Kõpu Põhikooli põhimäärus
in forcefrom 09.06.2026· RT IV, 06.06.2026, 34· Põhja-Sakala Vallavolikogu
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kooli nimetus
Lasteaed-põhikooli nimetus on Kõpu Põhikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli tegutsemise vorm ja haldusala
Kooli tegutsemise vorm on lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena.
Kool on Põhja-Sakala Vallavalitsuse (ametiasutuse) hallatav asutus, mis lähtub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, Eesti Vabariigi seadustest ning nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest.
Kooli tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusluba.
Lasteaia osas toetatakse laste arengut ja alushariduse omandamist kuni õppimiskohustuse tekkimiseni.
§ 3. Asukoht ja tegutsemiskohad
Kooli lasteaia osal ja kooli osal on erinevad tegutsemiskohad:
põhihariduse andmise kohaks on Suure-Kõpu mõisahoone aadressiga Kõpu alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond;
alushariduse andmise kohaks on lasteaed-raamatukogu hoone aadressiga Tipu tn 6, Kõpu alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond.
§ 4. Pitsat ja sümbolid
Koolil on oma nimega pitsat ja sümbolid.
2. peatükk Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded
§ 5. Tegevuse eesmärk
Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada lasteaialastele alushariduse omandamist ning õpilastele õppimiskohustuse täitmist ja põhihariduse omandamist.
§ 6. Ülesanded
Kooli ülesanded on:
luua turvaline ja soodne keskkond lasteaialapse arenguks ning teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemiseks;
hoida ja tugevdada lasteaialapse ja õpilase tervist ning toetada tema arengut;
harida ja kasvatada õpilast;
aidata kaasa õpilase kujunemisele loovaks ja mitmekülgseks isiksuseks;
luua eakohane, turvaline ja arendav õppekeskkond;
toetada õpilasi võimetekohase hariduse omandamisel;
luua tingimused tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks;
tagada tervisekaitsenormidele vastav õppekorraldus;
luua mitmekesised võimalused huvitegevuseks kooli juures;
kanda kooli, õppekavade, pedagoogide, laste ja õpilaste andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi;
kasutada mõisakompleksi eripära õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel.
Koolil on õigus osaleda organisatsioonide, liitude ja töögruppide tegevuses, sealhulgas rahvusvaheliselt.
Kool võib oma põhitegevuse kõrval korraldada õppekavavälist tegevust, sealhulgas koolitusi, võistlusi, laagreid, festivale, kursusi, kontserte ja näitusi, samuti õppematerjalide koostamist ja kirjastamist, ruumide rentimist, majutust ning toitlustamist.
3. peatükk Õppe- ja kasvatuskorralduse alused
§ 7. Hariduse liik ja tase
Kool on üldharidusasutus.
Koolis on võimalik omandada alus- ja põhiharidust.
§ 8. Õppekeel
Kooli õppekeel on eesti keel.
§ 9. Koolis toimuva õppe vorm
Koolis toimub õpe statsionaarses vormis.
Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada õppimiskohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muudest põhjustest, mis raskendavad hariduse omandamist statsionaarses õppes.
§ 10. Kooli õppekava
Kool koostab alushariduse riikliku õppekava ja põhikooli riiklike õppekavade alusel oma õppekava, arvestades piirkonna vajadusi, kooli arengukava, personali, vanemate ja õpilaste ettepanekuid ning kasutatavaid ressursse.
Kooli õppekava kehtestab direktor. Enne kehtestamist esitatakse see arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Lasteaia õppekava koostab direktor koostöös õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatega ning kinnitab selle, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse.
Vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.
Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on alushariduse riiklik õppekava.
Õppekava koostavad ja arendavad pedagoogid koostöös lastevanematega.
Lasteaia õppekava läbinud lapsele väljastatakse koolivalmiduskaart.
§ 11. Kooli arengukava
Kooli arengukava koostatakse koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga.
Arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad, tegevuskava vähemalt neljaks aastaks ning uuendamise kord.
Arengukava kinnitab volikogu.
§ 12. Õppe- ja kasvatustöö korraldus
Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ning koosneb õppeperioodidest ja koolivaheaegadest.
Õppeperioodis on kokku vähemalt 175 õppepäeva.
Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal ja poolaasta.
Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.
Tunniplaani kinnitab direktor.
Õppepoolaasta jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi algul.
Lasteaiarühmade päevakava kinnitab direktor.
Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üritused määratakse kooli üldtööplaanis.
§ 13. Struktuur
Kool jaguneb lasteaia osaks ja põhikooli osaks.
Koolis on põhikooli 1. – 9. klass. Vajadusel moodustatakse liitklasse.
Koolis toimub õpe I, II ja III kooliastmes.
Koolis võivad tegutseda pikapäevarühmad, huviringid ja muud klassivälise tegevuse vormid.
Lasteaiarühmad moodustatakse vastavalt vajadusele ja õigusaktidele.
Lapse vastuvõtt lasteaeda ja lasteaiast väljaarvamine toimub volikogu kehtestatud korras.
§ 14. Õppekavaväline tegevus
Kool võib korraldada pikapäevarühma tegevust, huvitegevust, toitlustamist, koolitusi, üritusi ning ruumide rentimist.
Huvitegevus toimub vastavalt õpilaste ja vanemate soovidele ning kooli võimalustele.
Õppekavaväline tegevus võib olla osaliselt tasuline.
Tasulise tegevuse loetelu ja hinnad kehtestatakse õigusaktides sätestatud korras.
4. peatükk Õpilaste, laste ja vanemate õigused ning kohustused
§ 15. Lasteaialaste õigused ja kohustused
Lasteaialapsel on õigusturvalisele ja tema heaolu ning arengut toetavale õpi- ja kasvukeskkonnale ning pedagoogide abile ja toetusele.
Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega arvestatakse vastavalt lapse vanusele ja arengule.
Lasteaialaps on kohustatud järgima lasteaia kodukorda ja rühmareegleid.
§ 16. Õpilaste õigused
Õpilasel on õigus:
saada tasuta võimetele vastavat haridust õppekava ulatuses;
saada õpetajalt täiendavat ainealast juhendamist;
kasutada kooli rajatisi, ruume, õppe- ja spordivahendeid vastavalt kehtestatud korrale;
kuuluda õpilasorganisatsioonidesse;
valida õpilasesindus;
osaleda kooli üritustel;
saada kaitset vaimse ja füüsilise vägivalla eest;
saada teavet koolielu ja õppimisvõimaluste kohta;
pöörduda oma õiguste kaitseks õpetajate, juhtkonna, hoolekogu, Põhja-Sakala Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) või järelevalveorganite poole;
kasutada õppekavas ettenähtu omandamiseks tugisüsteeme õigusaktides sätestatud korras;
õppida individuaalse õppekava järgi õigusaktides sätestatud korras.
§ 17. Õpilaste kohustused
Õpilane on kohustatud:
täitma õppimiskohustust ja kooli kodukorda;
osalema õppetöös ning täitma õpiülesandeid;
käituma lugupidavalt kaasinimeste suhtes;
hoidma kooli vara heaperemehelikult;
osalema kooli tegevustes;
järgima üldtunnustatud käitumisnorme ja kooli väärtusi;
hüvitama koolile tekitatud kahju vastavalt õigusaktidele;
hoidma kooli head mainet;
järgima tervislikke eluviise.
§ 18. Õpilasesindus ning selle valimise ja põhimääruse kehtestamise kord
Õpilasesindus on õpilaskonda esindav organ.
Õpilastel on õigus valida õpilasesindus. Direktor korraldab õpilaste teavitamise sellest õigusest ja esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud vähemalt üks kümnendik kooli õpilaskonnast.
Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor kokku uue üldkoosoleku hiljemalt järgmisel poolaastal.
Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Igal üldkoosolekul osalejal on õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse enim hääli saanud õpilased.
Õpilasesindus tegutseb põhimääruse alusel. Põhimääruse koostab õpilaskond, keda toetab direktori määratud koolitöötaja.
Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul lihthäälteenamusega. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast.
Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor.
Õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, teavitades õpilasi koosoleku ajast ja kohast vähemalt kaks nädalat ette kooli infotahvlil või muul kättesaadaval viisil.
§ 19. Vanemate õigused ja kohustused
Vanematel on õigus:
saada teavet oma lapse kohta ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta;
osaleda kooli töös ja juhtimises hoolekogu kaudu;
teha ettepanekuid koolielu korraldamiseks;
saada nõustamist pedagoogilistes küsimustes;
tutvuda kooli õppekava, päevakava ja töökorraldusega.
Vanemad on kohustatud:
tagama lapse õppimiskohustuse täitmise;
looma lapse arenguks ja hariduse omandamiseks vajalikud tingimused;
tegema kooliga koostööd lapse arengu toetamisel;
kasutama kooli või kooli pidaja pakutavaid tugimeetmeid;
pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;
teavitama kooli lapse tervisega seotud asjaoludest ja muudest olulistest eritingimustest;
teavitama kooli lapse puudumisest kooli kodukorras sätestatud korras;
esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutumisest.
5. peatükk Juhtimine
§ 20. Direktor
Kooli juhib direktor.
Direktor tagab kooli tulemusliku töö ja juhib kooli tegevust koostöös õppenõukogu, hoolekogu ja töötajatega.
Direktor vastutab kooli õppe- ja kasvatustegevuse, arengu, üldseisundi ja vara õiguspärase ning otstarbeka kasutamise eest.
Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel oma pädevuse piires.
Direktor sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli töötajatega.
Direktori äraolekul asendab teda direktori või vallavanema määratud isik.
§ 21. Õppenõukogu
Õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning õppealaste otsuste tegemine õigusaktides sätestatud korras.
§ 22. Hoolekogu
Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on osaleda kooli tegevuse suunamisel, planeerimisel ja arendamisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel.
Hoolekogu tegutseb õigusaktides sätestatud korras.
Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
6. peatükk Töötajad
§ 23. Töötajate õigused ja kohustused
Töötajatel on õigus:
saada teavet kooli töökorralduse ja arengudokumentide kohta;
osaleda kooli arendustegevuses;
saada erialast täiendusõpet;
töötada nõuetele vastavates tingimustes;
teha ettepanekuid koolielu parandamiseks.
Töötajate kohustused määratakse töölepingute, ametijuhendite ja töökorralduse reeglitega.
Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusala töötajate põhiülesanne on toetada lapse ja õpilase arengut ning kujunemist.
Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja heaperemehelik majandamine.
§ 24. Sisehindamine
Koolis viiakse läbi sisehindamist, mille eesmärk on tagada laste ja õpilaste arengut toetavad tingimused ning kooli järjepidev areng.
Sisehindamise käigus analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ning juhtimist.
Sisehindamise korra kehtestab direktor, kuulates ära hoolekogu arvamuse.
7. peatükk Majandamise ja asjaajamise alused
§ 25. Vara
Kooli vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara, mille Põhja-Sakala vald (edaspidi vald) on koolile andnud sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.
Kooli vara on valla omand.
Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt valla vara valitsemise korrale.
§ 26. Eelarve
Koolil on oma eelarve, mille kinnitab ja mille täitmist kontrollib valitsus.
Kooli rahalised vahendid moodustuvad vallaeelarve eraldistest, vanemate poolt kaetavast osast, toetustest, annetustest ja õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.
Koolil on õigus osutada tasulisi teenuseid õigusaktides sätestatud korras.
Kooli raamatupidamist korraldab ametiasutus.
§ 27. Asjaajamise alused
Kooli asjaajamine toimub eesti keeles ning vastavalt kooli asjaajamiskorrale.
Kooli dokumentide avalikustamine ja neis sisalduvate isikuandmete kaitse korraldatakse vastavalt õigusaktidele ja kooli asjaajamiskorrale.
§ 28. Järelevalve
Kooli tegevuse üle teostatakse järelevalvet õigusaktides sätestatud korras.
8. peatükk Põhimääruse muutmise kord
§ 29. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine
Põhimääruse kinnitab ja muudab volikogu õigusaktides sätestatud korras.
9. peatükk Rakendussätted
§ 30. Varasema põhimääruse kehtetuks tunnistamine ja määruse jõustumine
Põhja-Sakala Vallavolikogu 25.02.2021. a määrus nr 131 „Kõpu Põhikooli põhimäärus“
tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.