Võru linna finantsjuhtimise kord

§ 1. Reguleerimisala

Võru linna finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) reguleerib Võru linna (edaspidi linn):

1) eelarve koostamist, täitmise korraldamist, aruandlust ning kontrolli;

2) konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute, mittetulundusühingute ning sihtasutuste kohustuste võtmist ning aruandlust.

§ 2. Terminid

Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) alaeelarve – ametiasutuse Võru Linnavalitsus (edaspidi valitsus) osakondade ja ametiasutuse hallatava asutuse detailne eelarve;

2) pikaajaline kohustis – kohustis, mille ulatus ületab 12 kuud;

3) kestvusleping – tähtajatu leping või leping, mille tähtaega ei ole võimalik üheselt tuvastada.

§ 3. Linna eelarve koostamise põhimõtted

(1) Linna eelarve (edaspidi eelarve) on tekkepõhine.

(2) Volikogu võtab vastu eelarve, mis on liigendatud vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) peatükile 3 ning täiendavalt valitsuse osakondade ja valitsuse hallatavate asutuste lõikes.

(3) Valitsus kehtestab alaeelarvete detailsema jaotuse tegevusalade ja kontogruppide lõikes.

(4) Eelarveaastaks võib vajadusel lisada täiendavaid liigendusi, osasid, lisasid ja muud olulist informatsiooni.

(5) Eelarve eelnõu koostamist korraldab valitsus.

(6) Eelarve koostatakse ühe euro täpsusega.

§ 4. Eelarve eelnõu koostamine

(1) Eelarve eelnõu koostamisel arvestatakse eelarvestrateegias kavandatud tulude, kulude, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevusega.

(2) Valitsus kehtestab ja esitab valitsuse hallatavatele asutustele eelarve eelnõu koostamise tingimused ja vormi hiljemalt jooksva aasta 1. juuniks.

(3) Kui eelarvesse on planeeritud hallatavate asutuste vahelised tehingud, tuleb need hallataval asutusel kajastada eelarve eelnõu lisas. Eelarve eelnõu koostamisel viidatud tehingud elimineeritakse. Eelarveaasta jooksul toimunud hallatavate asutuste vahelised tehingud elimineeritakse lisaeelarvega.

§ 5. Eelarve eelnõu esitamine

(1) Valitsuse hallatavad asutused esitavad eelseisva eelarveaasta eelarve eelnõu koos seletuskirja ja tegevuskavaga valitsusele jooksva aasta 1. oktoobriks. Esitatavad eelarve eelnõud on aluseks Võru linna eelarve eelnõu koostamisel. Nõuetekohase eelarve eelnõu esitamise eest vastutab hallatava asutuse juht.

(2) Alaeelarvete eelnõude läbivaatamisel kontrollib rahandusosakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust valitsuse poolt antud tingimustele.

(3) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles kajastatakse lisaks KOFS paragrahv 22 lõikes 2 esitatule informatsioon ülekanduvate projektide kohta (objektipõhiselt) koos maksumuste ja finantseerimisallikatega.

§ 6. Eelarve vastuvõtmine

(1) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel lepitakse kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Eelarve eelnõu muudatusettepanekud esitatakse valitsusele.

(2) Valitsus annab laekunud ettepanekute kohta oma seisukoha eelnõu menetlemise rahanduskomisjonile nelja päeva jooksul peale ettepanekute esitamise tähtaega.

(3) Rahanduskomisjon vaatab esitatud ettepanekud läbi ja esitab valitsusele oma arvamuse nelja päeva jooksul pärast valitsuse seisukoha laekumist.

(4) Valitsuse rahandusosakond viib muudatused, võttes aluseks rahanduskomisjoni arvamuse, sisse teisele lugemisele esitatava eelarve eelnõusse.

(5) Rahanduskomisjoni poolt tagasilükatud muudatusettepanekuid hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve eelnõu teise lugemise käigus.

(6) Enne eelarve eelnõu muudatusettepanekute hääletamist kuulatakse ära valitsuse arvamus muudatusettepanekule.

(7) Volikogu võtab eelarve vastu kahe lugemisega määrusena.

(8) Peale volikogu poolt eelarve vastuvõtmist kehtestab valitsus hiljemalt ühe kuu jooksul eelarve detailsema jaotuse tegevusalade ja kontogruppide lõikes.

§ 7. Lisaeelarve

(1) Eelarvet saab muuta eelarveaastal lisaeelarvega ühe lugemisega, kuulates ära valitsuse arvamuse.

(2) Lisaeelarve koostamise aluseks on:

1) tulude enamlaekumine või täiendavate tulude ilmnemine, mis võimaldab lisada eelarvesse uusi täiendavaid kulutusi;

2) tulude planeeritust oluliselt vähemas mahus laekumine, mis tingib planeeritud kulutuste vähendamise või ärajätmise;

3) eelarve muutmise vajadus (põhitegevuse kulueelarve, investeerimis- või finantseerimistegevuse eelarve ümberpaigutamine).

(3) Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri järgneva informatsiooniga:

1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;

2) andmed lisatulude kohta, millega lisakulud kaetakse või andmed võimalike kulude kokkuhoidmise kohta alalaekumise korral.

(4) Sihtotstarbelised vahendid lisatakse eelarvesse juhul, kui volikogu võtab menetlusse lisaeelarve.

(5) Valitsuse hallatavate asutuste eelarvete muutmine toimub asutuse juhi taotluse alusel.

(6) Valitsus võib ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist eelarve käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral. Eelarve väljaminekute piiramise määr kehtestatakse määrana eelarvekuludest perioodiks kuni kaks kuud või kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni. Piiramine kehtestatakse valitsuse korraldusega.

§ 8. Reservfond

(1) Reservfondi suuruse määrab volikogu igaks eelarveaastaks eelarve vastuvõtmisel.

(2) Reservfondi käsutab valitsus.

(3) Reservfondi kasutab valitsus ootamatute ja üldjuhul ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida, sealhulgas esitatud projektide rahastamistaotluste rahuldamisel linna oma- ja kaasfinantseerimise kohustuse täitmiseks.

(4) Reservfondi ei tohi kasutada personalikulude suurendamiseks põhipalga suurendamise ja preemia maksmise eesmärgil.

(5) Raha eraldatakse reservfondist valitsuse korraldusega. Korralduses määratakse eraldise saaja, eraldatav summa ja eelarve, kuhu eraldis suunatakse.

(6) Eraldise saaja on kohustatud pidama reservfondist eraldatud raha kasutamise kohta eraldi arvestust.

(7) Valitsus esitab koos eelarve täitmise informatsiooniga volikogule informatsiooni reservfondi kasutamise kohta.

§ 9. Eelarve täitmise korraldus ja kohustuste võtmine

(1) Valitsus ja valitsuse hallatav asutus võivad sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

(2) Eelarve täitmise eest vastutab valitsuses osakonna juhataja või hallatavas asutuses juht.

(3) Kui volikogu pole eelarveaasta alguseks eelarvet vastu võtnud, võib teha väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekutest, välja arvatud KOFS § 24 lõikes 1 nimetatud kohustused.

(4) Eelarve täitmise käigu arutamiseks ja analüüsimiseks esitab valitsus volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta seisuga 30 juuni. Informatsioon esitatakse samas liigenduses, milles eelarve kinnitati. Informatsioonile lisatakse seletuskiri, milles kajastatakse ka toimunud tehingud, mis on lubatud KOFS paragrahv 26 lõike 4 punkt 4 ja lõike 6 ning paragrahv 28 lõike 5 alusel.

(5) Vabasid rahalisi vahendeid on lubatud paigutada tähtajalisele hoiusele ainult kuni eelarveaasta lõpuni arvestades KOFS paragrahvis 36 kehtestatud tingimusi.

(6) Linn võib anda laenu oma valitseva mõju all olevale üksusele või tagada valitseva mõju all oleva üksuse poolt investeeringute eesmärgil võetavaid kohustusi ainult juhul kui:

1) see on hädavajalik arengukavas ja eelarvestrateegias määratud eesmärkide saavutamiseks, või;

2) sõltuv üksus ei saa ise laenu võtta, või;

3) linna kaudu on tehing majanduslikult soodsam.

(7) Laenu andmisel rakendatakse intressi, mis ei ole madalam kui rahandusministri poolt kehtestatud intressi alammäär. Laenu andmise tingimused otsustab volikogu iga üksikjuhtumi korral eraldi.

(8) Võru linna valitseva mõju all olev üksus võib võtta pikaajalisi kohustisi kooskõlas eelarvestrateegiaga, kooskõlastades kohustise võtmise volikoguga.

§ 10. Majandusaasta aruanne

(1) Linna valitseva mõju all olevad üksused esitavad auditeeritud (kui audiitorkontroll on sõltuvale üksusele kohustuslik) majandusaasta aruanded valitsusele auditeeritavale majandusaastale järgneva aasta 1. aprilliks.

(2) Linna konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamise eelnõu koostab valitsus.

(3) Eelarve täitmise aruanne koos seletuskirjaga esitatakse kinnitatud eelarve liigenduses järgmiste näitajate lõikes: kinnitatud eelarve, lõplik eelarve, eelarve täitmine, eelarve täitmise määr lõplikust eelarvest.

(4) Valitsuse poolt heaks kiidetud ja linnapea poolt allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse volikogule ja volikogu revisjonikomisjonile koos vandeaudiitori aruandega hiljemalt auditeeritavale majandusaastale järgneva aasta 31. maiks.

(5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu otsusega hiljemalt auditeeritavale majandusaastale järgneva aasta 30. juuniks.

§ 11. Sisekontroll

(1) Linna sisekontroll on linna ametiasutuse ja selle teenistujate ning valitsuse hallatavate asutuste ja selle juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.

(2) Sisekontrolli teostab sisekontrolör, kellel on õigus teha ettepanekuid vastava ala spetsialistide kaasamiseks.

(3) Sisekontrolli läbiviija juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest ning nende alusel antud õigusaktidest.

(4) Sisekontrolli teostaja peamised eesmärgid ja ülesanded on:

1) tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle kontroll;

2) vara kasutamise efektiivsuse, otstarbekuse ja säilivuse kontroll;

3) eelarve täitmise, raamatupidamise õigsuse, sõlmitud lepingute ja teiste tehingute seaduslikkuse, majandusliku otstarbekuse ja täitmise ning õigusaktidest kinnipidamise kontroll;

4) sihtfinantseerimise lepingute alusel linna eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontroll.

(5) Sisekontrolli teostaja kohustub:

1) teavitama kontrollimise tulemustest linnapead ja valitsuse liikmeid;

2) tegema ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks.

(6) Sisekontrolli läbiviimise korra kehtestab valitsus.

(7) Sisekontrolli tööplaani kehtestab linnapea käskkirjaga.

§ 12. Siseauditeerimine

(1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi olemasolu.

(2) Kui struktuuris ei ole määratud siseaudiitori ametikohta, sõlmib valitsus, arvestades volikogu seisukohta, siseaudiitori kutsealase tegevuse teenuse ostmiseks lepingu pädevust omava siseaudiitoriga.

§ 14. Rakendussäte

Määruse § 9 lõige 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

§ 15. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.