevakava.

§ 15. Kooli vastuvõtt

Kooli võetakse õpilane vastu kooli vastuvõtu korra alusel, millele on arvamuse andnud kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning kehtestanud direktor.

§ 16. Õpilaspilet

(1) Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet.

(2) Õpilaspileti vormistamise täpsem kord kehtestatakse kooli asjaajamiskorras. Õpilaspileti kasutamise kord sätestatakse kodukorras.

§ 17. Õpilase õigused

Õpilasel on õigus:

1) kvaliteetsele üldharidusele;

2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;

3) kasutada kooli kodukorras sätestatud tingimustel kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid, töölehti, infotehnoloogia vahendeid ja muid õppevahendeid;

4) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

5) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;

6) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;

7) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;

8) pöörduda kooli hoolekogu või vallavalitsuse haridusküsimustega tegeleva spetsialisti poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;

9) saada abi tugispetsialistidelt;

10) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

11) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;

12) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;

13) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;

14) osaleda aineolümpiaadidel, konkurssidel, saades selleks ettevalmistavas protsessis täiendavat juhendamist õpetajatelt;

15) saada esmast teavet karjääri planeerimise ja edasiõppimise võimaluste kohta;

16) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole.

§ 18. Õpilase kohustused

Õpilasel on kohustus:

1) osaleda õppetöös talle kehtiva päevakava alusel;

2) täita kooli kodukorda;

3) suhtuda kaasinimestesse lugupidavalt ja järgida üldtunnustatud moraalinorme;

4) hoida kooli head mainet;

5) kasutada kooli vara säästlikult;

6) kasutada talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;

7) osaleda arenguvestlusel;

8) täita teisi õpilastele õigusaktidega pandud kohustusi.

§ 19. Arenguvestlus

(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega läbi arenguvestlus, mille eesmärk on õpilase arengu toetamine.

(2) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem . Vajadusel kaasatakse vanema nõusolekul teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste või õpilase elukohajärgse vallavalitsuse esindajaid.

(3) Kui kool ei ole saanud õppimiskohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset vallavalitsust, kes vajaduse korral korraldab lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise.

(4) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kehtestab direktor.

§ 20. Õpilaskond ja õpilasesindus

(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(2) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. Õpilasesinduse ülesanded, tegevuse ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus.

(3) Õpilaskond koostab koostöös kooli huvijuhi või selle puudumisel direktori poolt määratud isikuga õpilasesinduse põhimääruse eelnõu, mis kiidetakse õpilaskonna poolt heaks koolis korraldatud hääletusel. Kui 2/3 klassidest on hääletanud põhimääruse poolt, siis esitatakse see kinnitamiseks direktorile.

(4) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor.

(5) Iga 7.-12. klass määrab oma klassist kuni kaks esindajat õpilasesinduse liikmeteks. Õpilasesindus valib oma liikmete seast presidendi ja asepresidendi.

§ 21. Turvalisus ja tervise kaitse

(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

(2) Kool koostab tervisekaitsenõuetele vastava päevakava.

(3) Kool rakendab abinõud vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks, tehes koostööd vanemate, vallavalitsuse ning vajadusel politsei, teiste ametiasutuste ja ekspertidega.

(4) Õpilaste ning koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras.

(5) Koolitervishoiu korraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Direktor korraldab õpilaste ja töötajate kaitse hädaolukorras. Hädaolukorra plaani kehtestab kooli direktor.

§ 22. Lapsevanema õigused ja kohustused

(1) Lapsevanemal on õigus:

1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel;

2) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes;

3) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks;

4) olla teavitatud õpilase puudumistest;

5) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

6) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;

7) olla teavitatud õpilase hinnetest;

8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;

9) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;

10) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, vajadusel Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole;

11) osaleda vanemate koosolekul ja vanematele suunatud üritustel.

(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilasel õppimiskohustuse täitmist, sealhulgas:

1) looma õppimiskohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktidega;

3) tegema koostööd kooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;

4) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või vallavalitsus;

5) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

6) osalema õpilase arenguvestlusel;

7) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest;

8) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest.

§ 23. Vanemate koosolek

Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub direktor vähemalt üks kord aastas kokku vanemate koosoleku. Kui vähemalt üks viiendik klassi õpilaste lapsevanemaid nõuavad, on direktor kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

§ 24. Koolitöötajad

(1) Koolitöötajad on direktor, õpetajad, tugispetsialistid ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning kooli teenindavad töötajad.

(2) Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.

(3) Koolitöötajatega sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud direktor.

§ 25. Koolitöötajate õigused ja kohustused

(1) Koolitöötajal on õigus:

1) osaleda töölepingu iga-aastasel ülevaatamisel ja täiendamisel;

2) kuuluda oma ainevaldkonna töögruppidesse;

3) osaleda kooli arendustegevuses;

4) osaleda tööalasel täiendkoolitusel vastavalt koolitusplaanile;

5) avaldada soovi arenguvestluseks oma juhiga.

(2) Õpetajate kohustuseks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö aluseks on õppekavad, õpilaste ning õpetajate vastastikune lugupidamine ja teineteise mõistmine ning koostöö koduga.

(3) Töötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorralduse reeglitega, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas töölepinguseaduse ja teiste õigusaktidega.

§ 26. Õpetajad

(1) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada tema huvi- ja võimetekohast õpiteed.

(2) Õpetajad jälgivad õpilaste arengut ja toimetulekut ning vajaduse korral kohandavad õpet individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.

(3) Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.

(4) Õpetajad kuuluvad õppenõukogusse. Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 27. Konkursi korraldamine

(1) Direktori, õppejuhtide, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

(2) Õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

§ 28. Direktor

(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös töötajate, õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekavade ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses, sätestatud ülesannete täitmisega.

(3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on koolitöötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraoleku ajaks endale asendaja.

(4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmi.

(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(6) Direktor esitab vallavalitsusele viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.

§ 29. Hoolekogu

(1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja vajalike eelnõude läbiarutamiseks kinnitab vallavalitsus kooli hoolekogu koosseisu.

(2) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad:

1) haridusküsimustega tegelev vallavalitsuse liige;

2) üks õpilaste esindaja kooli gümnaasiumiosast, kelle valimine toimub vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;

3) üks õpilaste esindaja kooli põhikooli osast, kelle valimine toimub vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;

4) kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid ning kelle valimine toimub vastavalt õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korrale;

5) vanemate esindajad, kellest vähemalt üks esindab põhikooli- ja vähemalt üks gümnaasiumiõpilaste vanemaid;

6) vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

(4) Hoolekogu koosseis valitakse üheks aastaks.

(5) Vanemate esindajad valitakse järgmiselt:

1) klasside õpilaste vanemate koosolekute otsuste põhjal, kus klassijuhatajad selgitavad välja hoolekogu liikmekandidaadid, kes on nõus osalema hoolekogu töös;

2) liikmekandidaadid esitavad sooviavalduse hoolekogu esimehe nimele;

3) hoolekogu valib laekunud avalduste põhjal igast kooliastmest vähemalt ühe liikme.

(6) Vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad valitakse järgmiselt:

1) hoolekogu liikmed selgitavad hoolekogu ettepanekul välja hoolekogu liikmekandidaadid, kes on nõus osalema hoolekogu töös;

2) liikmekandidaadid esitavad sooviavalduse hoolekogu esimehe nimele;

3) hoolekogu otsustab laekunud avalduste põhjal liikmeksvõtmise.

(7) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad:

1) moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust;

2) ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.

(8) Hoolekogu ülesanded:

1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ja annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;

2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;

3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks;

4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul õpilaste arvu klassis;

5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;

6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;

7) kehtestab direktori ettepanekul õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;

8) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kohta;

9) osaleb endi hulgast valitud liikme kaudu direktori ametikoha täitmiseks konkursi korraldamises;

10) annab arvamuse kooli eelarveprojekti kohta;

11) teeb direktorile ja vallavalitsusele ettepanekuid õpilastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks;

12) annab arvamuse õpilaste arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;

13) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;

14) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;

15) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;

16) annab arvamuse huvitegevuse ja pikapäevarühma vajaduse ja töökorralduse kohta;

17) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;

18) kuulab ära õpilase ja/või vanema pöördumise õpetamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes;

19) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(9) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.

(10) Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri.

(11) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu või esimehe või direktori ettepanekul.

(12) Hoolekogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse: koosoleku toimumise aeg, koht ja osavõtjate nimed; kinnitatud päevakord; arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; eriarvamused; hoolekogu seisukohad päevakorras olnud küsimuste kohta. Protokollile kirjutavad alla protokollija ja hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

(13) Hoolekogu on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool hoolekogu liikmetest.

(14) Hoolekogu liikmete volitus kehtib kuni uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni.

(15) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

(16) Hoolekogu esimehel on õigus teha hoolekogu liikmetele ettepanek lapsevanemast hoolekogu liikme väljaarvamiseks hoolekogust, kes ei osale hoolekogu töös kahel järjestikusel koosolekul ilma mõjuva põhjuseta. Sellisel juhul toimuvad asendusliikme valimised sarnaselt hoolekogu liikme valimise korrale. Asendusliikme volitused kehtivad kuni hoolekogu volituste kehtivuse lõppemiseni.

§ 30. Kooli vara, eelarve ja finantstegevuse korraldamine

(1) Kooli vara moodustavad talle vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara. Kooli vara on vallavalitsuse omand.

(2) Koolil on vallavalitsuse eelarve osana oma eelarve, mille kinnitab vallavolikogu.

(3) Kooli rahalised vahendid moodustuvad valla eelarvest, laekumistest fondidest, sihtasutustelt, annetustest, ruumide rendist ja kooli põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(4) Kooli eelarve tuludesse võib laekuda tulusid õppekavavälisest tegevusest, mida kaasrahastavad vanemad.

(5) Kooli kulude katmiseks saab vallavalitsus igal aastal riigieelarvest sihtotstarbelist toetust kooli põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

(6) Kooli tegevuskulude katmisel osalevad täies ulatuses teised omavalitsused proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub nende omavalitsuste haldusterritooriumil.

(7) Kooli vara kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu või volitab selleks vallavalitsust.

(8) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse vallavalitsuses.

§ 31. Asjaajamine ja aruandlus

(1) Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor. Kooli asjaajamises lähtutakse vallavalitsuse asjaajamise korrast.

(3) Kool esitab aruandeid oma tegevuse kohta õigusaktidega kehtestatud ja vallavalitsuse poolt ettenähtud ulatuses, korras ja tähtaegadel.

§ 32. Järelevalve

Kooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsus. Haldusjärelevalvet kooli tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 33. Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine

Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab vallavolikogu, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamused.

§ 34. Rakendussätted

(1) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 30.06.2011. a määrus nr 48 „Kehra Gümnaasiumi põhimäärus“.

(2) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 14.01.2011. a määrus nr 1 „Kehra Gümnaasiumi hoolekogu moodustamise kord ja töökord“.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.