Harku Vallavalitsuse teenistujate koolituste ja arengu toetamise kord

§ 1. Reguleerimisala, eesmärk ja üldpõhimõtted

(1) Harku Vallavalitsuse (edaspidi asutus) teenistujate koolituste ja arengu toetamise kord (edaspidi kord) sätestab ühtsed alused, millest lähtutakse ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) koolitamisel ja arendamisel.

(2) Koolitamise ja arendamise eesmärk on teenistujate arengu toetamine läbi süsteemse õppimisja arendustegevuse, tagamaks asutuse ülesannete edukaks täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (kompetentsid).

(3) Koolitamine ja arendamine lähtub elukestva õppe põhimõttest, teadvustades vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida ning oma kogemusi, oskusi ja teadmisi jagada.

(4) Vahetud juhid, osakonnajuhatajad ja tippjuhtkond (vallavanem ja abivallavanemad) tagavad arendustegevuse seotuse asutuse eesmärkidega ning innustavad teenistujaid oma teadmisi ja oskusi arendama, luues õppimist väärtustava keskkonna.

(5) Vahetu juht toetab teenistuja arengut ja loob seda soodustava keskkonna, kus õppimine on loomulik osa igapäevatööst.

(6) Iga teenistuja vastutab oma arengu ja tööalaste oskuste arendamise eest. Arendustegevuses ja tööalasel täiendkoolitusel osalemine on teenistuja tööaja osa ja kuulub tema tööülesannete hulka.

§ 2. Koolituse ja arendustegevuse liigid, vormid ja seotud mõisted

(1) Asutus toetab teenistujate tööalast arengut järgmiste arendustegevuste võimaldamisega:

1) tööalane täienduskoolitus (e mitteformaalõpe), mis on tööandja ja teenistuja huvidest lähtuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mis tagab teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise ja täiendamise vastavalt teenistuskohale esitatavatele nõuetele;

2) muu arendustegevus (näiteks tööalases võrgustikus või koostööprojektis osalemine);

3) iseseisev õpe ehk tööalaste teadmiste ja oskuste iseseisev täiendamine;

4) formaalõpe, mis on täiskasvanute koolituse seaduse mõistes kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe. Formaalõppe raames on võimalik omandada ka mikrokraadi.

(2) Tööalane täiendkoolitus võib toimuda järgmistes vormides:

1) avatud koolitus – täiendkoolitusasutuste poolt avalikult väljapakutud koolitus (sh konverents, seminar, infopäev,veebiseminar, aga ka mikrokvalifikatsiooni omandamine), mis võib toimuda nii Eestis kui väljaspool Eestit;

2) e-õpe – õppimine toimub osaliselt või täielikult digitehnoloogiliste vahendite abil ning on aja ja koha suhtes paindlik;

3) tellimuskoolitus – asutusse tellitud koolitus asutuse konkreetsest vajadusest lähtuvalt, mis on suunatud teenistujale või teenistujate rühmale;

4) sisekoolitus – asutuse teenistuja poolt läbiviidav koolitus asutuse või selle valitsemisala teenistujatele;

5) õppereis – õpisündmus, mille raames toimub tutvumine teenistuja teenistusülesannetele analoogse töö või asutustega Eestis või väljaspool Eestit.

(3) Ressursimahukas koolitus on koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel teenistuja koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad asutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda (riikliku) kuu töötasu alammäära.

(4) Ressursimahuka koolituse leping – leping, mis sõlmitakse asutuse ja teenistuja vahel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ressursimahuka koolituse korral ja kus määratakse teenistuja kohustus töötada pärast koolituse lõppu asutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat.

§ 3. Õppepuhkus

Õppepuhkuse andmine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja sisekorraeeskirjas sätestatule.

§ 4. Eelarveliste vahendite kavandamise põhimõtted

(1) Asutus võimaldab teenistujale tööalast täiendkoolitust ja katab selle asutuse eelarvest vähemalt määras, mis planeeritakse osakonna aastasesse koolituseelarvesse nn pearahapõhiselt.

(2) Asutus katab tööks vajaliku mikrokvalifikatsiooniõppe kulud osakonna või üksuse aastasesse koolituseelarvesse planeeritud vahendite arvelt osakonnajuhatajaga kooskõlastatult. Juhul kui selle maksumus ei mahu osakonna koolituseelarvesse, otsustab koolitusel osalemise ja vajalikud lisavahendid tippjuhtkond. Ressursimahuka koolituse puhul sõlmitakse ka ressursimahuka koolituse leping. Üldjuhul lähtutakse põhimõttest, et asutus ei kata rohkem kui 50% koolituse maksumusest (sh nii otsesed kui kaudsed kulud).

(3) Asutus katab formaalõppe kulud (sh mikrokraadiõpe) teenistujale osaliselt konkreetse aasta koolituseelarvesse planeeritud kulude arvelt ja osakonnajuhatajaga kooskõlastatult. Juhul, kui selle maksumus ei mahu osakonna koolituseelarvesse, otsustab koolituse asutuse poolse rahastamise määra ja vajalikud lisavahendid tippjuhtkond. Ressursimahuka koolituse puhul sõlmitakse ka koolituskulude hüvitamise leping. Üldjuhul lähtutakse põhimõttest, et asutus ei kata rohkem kui 50% koolituse maksumusest (sh nii otsesed kui kaudsed kulud).

(4) Väljaspool Eestit toimuvatel tööalastel täiendkoolitustel, konverentsidel, seminaridel jne osalemine vormistatakse väliskoolituslähetusena.

(5) Ressursimahuka koolituse võimaldamisel lähtutakse käesoleva määruse § 2 lõigetest 3 ja 4.

(6) Keeleõpet loetakse tööalaseks koolituseks tingimusel, et see on teenistujale vajalik tema tööülesannete paremaks täitmiseks või õpitava keele oskamine on asutuse eesmärkide saavutamiseks oluline. Muudel juhtudel keeleõpet asutuse eelarvest ei kompenseerita.

(7) Keeleõppesse asumise korral käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustel sõlmitakse teenistujaga koolituskulude hüvitamise leping. Teenistuja tasub ise 30% keelekoolituse maksumusest.

(8) Kutse taotlemise või taastõendamise kulu hüvitatakse täies ulatuses, kui kutse olemasolu on ametikohal töötamiseks vajalik. Kui kutset on võimalik erialal taotleda, kuid see ei ole töötamise eelduseks, siis võib asutus kulu hüvitamise otsustada, vastava otsuse teeb osakonnajuhataja. Kui kutse taotlemine ebaõnnestub, tasub kordustaotlemise eest teenistuja ise.

(9) Asutus ei tasu õppemaksu kutsehariduse omandamise ega sellega kaasnevate kulude eest.

(10) Koolituse eelarve planeerimise ja vahendite kasutamise eest vastutab personalijuht.

§ 5. Koolitusvajaduse planeerimine ja keskne koolitusplaan

(1) Koolituste planeerimisel lähtutakse asutuse ja osakonna prioriteetsetest arengusuundadest ning koostöövestlusel teenistujaga kokku lepitud koolitusvajadustest ning asutuse eelarvelistest võimalustest.

(2) Teenistuja koolitusvajaduse üle otsustab teenistuja vahetu juht, lähtudes koostöövestlustest, teenistuja põhjendatud soovist ning viimastel aastatel läbitud koolitustest ning arvestades asutuse võimaluste ning ressurssidega.

(3) Koolitus korraldatakse keskse koolitusena, kui see toetab asutuse strateegiaeesmärkide saavutamist ja koolitust vajavad vähemalt kahe osakonna või üksuse teenistujad.

(4) Kesksete koolituste planeerimiseks koostatakse koolitusplaan, kuhu annavad sisendi tippjuhid ja struktuuriüksuste juhid peale koostöövestluste läbiviimist. Koolitusplaani koostab personalijuht. Koolitusplaani lisatakse ka teenistujatele mõeldud sisekoolitused.

§ 6. Koolitusel osalemine

(1) Avatud (Eesti-sisesel) koolitusel või e-koolitusel osalemiseks on teenistuja kohustatud:

1) esitama koolitusel osalemiseks kirjaliku taotluse (e-kirja teel), mis sisaldab infot koolituse päevakava, sisu, toimumise aja, koolitaja ning koolituse maksumuse kohta kooskõlastamiseks vahetule juhile ja/või osakonnajuhatajale. Juht hindab koolituse vajalikkust ja koolituseelarve võimalusi ning annab neist lähtuvalt tagasiside teenistujale koolitusel osalemise võimaluse kohta;

2) juhilt nõusoleku saamise järgselt registreerib teenistuja end ise vastavale koolitusele ja osaleb koolitusel.

(2) Pärast koolitusel osalemist:

1) annab teenistuja vahetule juhile tagasisidet koolituse kohta ja esitab personalitöötajale koolituse läbimist tõendavad dokumendid (tõendi või tunnistuse);

2) vajadusel tutvustab kolleegidele läbitud koolituselt saadud uut infot ja teadmisi.

§ 7. Arendustegevuse ja koolituse tulemuslikkuse hindamine

Vahetu juht analüüsib arendustegevuses ja koolitustel omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist teenistuja igapäevatöös ning annab talle sellekohast tagasisidet ja innustab oma kogemusi jagama.

§ 8. Määruse rakendamine

(1) Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 05.12.2016 määrus nr 11 „Harku Vallavalitsuse teenistujate koolituse kord“.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.