LegalWise

Kirivere Kooli põhimäärus

in forcefrom 09.06.2026· RT IV, 06.06.2026, 33· Põhja-Sakala Vallavolikogu

In EUR-Lex ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kooli nimetus

Lasteaed-põhikooli nimetus on Kirivere Kool (edaspidi kool).

§ 2. Kooli tegutsemise vorm ja haldusala

Kooli tegutsemise vorm on lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

Kool on Põhja-Sakala Vallavalitsuse (ametiasutuse) hallatav asutus, mis lähtub oma tegevuses sellest põhimäärusest, Eesti Vabariigi seadustest ning nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest.

Kooli tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusluba.

Lasteaia osas toetatakse laste arengut ja alushariduse omandamist 1,5 eluaastast kuni õppimiskohustuse tekkimiseni.

§ 3. Asukoht ja tegutsemiskohad

Kool asub ja tegutseb Viljandi maakonnas, Kõo külas.

Kooli postiaadress on Kirivere kool, Kõo küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond, 70501.

§ 4. Kooli sümbolid

Koolil on oma laul, nime ja logoga lipp ning pitsat. Logol on kujutatud kukke. Logo värvid on punane ja sinine.

Lasteaial on oma nimega sümbolid, oma nime ja logoga lipp. Lasteaia logol on kujutatud tähte. Logo värvid on helesinine ja kollane.

Ametlikel dokumentidel kasutatakse kooli logoga pitsatit.

2. peatükk Õppe ja kasvatuse korralduse alused

§ 5. Koolis omandatava hariduse liik ja tase

Kool on üldharidusasutus.

Koolis on võimalik omandada alus- ja põhiharidust.

§ 6. Õppekeel

Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 7. Koolis toimuva õppe vorm

Koolis toimub õpe statsionaarses vormis.

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada õppimiskohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides.

§ 8. Õppe korraldus

Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb trimestritest ning koolivaheaegadest.

Õppeperioodis on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

Õppetrimestri jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õppetrimestri algul.

Lasteaia tegevuse kavandamisel arvestatakse lasteaia päevakavaga. Päevakava koostamisel lähtutakse lasteaia õppekavast ning arvestatakse piirkonna kultuurilist omapära ja traditsioone.

§ 9. Õppekava

Kooli õppekava koostatakse põhikooli riiklike õppekavade alusel, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli arengukava, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste ettepanekuid ning kasutatavaid ressursse.

Kooli õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on alushariduse riiklik õppekava.

Lasteaia õppekava koostavad ja arendavad lasteaia õpetajad, kaasates lastevanemaid. Lasteaia õppekava kinnitab direktor pedagoogilise personali ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

Lasteaia õppekava läbinud lapsele väljastatakse koolivalmiduskaart.

§ 10. Kooli arengukava

Kooli arengukava koostatakse koostöös kooli pidaja, hoolekogu ja õppenõukoguga.

Arengukavas määratakse kooli arendamise põhisuunad ja tegevuskava vähemalt neljaks aastaks.

Arengukava ja selle muudatused kinnitab volikogu.

§ 11. Õppekavavälise tegevuse korraldamise alused, kulude katmise tingimused ja kaasrahastamise alused

Direktori otsusel võib kool korraldada õppekavavälise tegevusena:

pikapäevarühma tegevust;

toitlustamist;

õppekavaväliseid koolitusi, võistluseid, kontserte, näituseid;

ruumide rentimist vastavalt hinnakirjale.

2 ) huvitegevust;

Õppetöö välisel ajal tegutsevad koolis huviringid, mis moodustatakse õpilaste ja nende vanemate soove ning kooli võimalusi arvestades.

Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

3. peatükk Struktuur

§ 12. Struktuur

Kool jaguneb lasteaia osaks ja põhikooli osaks. Lasteaia osa nimetus on Tähekild.

Koolis on põhikooli 1. – 9. klass, vajadusel moodustatakse liitklasse.

Kool töötab üheksa klassikomplektiga vastavas vanuses õpilaste olemasolul ja/või liitklassidega vastavalt seadusandlusele. Koolis toimub õpe I, II ja III kooliastmes.

Koolis võivad tegutseda pikapäevarühm, huviringid ja muud klassivälise tegevuse vormid.

Lasteaias on liitrühmad 1,5 – 7. aastastele lastele või lasteaiarühmad. Direktor võib vastavalt vajadusele ja võimalusele moodustada täiendavaid rühmi, järgides alusharidusseaduses sätestatut.

Lapse vastuvõtt lasteaeda ja lasteaiast väljaarvamine toimub volikogu kehtestatud korras.

4. peatükk Õpilaste, laste ja nende vanemate õigused ning kohustused

§ 13. Õpilaste õigused

Õpilastel on õigus:

omandada tasuta haridust õppekava ulatuses;

täita õppimiskohustust koduõppe vormis õigusaktidega kehtestatud korras;

õppida individuaalse õppekava järgi õigusaktidega kehtestatud korras;

kasutada õppekavas ettenähtu omandamiseks tugisüsteeme õigusaktidega kehtestatud korras;

pöörduda oma õiguste kaitseks õpetajate, juhtkonna, hoolekogu, kohaliku omavalitsuse, haldusjärelevalveorganite, lastekaitseametnike või -organisatsioonide poole;

asutada koolis ühinguid, seltse, ringe, mille tegevus pole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega ning anda välja almanahhe ja kooli ajalehte;

õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega;

kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, õppe- ja spordivahendeid ning muid vahendeid vastavalt koolis kehtestatud reeglitele;

saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti teavet õppimisvõimaluste kohta;

saada õpetajalt täiendavat ainealast juhendamist nende üldtööaja piires;

kasutada teisi õigusaktidest tulenevaid õigusi.

§ 14. Lasteaialaste õigused

Lastel on lasteaias õigus:

turvalisele ja arengut toetavale õpi- ja kasvukeskkonnale;

õpetajate igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

§ 15. Vanemate õigused

Vanematel on õigus:

osaleda kooli töös ja juhtimises hoolekogu liikmeks valitud vanemate kaudu;

kandideerida kooli hoolekogusse;

osaleda vanemate koosolekutel;

saada teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;

kasvatamist ja õpetamist puudutavate vaidluste lahendamiseks pöörduda õppenõukogu või lasteaia pedagoogilise personali, hoolekogu või juhtkonna poole, samuti Põhja-Sakala Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) ja riiklike järelevalveorganite poole;

tutvuda kooli päeva- ja õppekavaga ning saada teavet töökorralduse kohta;

saada teavet kooli töökorralduse kohta;

saada nõustamist pedagoogilistes küsimustes;

tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides;

nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;

teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;

kasutada teisi õigusaktidest tulenevaid õigusi.

§ 16. Õpilaste kohustused

Õpilased on kohustatud:

täitma õppimiskohustust ja kooli kodukorda;

osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ette nähtud õppes ja täitma õpiülesandeid;

kasutama talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;

osalema arenguvestlusel;

lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, hoidma loodust, täitma Kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest;

kasutama kooli vara heaperemehelikult;

osalema kooli heaks tehtavas töös;

hoidma kooli head mainet;

järgima tervislikke eluviise;

täitma muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Õpilase tunnustamine, mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes ning õpilase ja vanema teavitamise kord on sätestatud kooli kodukorras.

§ 17. Vanemate kohustused

Vanemad on kohustatud:

looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja hariduse omandamiseks;

kinni pidama lasteaiarühma päevakavast ning laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest;

tasuma igakuiselt lasteaia lapse õppe- ja toitlustuskulu tasu Põhja-Sakala Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

hüvitama õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju vastavalt kehtestatud korrale;

osalema õpilasega läbiviidaval arenguvestlusel;

tagama lapse õppimiskohustuse täitmise;

teavitama kooli lapse puudumisest kodukorras sätestatud korras;

esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muudatustest;

tutvuma kooli- ja lasteaiaelu reguleerivate aktidega;

tegema kooliga koostööd;

kasutama meetmeid, mida pakub kool või kooli pidaja;

pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

teavitama kooli lapse tervisega seotud asjaoludest ja muudest olulistest eritingimustest;

täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

5. peatükk Kooli hoolekogu ja direktori ülesanded

§ 18. Hoolekogu

Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesandeks on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, lastevanemate, töötajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

Hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, alusharidusseaduses ning teistes õigusaktides sätestatu alusel.

Hoolekogu koosseisu kinnitamine, volituste kestus ja tegutsemise kord on kehtestatud volikogu määrusega.

Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

§ 19. Direktori ülesanded

Kooli juhib direktor. Direktor täidab talle seadustes ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktides pandud ülesandeid ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja juhtida kooli tegevust koostöös lasteaia pedagoogilise personali ning õppenõukogu ja hoolekoguga.

Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

Direktor sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud kooli töötajatega.

Direktori tööülesanded on kirjeldatud töölepingus.

Direktori äraolekul asendab teda direktori või vallavanema poolt määratud isik.

6. peatükk Töötajate õigused ja kohustused

§ 20. Töötajate õigused ja kohustused

Töötajatel on õigus:

saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, töökorralduse reeglite ja teiste koolielu reguleerivate õigusaktide ja dokumentide kohta;

osaleda kooli arengutegevustes;

saada erialast ja pedagoogilist täiendusõpet täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt;

töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes;

kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kehtestatud tingimustel ja korras tasuta;

esitada direktorile ja hoolekogule ettepanekuid õppetegevuse ja töökorralduse parandamiseks;

kasutada muid õigus- ja haldusaktides sätestatud töötajate õigusi.

Töötajatel on kohustus:

õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusala töötajate põhiülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud väärtustele;

teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö, heaperemehelik majandamine ja vallavara korrasolek;

töötajad on kohustatud lähtuma oma tööülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses, suhtluses õpilaste ja nende vanematega kooli arengukavas, põhikooli riiklikus õppekavas ja põhikooli riiklikus lihtsustatud õppekavas sätestatud sihiseadest ning alusväärtustest;

töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

§ 21. Sisehindamine

Koolis viiakse läbi sisehindamist, mille eesmärk on tagada laste arengut ja heaolu toetavad tingimused ning kooli järjepidev areng.

Sisehindamine on pidev protsess, mille käigus analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ning juhtimist.

Sisehindamise korra kehtestab direktor, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

7. peatükk Majandamise ja asjaajamise alused

§ 22. Vara

Kooli vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara, mille Põhja-Sakala vald (edaspidi vald) on koolile andnud sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.

Kooli vara on valla omand.

Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vastavalt valla vara valitsemise korrale.

§ 23. Eelarve

Koolil on oma eelarve, mille kinnitab ja mille täitmist kontrollib valitsus. Kooli kulud kaetakse eelarve alusel.

Kooli rahalised vahendid moodustuvad valla eelarvest, lasteaialaste vanemate poolt kaetavast osast, laekumistest fondidest, sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt, füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt tehtud annetustest ning põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest ja muust majandustegevusest saadavast tulust.

Koolil on õigus osutada tasulisi teenuseid, mille hinnad kehtestatakse riigi ja valla õigusaktides sätestatud korras.

Kooli raamatupidamist korraldab ametiasutus

§ 24. Asjaajamise alused

Kooli asjaajamine toimub kooli asjaajamiskorra kohaselt.

Kooli dokumentide avalikustamist ja neis sisalduvate isikuandmete kaitset korraldab kooli sekretär.

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, alusharidusseadusest ja nende alusel antud määrustest.

Koolis ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kooli- ja lasteaiaelu reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid erisusi.

§ 25. Järelevalve

Kooli tegevuse üle teostatakse järelevalvet vastavalt õigusaktidele.

8. peatükk Põhimääruse muutmise kord

§ 26. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

Põhimääruse kinnitab ja muudab volikogu vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

9. peatükk Rakendussätted

§ 27. Varasema põhimääruse kehtetuks tunnistamine ja selle määruse jõustumine

Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.09.2018. a määrus nr 55 „Kirivere Kooli põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.