Surju kooli põhimäärus

§ 1. Kooli nimetus

Kooli nimetus on Surju Kool (edaspidi kool), mille inglisekeelne vaste on Surju School.

§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

(1) Kool asub Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Surju külas.

(2) Kooli aadress on Uue-Kooli, Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401.

§ 3. Tegutsemise vorm, haldusala ja õiguslik seisund

(1) Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool (edaspidi kool) ja lasteaed (edaspidi lasteaed).

(2) Põhikool võimaldab põhihariduse omandamise I, II ja III kooliastmel (1.- 9. klass).

(3) Lasteaed võimaldab koolieast noorematele lastele alushariduse omandamist.

(4) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest (edaspidi HaS), põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (edaspidi PGS), alusharidusseadusest (edaspidi AHS) ning seaduste alusel vastuvõetud teistest õigusaktidest ning muudest Saarde Vallavolikogu ja Saarde Vallavalitsuse (edaspidi pidaja) õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

§ 4. Pitsat ja sümboolika

(1) Koolil on ametlik pitsat, millel on tekst: „Eesti Vabariik – Surju Kool - Pärnumaa“.

(2) Koolil on oma sümboolika (lipp, logo, hümn). Sümboolika kujundamise ja kasutamise kord on reguleeritud kooli kodukorras.

§ 5. Õppekeel

Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 6. Kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded

(1) Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada valla lastele alushariduse omandamine lasteaias ning põhihariduse omandamine põhikoolis, tagades kõigile võrdsed võimalused ja tingimused.

(2) Lasteaia ülesanded:

1) luua tingimused ja võimalused alushariduse omandamiseks turvalises, eakohases, mängulises ja arendavas keskkonnas;

2) luua tingimused, mis toetavad üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

(3) Kooli ülesanded:

1) luua kõigile õpilastele ja töötajatele igakülgset arengut toetav turvaline õpi- ja töökeskkond;

2) võimaldada kvaliteetse põhihariduse omandamine;

3) arvestada õpilaste individuaalsusega ja toetada iga õppija arengut;

4) toetada õpilaste õpihuvi ning õpioskuste ja positiivse minapildi kujunemist;

5) toetada õpilaste sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;

6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused;

7) luua tingimused järgmisel haridustasemel ja igapäevases elus võimetekohaseks toimetulekuks.

§ 7. Hoolekogu ülesanded

(1) Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on laste, õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajana ühistegevus kooli arendustegevuse toetamisel, õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel ning õppe- ja kasvatustegevuse suunamisel, planeerimisel, hindamisel ja analüüsimisel.

(2) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras kooskõlas õigusaktidega.

(3) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(4) Kooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, lasteaia õpetajate, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust.

§ 8. Direktor

(1) Direktor juhib kooli ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärasuse ja tulemuslikkuse eest.

(2) Direktor:

1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

2) kehtestab kooli õppekava ja päevakava;

3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid kooli pidaja poolt kehtestatud ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;

5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;

6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;

7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;

8) kehtestab kooli sisehindamise korra;

9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;

10) esitab vallavalitsusele kehtestamiseks tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja;

11) teeb tihedat koostööd vallavalitsuse ja vallavolikoguga, informeerides kooli pidajat ja vajadusel andes aru kooli tegevusest;

12) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(3) Direktor annab välja oma pädevuse piires käskkirju.

(4) Direktor otsustab õpilase põhikooli ja lapse lasteaia nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise, haridusliku erivajadusega õpilastele ja lastele tugimeetmete rakendamise ning õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise oma pädevuste piires.

(5) Direktor korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning õpilaste ja laste ning koolitöötajate kaitse hädaolukorras, andmekaitse nõuete täitmise, õpilasesindus „Oma Riigi“ (edaspidi „Oma Riik“) valimised, konkursi õpetajate ja muu personali vabade ametikohtade täitmiseks.

(6) Direktor määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija, õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud.

(7) Direktor valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu, annab aru kooli hoolekogule, teeb koostööd „Oma Riigiga“ ja kinnitab „Oma Riigi“ põhimääruse.

(8) Direktorit asendab puhkusel või haigestumise korral direktori määratud ulatuses õppejuht või majandusjuhataja.

(9) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab konkursi kooli pidaja.

(10) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja ning korraldab selle vastavalt kooli pidaja kehtestatud korrale.

(11) Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik. Direktori töötasu määrab vallavanem volikogu poolt vastuvõetud eelarve alusel.

§ 9. Õppenõukogu

(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine, analüüsimine, hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse „Oma Riigi“ haridusminister.

(3) Õppenõukogu tegutseb õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 10. Kooli juhtkond

(1) Kooli juhtkond on direktori poolt moodustatud töökogu, mille eesmärk on kooli igapäevase tegevuse, arendamise ja majandamise kavandamine ning juhtimise toetamine.

(2) Kooli juhtkonna koosseisu määrab direktor käskkirjaga iga õppeaasta alguses. Kooli juhtkonna tegevusse kaasatakse „Oma Riigi“ peaminister.

§ 11. Kooli raamatukogu

(1) Koolil on raamatukogu kui õpikeskkond, mille ülesanne on õppekava täitmiseks vajalike õppekirjanduse, digitaalsete õppevahendite ja õppeplatvormide haldamine ning nende kasutamise toetamine.

(2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õppetöö ja teabe hankimise oskust ning õpilaste ja laste lugemishuvi.

(3) Kooli raamatukogu töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 12. Kooli söökla

Koolil on söökla, mille eesmärk on korraldada laste ja õpilaste toitlustamist. Söökla töö korraldamisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest.

§ 13. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk

Koolis on loodud kõikidele lastele ja õpilastele võrdväärsed tingimused võimetekohaseks hariduse omandamiseks, tagatud kvaliteetne, kaasaegsete õpimudelite ning õppekava eesmärkide elluviimine. Ennastjuhtiva õppija kujundamine ja õpimotivatsiooni suurendamine.

§ 14. Õppevormid, kooliastmed ja tugisüsteemid

(1) Kooli õppetegevus toimub statsionaarses vormis.

(2) Koolis on põhikooli I, II ja III kooliaste (1.-9. klass).

(3) Lasteaias on kolm rühma.

(4) Vallavalitsus võib direktori ettepanekul moodustada lasteaias sobitusrühmi ja erirühmi ning luua vajadusel osaajalisi kohti.

(5) Kool võib avada eelkooliklasse eelkooliealistele lastele.

(6) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendid on alushariduse riiklikul õppekaval põhinev lasteaia õppekava ja põhikooli riiklikul õppekaval põhinev kooli õppekava.

(7) Kool teeb õppija vajadustest lähtuvalt muudatusi ja kohandusi õppeajas, -sisus, -protsessis ja õpikeskkonnas vastavalt PGS-le. Kui muudatused toovad kaasa õppe intensiivsuse või nädalakoormuse olulise muutmise või riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste asendamise või vähendamise, koostatakse individuaalne õppekava. Individuaalne õppekava koostatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel, kui see on seaduses ette nähtud.

(8) Kooli tugisüsteemi kuuluvad vastavalt vajadusele:

1) väikeklassid ja 1:1 õpe;

2) õpiabitunnid ja individuaalne tugi;

3) logopeediline ja muu eripedagoogiline tugi;

4) arenguring;

5) aine-, huvi- ja projektitegevuste rühmad;

6) muud õppija arengut toetavad teenused ja tegevused, mille eesmärk on õppija arengut ja õppeprotsessi toetada.

§ 15. Õppeaasta, õppepäev ja päevakava

(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ning koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest vastavalt PGS-le ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

(2) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(3) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe (loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe, õppekäik), mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Õppetund võib toimuda ka veebipõhiselt.

(4) Koolivaheajad kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kool võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada üldisest korrast erinevad koolivaheajad, lähtudes PGS-ist.

(5) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ja õppekava toetavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

§ 16. Õppe ja kasvatuse korraldus koolieelses lasteasutuses

(1) Lasteaed tegutseb aastaringselt. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini. Lasteaed töötab viiel päeval nädalas.

(2) Lasteaia lahtiolekuaja otsustab hoolekogu ettepanekul vallavalitsus.

(3) Lasteaia ajutise sulgemise ruumide remondiks, personali puhkuse ajaks või muudel põhjustel otsustab vallavalitsus hoolekogu ettepanekul.

(4) Lasteaial on kooli direktori kinnitatud lasteaia tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse alushariduse riiklikku õppekava ning Saarde valla kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Õppe- ja kasvatustegevus toimub päevakava alusel, mille kinnitab direktor.

(5) Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad rühma nädalaplaanis.

(6) Lasteaia ja vanema koostöö efektiivseks korraldamiseks peetakse regulaarseid üldkoosolekuid, lapse õpetaja ja vanema vahel arenguvestlusi.

(7) Lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste koordineerija, kelle ülesandeks on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist.

(8) Vajadusel tagatakse lapsele lasteaias PGS § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale vastav eripedagoogi, logopeedi või muu tugispetsialisti teenus.

(9) Kool kannab alusharidust omandavate laste andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS).

(10) Lasteaia õppekava läbinule annab kool välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolivalmiduskaart kantakse EHIS-sse.

§ 17. Kooli õppekava

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alus on riiklikel õppekavadel põhinev lasteaia ja kooli õppekava, mis on koolis alusdokument ja määratleb kooli eripärast tulenevad valikud riikliku õppekava raames.

(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, „Oma Riigile“, õppenõukogule ja lasteaia õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatele.

(3) Kool võib õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalse õppekava ja rakendada õppetöö kohandamist õppija individuaalse arengu toetamiseks.

(4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

(5) Kool arvestab õpilase taotluse alusel või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab saavutada kooli või individuaalõppes ettenähtud õpitulemusi.

(6) Õpilase mitteformaalõppes või teises haridusasutuses läbitud õpingute arvestamise alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas vastavalt riiklikes õppekavades sätestatud nõuetele.

(7) Kool kannab andmed õppekavade kohta EHIS-sse.

§ 18. Individuaalne õppekava

(1) Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava riiklikes õppekavades ja PGS-is sätestatud juhtudel, kui õppeaja, õppesisu, õppeprotsessi või õppekeskkonna muudatused või kohandused eeldavad õpitulemuste vähendamist, asendamist või toovad kaasa õppekoormuse märkimisväärse muutuse võrreldes kooli õppekavaga.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilase individuaalne õppekava, millega nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

(3) Kõigile toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.

(4) Individuaalse õppekava koostamisel ja muutmisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ning vajaduse korral õpetajad, tugispetsialistid ja muud õpilase arengu toetamiseks vajalikud osapooled.

(5) Individuaalse õppekava sisu, rakendamise kord ja hindamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas ja vajaduse korral kooli kodukorras kooskõlas riiklike õppekavade ja PGS-i nõuetega.

§ 19. Õpilase arengu toetamine

(1) Kool toetab õpilase arengut, toimetulekut ja õpiteed, kohandades õpet vajaduse korral õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi ning kasutades selleks õigusaktidega lubatud andmeid ja tugimeetmeid.

(2) Õpilase arengu toetamiseks tagatakse koolis tasuta tugispetsialistide teenused, sealhulgas eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Teenuste kättesaadavuse korraldamise tagab kooli pidaja ning rakendamise korraldab direktor.

(3) Tugispetsialistide teenuse sisu ja rakendamise korra sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kool rakendab teenuseid vastavalt sellele korrale.

(4) Andekuse ilmnemisel tagab kool õpilasele individuaalse õppekava rakendamise ning vajaduse korral täiendava juhendamise aineõpetajate või teiste spetsialistide kaudu.

(5) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga vähemalt üks arenguvestlus õppeaasta jooksul. PGS-s ja teistes õigusaktides sätestatud asjaolude esinemise korral korraldab kool täiendava arenguvestluse ühe kuu jooksul pärast hindamise tulemuse tuvastamist.

(6) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ning piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja. Kui kool ei saa õppimiskohustusliku õpilase seadusliku esindajaga arenguvestluse aja kokku leppimiseks elektroonse õpiinfosüsteemi ja kooli vanema poolt antud e-posti aadressil kontakti või seaduslik esindaja ei ilmu teist korda kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes rakendab vajadusel meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks. Teovõimelise õpilase nõusolekul võib vestlusesse kaasata tema seadusliku esindaja.

(7) Arenguvestluse tingimused ja korra kehtestab direktor, esitades need enne kinnitamist õppenõukogule ja hoolekogule arvamuse andmiseks.

§ 20. Hariduslik erivajadus

(1) Haridusliku erivajadusega lapse või õpilase tuvastamise, toe rakendamise ja vajalike sekkumiste korraldamise alused tulenevad alusharidusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

(2) Kool tagab haridusliku erivajadusega lapsele ja õpilastele nende arengut toetavad meetmed ja tugispetsialistide teenused kooskõlas AHS-ga ja PGS-ga.

(3) Direktor määrab HEV-valdkonna koordineerimise eest vastutava isiku ning korraldab õpetajate, tugispetsialistide ja vanematega koostöös õpilaste individuaalse toe planeerimise ja rakendamise.

§ 21. Klasside täitumus

Klassi täitumise ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada väiksema või suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.

§ 22. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis

(1) Kool tagab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse, korraldades õppe- ja kasvatustegevust ning kooli keskkonda AHS-i ja PGS-i ning teiste õigusaktide nõuete kohaselt.

(2) Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise meetmed, sh kiusamisest ja vägivallast hoidumise ning nende juhtumite menetlemise kord sätestatakse kooli kodukorras. Kool rakendab süsteemseid ennetusmeetmeid vaimse turvalisuse tagamiseks ja kiusamise ennetamiseks.

(3) Kooli tegevus vastab tervisekaitsenõuetele, mis on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

(4) Kool juhindub hädaolukorra lahendamisel kehtivatest õigusaktidest ning kooli sisemistest hädaolukorra lahendamist reguleerivatest dokumentidest.

§ 23. Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine

(1) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise üldised tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministri määrusega volitatud ulatuses vallavolikogu volitusel kooli direktor.

(3) Põhikooli võetakse vastu kõik õpilased, kellele see kool on elukohajärgne kool. Lisaks võib kooli vastu võtta ka teiste kohalike omavalitsuste õpilasi. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.

(4) Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule. Vastuvõtu kord avalikustatakse kooli veebilehel.

(5) Isiku kooli nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise otsuse teeb direktor.

(6) Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni. Õppimiskohustus on 18- aastaseks saamiseni või kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni.

(7) Õpilaste üle peetakse arvestust õpilasraamatus ja EHIS-es.

§ 24. Õpilaste hindamine ja tunnustamine

(1) Õpilaste hindamise põhimõtted, hindamise liigid, hindamissüsteemi kasutamine, õpitulemuste arvestus ning järgmisesse klassi üleviimise tingimused sätestatakse kooli õppekavas kooskõlas PGS-i ning riiklike õppekavade nõuetega.

(2) Hindamise korraldus, sealhulgas tagasiside andmine, hindamisest teavitamine ning hindamistulemuste esitamise kord sätestatakse kooli kodukorras vastavalt PGS-le.

(3) Põhikooli I ja II kooliastmel kasutatakse sõnalisi hinnanguid vastavalt PGS-le ning nende teisendamise tingimused määratakse kooli õppekavas.

(4) Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite kaudu, mille koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(5) Õpilase tunnustamise põhimõtted ja korra sätestab kooli kodukord.

(6) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpitulemuste hindamisest, õpilase arengut toetavatest meetmetest ning õpilase edenemisest õigusaktides sätestatud korras.

§ 25. Kooli lõpetamine

(1) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas.

(2) Põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. Lõputunnistuse andmed kantakse EHISe haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

§ 26. Õppetegevuses osalemine

(1) Õpilane osaleb õppetöös vastavalt kooli päevakavale või individuaalsele õppekavale ning täidab õppimiskohustust PGS-is sätestatud korras.

(2) Õppetööst puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel vastavalt PGS-ile. Kool hindab põhjendatust õigusaktides sätestatud aluste järgi.

(3) Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord trimestri jooksul ning teeb selle kättesaadavaks seaduslikele esindajatele ja kohaliku omavalituse üksusele PGS-i kohaselt.

(4) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid, mis sätestatakse kooli kodukorras, lähtudes PGS-ist.

(5) Direktor määrab isiku, kelle ülesanne on korraldada õppimiskohutusega seotud info vahetamise kohaliku omavalitusega.

§ 27. Õppekavaväline tegevus

(1) Õppekavaväline tegevus on kooli korraldatud või toetatud huvitegevus, projektipõhine tegevus, üritused, võistlused ja muud õpilaste arengut toetavad tegevused, mis ei kuulu kooli õppekava kohustusliku osa hulka.

(2) Õppekavavälise tegevuse eesmärk on toetada õpilase üldpädevuste arengut, huvide avardamist ja sotsiaalsete oskuste kujunemist.

(3) Õppekavaväline tegevus korraldatakse kooli üldtööplaani ja kehtivate sisekordade alusel. Õppekavavälise tegevuse täpsem läbiviimine, vastutus, ohutusnõuded ja osalemise tingimused sätestatakse kooli kodukorras ja töökorralduslikes juhendites.

(4) Kool võib teha koostööd huvikoolide, spordiklubide, noortekeskuse ja partnerorganisatsioonidega, lähtudes õpilaste huvidest ja vajadustest.

(5) Kool võib kooli pidaja nõusolekul moodustada pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmas pakutakse õpilastele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses, huvide arendamisel ja õppest vaba aja sisustamisel. Hoolekogu ettepanekul korraldab kool koostöös kooli pidajaga pikapäevarühma moodustamise.

(6) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkusetele vabas õhus ja huvitegevusele. Töö planeerimisel arvestab kool õpilaste turvalisuse ja tervisekaitse nõudeid, õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärke, õpilaste vanuselist ja individuaalset eripära, nende koduseid tingimusi, seaduslike esindajate ja õpilaste põhjendatud soove, transpordivõimalusi ning hoolekogu ettepanekuid.

(7) Õpilase pikapäevarühma võtmise ja sealt väljaarvamise otsuse teeb vanema taotluse alusel kooli direktor.

§ 28. Laste õigused

Lapsel on õigus:

1) võtta osa tegevustest, mis tagavad alushariduse omandamise;

2) vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale;

3) eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele;

4) lasteaiatöötajate igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

§ 29. Lasteaia lapsed ja vanemad

(1) Lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab vallavalitsus.

(2) Lapsevanemal on õigus:

1) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära sobival ajal lasteaia päevakava järgides;

2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujundamisele;

3) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga;

4) saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta;

5) osaleda lasteaia töös ja juhtimises hoolekogu liikmeks valituna;

6) pöörduda õppe- ja kasvatuskorraldust puudutavate vaidluste lahendamiseks õppe- ja kasvatustegevusega tegelevate töötajate, hoolekogu või direktori poole, samuti riiklike järelevalve organite poole.

(3) Lapsevanemal on kohustus:

1) esitada lasteaiale oma kontaktandmed ning teatada nende muutumisest;

2) teha lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ning lapsele tugiteenuste võimaldamiseks;

3) pöörduda lasteaia ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

4) tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ja katta sellega kaasnev kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi;

5) teavitada kirjalikult lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust;

6) teha lasteaiaga koostööd käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Lasteaed tagab laste tervise kaitse nende lasteasutuses viibimise ajal.

§ 30. Õpilaste õigused ja kohustused

(1) Õpilasel ja koolikohustuslikus eas oleva õpilase vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ja juhtimise ning õpilaste ja vanemate õiguste ning kohustuste kohta HaS-s, PGS-s, käesolevas põhimääruses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras.

(2) Õpilasel on õigus:

1) saada kvaliteetset õpet ja tuge vastavalt PGS-ile, kooli õppekavale ning oma individuaalsetele vajadustele;

2) turvalisele ja tervist säästvale õppe- ja kasvukeskkonnale;

3) kasutada tasuta põhihariduse tasemel õppekirjandust;

4) saada õiguspärast ja läbipaistvat tagasisidet oma õpitulemuste, arenguvajaduste ja edenemise kohta;

5) osaleda „Oma Riigi“ kaudu koolielu korraldamises ning teha ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks;

6) saada tuge vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamisel, sh kiusamise ja vägivalla juhtumite lahendamisel;

7) pöörduda oma õiguste kaitseks õpetaja, tugispetsialisti, direktori või kooli pidaja poole;

8) saada vajaduse korral tugi- ja sotsiaalteenuseid kooskõlas seaduste ja kordadega;

9) saleda huvitegevuses ning õppekavavälises tegevuses kooli kehtestatud korras;

10) kasutada kooli ruume, vahendeid ja ressurssi nende kasutamise korda järgides.

(3) Õpilane on kohustatud:

1) osalema õppetöös vastavalt päevakavale ja individuaalsele õppekavale;

2) täitma õpetaja juhiseid ja panustama õppeprotsessi;

3) järgima kooli kodukorda ja hädaolukorra lahendamise plaani;

4) hoidma kooli vara, õppematarjale, kaasõpilaste isiklikku vara;

5) käituma väärikalt, turvaliselt jaasutavalt ning hoiduma vägivallast ja kiusamisest;

6) teavitama kooli personali olukordadest, mis ohustavad tema enda või teiste turvalisust;

7) hoiduma alkoholi, tubakatoodete ja narkootiliste ainete kasutamisest, valdamisest ja levitamisest;

8) suhtlema kaasõpilaste ja õpetajatega lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud käitumisnorme.

§ 31. Vanemate õigused ja kohustused

(1) Vanemal on õigus:

1) saada koolilt teavet õpilase õpitulemuste, edenemise ja tugimeetmete kohta;

2) osaleda õpilase arenguvestlusel ja anda oma arvamus kooli töö ning arenguvajaduste kohta;

3) taotleda lapsele tugi- või eripedagoogilisi teenuseid vastavalt seadusele;

4) osaleda hoolekogu kaudu koolielu kujundamisel;

5) tutvuda kooli dokumentidega (põhimäärus, arengukava, õppekava, kooli kodukord) ja teha nende kohta ettepanekuid;

6) saada teavet kooli töökorralduse muudatuste kohta.

(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:

1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) tutvuma kooli dokumentidega ning järgima kooli poolt kehtestatud korda;

3) tegema kooliga koostööd lapse arengu toetamisel, teatama koheselt kontaktandmete muutusest;

4) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või vallavalitsus;

5) tutvuma kooli dokumentidega ning järgima kooli poolt kehtestatud korda;

6) tagama lugupidava suhtlemise koolipersonaliga õiguspärasel ja lugupidaval viisil.

§ 32. Kooli õpilaskond ja õpilaskonna õigused

Kooliõpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus:

1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;

2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada koostööd „Oma Riigi“ kaudu;

3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või muude õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;

4) valida „Oma Riigi“ Riigikogu, kes esindab õpilaskonda „Oma Riigi“ põhiseaduses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

§ 33. Oma Riik

(1) Koolis on „Oma Riik“, mille kodanikeks on Surju Kooli personal, õpilased ja lasteaialapsed. Valimisõigus on õpilastel ja kooli personalil, kandideerimisõigus on 5.-9. klassi õpilastel. „Oma Riiki“ juhib peaminister, kes valitakse õppeaasta algul pärast valimisi.

(2) „Oma Riik“ juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonnaga, „Oma Riigi“ põhiseadusest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

(3) „Oma Riik“ lähtub oma tegevustes kooli eesmärkidest ning arvestab õpilaste huvide, vajaduste, õiguste ja kohustustega.

(4) „Oma Riigi“ Valitsus osaleb koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel, avaldab arvamust kooli õppekava ja arengukava kohta ning algatab ja viib läbi õppekavaväliseid tegevusi.

(5) „Oma Riigi“ põhiseaduse valmistab ette ja kiidab heaks „Oma Riigi“ Riigikogu lihthäälteenamusega. „Oma Riigi“ Riigikogu esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud muudele õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

§ 34. Kooli töötajad

(1) Kooli töötajad (edaspidi personal) on direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid, haldus- ja teenindav personal ning muud töötajad vastavalt kooli vajadustele ja kooli pidaja poolt kooskõlastatud koosseisule.

(2) Kooli töötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus tulenevad töölepingust, ametijuhendist, ning kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas AHS-ist, PGS-ist ja töölepinguseadusest.

(3) Õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded lähtuvad PGS-ist ning valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määrustest.

(4) Töötajatega sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor vastavalt töölepinguseadusele ning kooli pidaja kehtestatud korrale. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

(5) Töötajate professionaalse arengu toetamine lähtub õigusaktidest ja kooli sisemistest töökorralduslikest dokumentidest.

(6) Töötajate töö tasustamise põhimõtted kehtestab direktor PGS-i alusel, kooskõlastatult kooli pidajaga.

§ 35. Töötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus

(1) Töötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. Töötajate ülesanded määrab direktor, lähtudes kooli eesmärkidest ja õppekorraldusest.

(2) Õpetajate ülesandeks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine, õpetamine ja kasvatamine, eesmärgipärane koostöö erinevate huvigruppidega ning osalemine kooli arendustegevuses.

(3) Kooli teenindava ja abipersonali ülesanneteks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, kooli häireteta tegevuse tagamine, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek, majanduslik teenindamine ning osalemine kooli arendustegevuses.

(4) Kooli töötajatel on õigus täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele ja koolis sätestatud tingimustele. Personal osaleb täienduskoolitusel vastavalt kooli personalikoolituse korraldamise kavale ja võimalustele.

(5) Kooli töötajatel on õigus töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel kehtestatud muudes õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes.

(6) Kooli töötajatel on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks.

§ 36. Kooli majandamine

(1) Kooli majandamine tugineb kooli pidaja poolt kehtestatud eelarvele. Kooli eelarve koostamise, täitmise ja aruandluse alused määrab kooli pidaja.

(2) Kooli vara kasutamise, valdamise ja käsutamise õigused ning piirangud lähtuvad kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ja kooli pidaja kehtestatud korrast.

(3) Kool kasutab eelarvelisi vahendeid sihipäraselt ja säästlikult, järgides riigihangete seadust, finantsdistsipliini nõudeid ning pidaja finantsjuhtimise reegleid.

(4) Koolil on õigus saada sihtotstarbelisi eraldisi, annetusi ja sponsortoetust, mis võetakse arvele ning kasutatakse vastavalt õigusaktidele ja kooli pidaja kehtestatud korrale.

(5) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnad kehtestab kooli pidaja direktori ettepanekul.

(6) Kooli majandustegevuse üle teostab järelevalvet kooli pidaja või tema volitatud asutus.

(7) Õpilaste poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilased või nende vanemad (eestkostjad) õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 37. Arengukava ja sisehindamine

(1) Kool koostab vähemalt kolmeks aastaks arengukava, mis määrab kooli arengu eesmärgid, tegevused ja tulemuste hindamise põhimõtted. Arengukava koostamise ja elluviimise eest vastutab direktor.

(2) Arengukava koostamisse kaasatakse hoolekogu, õppenõukogu, õpilasesindus ning kooli töötajad ja muud asjasse puutuvad partnerid PGS-is sätestatud põhimõtete alusel.

(3) Arengukava kinnitab kooli pidaja.

(4) Kooli sisehindamine on pidev protsess ning sisehindamise tulemused kajastatakse kooli arengukavas.

(5) Sisehindamise korra kehtestab direktor, küsides enne arvamust hoolekogult. Sisehindamise aruanded tehakse avalikkusele kättesaadavaks õigusaktides sätestatud korras.

§ 38. Teabehaldus ja aruandlus

(1) Kooli teabehaldus toimub eesti keeles, lähtudes haldusmenetluse seadusest, avaliku teabe seadusest ja teistest õigusaktidest.

(2) Kool peab aruandlust EHIS-s ning teistes riiklikes registrites ja infokogudes õigusaktides sätestatud korras. Kool esitab pidajale ja riigiasutustele nõutavad aruanded õigeaegselt ja korrektselt.

(3) Kooli dokumentide haldamine ja arhiveerimine toimub arhiiviseaduse ja muude valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel.

(4) Kool avalikustab seaduses nõutud dokumendid (õppekava, põhimäärus, kodukord, arengukava) kooli veebilehel kooskõlas õigusaktidega.

§ 40. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.