Õppimiskohustuse täitmise tagamise kord Kambja vallas

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse rahvastikuregistri andmetel Kambja vallas elavate õppimiskohustuslike kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) laste (edaspidi õpilased) õppimiskohustuse täitmise seire ning toetavate meetmete rakendamise ja koostöö korraldus.

(2) Määrust rakendatakse kõigile õpilastele, sõltumata sellest, kas nad õpivad elukohajärgses või muus omavalitsuses.

§ 2. Õppimiskohustus ja väljalangemisohus olev õpilane

(1) Õppimiskohustus on õpilase kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada enda arenguks vajalikud teadmised, oskused ja pädevused.

(2) Õppimiskohustus on Eestis elavallapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Lapsel on õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse.

(3) Laps, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud vajalikku koolivalmidust, võib õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui seda soovitab tema koolivalmidust hinnanud lasteaed või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond.

(4) Õppimiskohustust ei loeta täidetuks, kui õppimiskohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.

(5) Väljalangemisohus õpilaseks loetakse eelkõige õpilast, kes:

1) on puudunud õppest korduvalt ja põhjuseta enam kui kahe nädala jooksul;

2) ei täida õppekava nõudeid ja kellel on tekkinud õppevõlgnevused;

3) vajab õpetaja või tugispetsialisti hinnangul täiendavat tuge õppetöös osalemiseks või toimetulekuks.

§ 3. Õppimiskohustuse täitmise tagamine koolis

(1) Kool korraldab õpilaste õppest väljalangemise riski ja õppimiskohustuse mittetäitmise seiret jooksvalt kogu õppeaasta vältel. Seiret viib läbi selle ülesande täitmiseks kooli direktori poolt määratud isik, kes jälgib eelkõige järgmisi näitajaid:

1) õpilase korduvad põhjendamata puudumised õppetööst;

2) õpilase võlgnevused õppetöös;

3) õpetajate ja tugispetsialistide hinnangud õpilase täiendava toe vajaduse kohta.

(2) Õpilase puhul, kes on rohkem kui kahe nädala jooksul puudunud õppest korduvalt põhjuseta ja/või kellel on võlgnevusi õppetöös ning kelle puhul on õpetaja või tugispetsialist esitanud kirjalikke või suulisi tähelepanekuid toe vajaduse kohta, on koolil kohustus hinnata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 36 lõikes 3 nimetatud vajadusi. Hindamise tulemused dokumenteeritakse.

(3) Kui hindamise tulemusena tuvastatakse lisatoe, individuaalse õppekava koostamise või muutmise, individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise või seadusliku esindajaga vestluse pidamise vajadus, rakendab kool asjakohaseid meetmeid.

(4) Juhul kui kooli rakendatud tugimeetmed ei ole taganud üldjuhul kahe kuu jooksul õpilase õppimiskohustuse täitmist või nende rakendamine ei ole võimalik, sealhulgas juhul, kui koolil ei õnnestu saada kontakti õpilase või vanemaga, algatab selle ülesande täitmiseks kooli poolt määratud isik Eesti Hariduse Infosüsteemis õppest väljalangemise ohuga õpilase juhtumi ja kaasab juhtumi lahendamisse kohaliku omavalitsuse. Vallavalitsuse meetmete rakendamisel osaleb kool õpilase abistamises oma ülesannete piires.

(5) Kooli direktor määrab isiku, kelle tööülesannete hulka kuulub kooli nimekirjas olevate õppimiskohustust mitte täitvate õpilastega seotud info Kambja vallavalitsusega vahetamise korraldamine.

§ 4. Õppimiskohustuse seire ja juhtumi menetlemine vallavalitsuses

(1) Õppimiskohustuse mittetäitmise seiret Kambja vallas korraldab haridus- ja kultuuriosakond.

(2) Igakuise seire eest vastutab haridus- ja kultuurioskanna juhataja poolt määratud isik, kes:

1) saab Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu teate õppimiskohustust mitte täitva õpilase kohta, algatab EHIS-e keskkonnas juhtumi menetluse ja teavitab kooli ning õpilase seaduslikke esindajaid juhtumimenetluse alustamisest;

2) selgitab välja õppimiskohustuse täitmata jätmise põhjused;

3) korraldab edasise koostöö õppimiskohustuse täitmist toetavate meetmete rakendamise osas kaasates õpilase seaduslikke esindajaid ja juhtumipõhiselt teisi valla vastava valdkonna spetsialiste;

4) lisab juhtumi lõpetamisel EHIS-sse juhtumi lõpetamise kuupäeva.

(3) Juhtumi lahendamiseks koostatakse vajadusel tegevuskava, milles määratakse:

1) rakendatavad meetmed;

2) meetmete rakendamise eest vastutavad isikud;

3) koostöö korraldus õpilase ja tema seadusliku esindajaga;

4) meetmete rakendamise tähtaeg ja seire kord.

(4) Tegevuskava võib sisaldada:

1) tugivõrgustiku kokkukutsumist ning vajadusel politsei, meditsiinitöötaja või muude spetsialistide kaasamist;

2) sobivate tugiteenuste ja sotsiaalteenuste korraldamist;

3) haridus- või sotsiaalnõustamist;

4) suunamist vanemluskoolitustele;

5) ettepanekuid täiendavate koolikorralduslike meetmete rakendamiseks;

6) lastekaitsespetsialistile juhtumi üleandmist;

7) muid olukorrast lähtuvaid vajalikke meetmeid.

(5) Kui õppimiskohustuse täitmist takistab lapse abivajadus lastekaitseseaduse või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, tagab vallavalitsus lapse abistamise nimetatud seadustes sätestatud korras.

(6) Juhul, kui lapse seaduslik esindaja ei tee kooli ega spetsialistiga koostööd, rakendatakse järgnevaid meetmeid:

1) lapse seaduslikule esindajale ettekirjutuse tegemine;

2) lapse õiguste kaitseks kohtu poole pöördumine.

(7) Kui õppimiskohustuslik õpilane õpib väljaspool elukohajärgset omavalitsust, tehakse vajadusel koostööd kooli ja/või vastava kohaliku omavalitsusega.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.