Vormsi Vallavolikogu ja volikogu komisjonide töökord
in forcefrom 01.09.2026· RT IV, 19.06.2026, 21· Vormsi Vallavolikogu
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTE
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib Vormsi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja volikogu komisjonide töökorraldust.
Käesolevas töökorras sätestamata küsimused lahendatakse volikogu poolthäälte enamusega.
Volikogu tehnilise teenindamise tagab Vormsi Vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei).
2. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD
§ 2. Volikogu istungi kokkukutsumine
Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige.
Volikogu istung toimub üldjuhul kord kuus. Täiendavat volikogu istungit ühes kuus või volikogu puhkuse kuu jooksul toimuvat istungit käsitletakse erakorralise volikogu istungina. Erakorralise istungi kokkukutsumisel tuleb järgida korralise volikogu istungi kokkukutsumisele seatud reegleid.
Riiklikel pühadel ega juulikuus volikogu istungit üldjuhul ei toimu.
Volikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele e-kirja teel ja valla veebilehel avaldatud teatega hiljemalt neli päeva, kuid mitte vähem kui kolm tööpäeva enne istungi toimumist. Kutses märgitakse toimumise aeg ja koht ning arutlusele tulevad küsimused.
Vajadusel ja tehniliste võimaluste olemasolul võib volikogu liige volikogu istungil osaleda digikeskkonnas.
Soovist osaleda istungil digikeskkonna vahendusel teavitab volikogu liige volikogu esimeest või tema
asendajat üldjuhul hiljemalt volikogu istungi toimumise päeva hommikul.
§ 3. Volikogu istung
Volikogu töövorm on avalik istung.
Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema puudumisel kohalolevatest liikmetest volikogu vanim liige (edaspidi istungi juhataja).
Kui istungi päevakorras oleva teemaga seotud andmete avalikustamine on seaduse alusel keelatud või piiratud, peab istungi juhataja kuulutama selle päevakorrapunkti osa kinniseks. Kinniseks kuulutamise põhjus märgitakse protokolli. Kinniseks kuulutatud päevakorra punkti arutelul võivad osaleda volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu sekretär ja päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutud isikud.
Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning
volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud.
§ 4. Volikogu istungi ja volikogu komisjoni koosoleku korraldamine digikeskkonnas
Vajaduse korral võib volikogu esimees välja kuulutada volikogu istungi toimumise digikeskkonnas.
Kasutatav digitaalne keskkond peab võimaldama videopildi, heli, teksti ning digitaalsete dokumentide
edastamist üheaegselt.
Digikeskkonnas korraldatava istungi (edaspidi digiistung) kutses annab volikogu esimees teada lisaks
päevakorrale ka digitaalse keskkonna ning istungi toimumisega seotud tehnilised üksikasjad ja juhendid.
Digiistung algab istungil osalevate volikogu liikmete tuvastamisega. Volikogu liikme osalemise tuvastab istungi juhataja ning registreerib istungi protokollija.
Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka volikogu komisjoni koosoleku toimumisel.
§ 5. Volikogu istungi läbiviimine elektroonilise kirjavahetusena
Erakorralise vajaduse korral võib volikogu esimehe otsusega viia volikogu istungi läbi elektroonilise
kirjavahetusena.
Istungi juhataja saadab otsustamist vajava üksikküsimuse volikogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul volikogu liikmed peavad esitama oma seisukoha digiallkirjastatult.
Kui volikogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, või ei esita oma
seisukohta lahendamist vajava küsimuse kohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.
Istung protokollitakse ning protokollile lisatakse volikogu liikmete allkirjastatud kirjalikud seisukohad.
§ 6. Volikogu istungi ülekanne ja salvestamine
Volikogu istungist tehakse audiovisuaalne salvestis, mis on otse- ja järelvaadatav valla veebilehel. Salvestist säilitatakse vähemalt üks aasta.
Kui volikogus menetletakse päevakorrapunkti, mis on kuulutatud kinniseks, katkestatakse ülekanne
päevakorrapunkti menetlemise ajaks.
Kui volikogus menetletakse päevakorrapunkti, mis on kuulutatud kinniseks, on salvestamine elektrooniliste vahenditega keelatud.
Volikogu protokolli koostamiseks protokollija poolt helisalvestise tegemiseks ei ole luba vaja.
§ 7. Päevakorra kinnitamine ja muutmine
Volikogu istungi päevakorra kinnitab volikogu.
Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu
liikmed, vallavanem ja vallavalitsus.
Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.
§ 8. Arutelu
Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.
Kui volikogu istungil soovivad sõna võtta ka kutsutud isikud, teavitavad nad sellest enne istungi algust
juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.
Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, volikogu komisjoni või
juhtivkomisjoni ettepanekute ja seisukohtade esitamisest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada pärast ettekande, kaasettekande ja komisjoni seisukoha ära kuulamist.
Volikogu istungi läbiviimisel:
päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale aega kuni kümme ja kaasettekandjale kuni viis minutit;
komisjoni seisukoha tutvustamiseks antakse komisjoni esimehele või tema asendajale aega kuni kolm
sõnavõtuks antakse aega maksimaalselt viis minutit;
pärast ettekannet või kaasettekannet võib volikogu liige ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kokku kuni kaks küsimust eelnõu kohta. Küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse aega üks minut.
ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni üks minut;
istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, komisjoni seisukoha tutvustamise, sõnavõtu või
istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega;
sõnavõtusoovist või küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale volikogu istungite süsteemi kaudu või käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;
muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalikult;
istungi juhataja kannab ette muudatusettepanekud nende laekumise järjekorras;
muudatusettepaneku tutvustamiseks antakse sõna muudatusettepaneku esitajale, seisukoha andmiseks komisjoni või juhtivkomisjoni esindajale;
muudatusettepanekud hääletatakse laekumise järjekorras enne eelnõu lõpphääletusele panemist.
minutit;
küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
Pärast arutelu ja enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.
Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igas etapis, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata.
Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.
Kui istungi päevakorras on informatsiooni ära kuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.
§ 9. Hääletamine volikogus
Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel.
Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed.
Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt»,
«vastu» või «erapooletu». Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel.
Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.
Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse uus arutelu ja
pärast kordushääletus. Vajadusel võib istungi juhataja välja kuulutada kuni 15- minutilise vaheaja. Kui ka kordushääletusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorrapunkti arutelu ja eelnõu arutelu ning hääletust jätkatakse järgmisel volikogu istungil.
§ 10. Volikogu istungi protokoll
Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.
Protokolli märgitakse:
istungi toimumise aeg ja koht;
istungist osavõtjate nimed;
kinnitatud päevakord;
arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.
Protokollile lisatakse:
istungist osavõtnud volikogu liikmete registreerimisleht;
vastuvõetud otsused ja määrused.
Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokolli õigsuse eest.
Protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungit valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
3. peatükk ARUPÄRIMISED
§ 11. Arupärimiste esitamise ja neile vastamise kord
Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.
Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantseleile 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. Kantselei edastab vastuse arupärimise esitajale.
Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise korralise volikogu istungi päevakorda.
Suuline vastus arupärimisele kestab kuni 10 minutit. Arupärijal on õigus esitada vastajale kaks täpsustavat küsimust.
4. peatükk KOMISJONIDE TÖÖKORD
§ 12. Komisjoni koosolek
Komisjoni töövorm on koosolek.
Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka kolmandiku komisjoni liikmete ettepanekul.
Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku toimumist.
Koosoleku materjalid või nendele elektroonilise ligipääsu juhised saadetakse komisjoni liikmetele mitte hiljem, kui üks päev enne koosoleku toimimist koos koosoleku kutse ja päevakorraga.
Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, s.h.
esimees või aseesimees.
Komisjoni koosolekud on üldjuhul kinnised. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta
vallavanem, vallavalitsuse liikmed, komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed, päevakorras oleva eelnõu algataja ning komisjoni esimehe poolt koosolekule kutsutud isikud.
Komisjon langetab otsustusi konsensuse alusel või poolthäälte enamusega. Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks komisjoni liige seda nõuab ja hääletamine on avalik.
Vajadusel ja tehniliste võimaluste olemasolul võib komisjoni liige komisjoni koosolekul osaleda
digikeskkonnas. Digikeskkonnas koosolekul osalemise võimaluse andmise otsustab komisjoni esimees või tema asendaja.
Digikeskkonna vahendusel osalemise soovist peab komisjoni liige teavitama komisjoni esimeest või tema asendajat.
§ 13. Komisjoni seisukoht
Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni edastavad teised asja arutavad komisjonid oma ettepanekud ning seisukohad volikogu esimehe määratud juhtivkomisjonile.
Volikogu komisjonid võivad volikogu esimehe ettepanekul või komisjonide esimeeste omavahelisel
kokkuleppel korraldada ühise koosoleku. Komisjonide ühist koosolekut juhib eelnõu juhtiva komisjoni esimees või omavahelisel kokkuleppel üks komisjoni esimeestest.
Komisjon on kohustatud esitama oma seisukoha tema menetlusse suunatud õigusakti eelnõu kohta volikogu istungil.
Avaldused või märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajaks.
Protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut valla veebilehel
dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
§ 14. Komisjoni koosoleku protokoll
Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollimise korraldab komisjoni esimees või tema asendaja.
Protokolli märgitakse:
koosoleku toimumise aeg ja koht;
koosolekust osavõtjate nimed;
päevakord;
arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja seisukohad;
hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
märked koosolekule saabunud isikute saabumise ja lahkumise kohta.
Protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 15. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01.09.2026.a.