Vormsi valla jäätmehoolduseeskiri

§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

(1) Vormsi valla jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on säilitada Vormsi puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete teket ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.

(2) Eeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Vormsi vallas ja on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes valla territooriumil elavad, tegutsevad või viibivad.

(3) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab Vormsi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2. Jäätmehoolduse korraldamine

Jäätmehoolduse korraldaja ja arendaja valla haldusterritooriumil on vallavalitsus. Vallavalitsus võib jäätmehoolduse korraldamisel kasutada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja jäätmeseaduses lubatud koostöövorme, sealhulgas korraldada jäätmevaldajate arvestust, arveldamist ja teavitamist koostööorganisatsiooni või halduslepingu kaudu.

§ 3. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse järgmiseid mõisteid:

1) avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala või ehitis;

2) jäätmekäitleja on jäätmete vastuvõtja, kes omab vastavat keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks, sh vedamiseks. Jäätmekäitlejaks on Vormsi vallas jäätmevedajad ja jäätmejaama haldaja;

3) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Alternatiivselt korraldatud jäätmeveoga liitumisel arvestatakse lisaks jäätmeseaduse § 69 lõikes 2 sätestatut;

4) jäätmevedaja on vallavalitsusega sõlmitud hankelepingu alusel Vormsi valla jäätmejaama ja vallas asuvaid jäätmemaju teenindav ja alternatiivse korraldatud jäätmevedu teostav ettevõte;

5) olmejäätmed on kodumajapidamistest või muudest allikatest, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamise jäätmete sarnased, kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;

6) segaolmejäätmed ehk prügi on liigiti kogumisest ülejäänud jäätmed või nende sortimisjääk;

7) sobimatud jäätmed on jäätmed, mida ei ole lubatud panna vastava jäätmeliigi liigiti kogumiseks mõeldud kogumisvahendisse, sh sorteerimata olmejäätmed;Alampunkti tekst

8) jäätmemaja on vallavalitsuse määratud ühine kogumiskoht, mis teenindab valla jäätmevaldajaid ning kus kogutakse alternatiivse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliike liigiti märgistatud ühismahutitesse. Vormsil paikneb igas külas alternatiivse korraldatud jäätmeveo tarbeks loodud jäätmete kogumiskoht (jäätmemaja), milles on võimalused jäätmete liigiti ära andmiseks;

9) jäätmejaam on Hullosse spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, Vormsil kogutud olmejäätmete pressimiseks ja mandrile veoks ettevalmistamiseks. Jäätmejaama on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;

10) ehitus- ja haljastusjäätmete ladestuskoht on ettevalmistatud pinnasega koht määratletud jäätmete ladustamiseks Rumpo karjääris;

11) alternatiivne korraldatud jäätmevedu on korraldatud jäätmeveo viis, mille puhul jäätmeid vedava teenusepakkuja ainus klient ja temale tasu maksja on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate arvestust ja arveldamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse, riigihangete seaduse, ehitusseadustiku ning teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(3) Eeskirjas kasutatud mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses, ehitusseadustikus ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

§ 4. Jäätmehoolduse üldnõuded

(1) Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka.

(2) Tekkinud jäätmeid tuleb sortida liigiti nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:

1) paber ja kartong;

2) plastid;

3) metallid;

4) klaas;

5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid;

8) paber- ja kartongpakend koos paberi ja kartongiga; plast-, metall- ja joogikartongpakend; klaaspakend;

9) puit;

10) tekstiil;

11) suurjäätmed;

12) probleemtoodete jäätmed;

13) ohtlikud jäätmed.

(3) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud teiste jäätmetega segada.

(4) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb kaubanduses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta.

(5) Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva.

(6) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad eraisikud või ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed (sh vanaõli, õlifiltrid, saastunud pakendid) ja probleemtooted (sh rehvid) ning andma need üle jäätmekäitlejale.

(7) Jäätmed tuleb jäätmekäitluseks üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(8) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele.

(9) Jäätmed tuleb taaskasutada ja kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

(10) Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu inimese tervisele, varale või keskkonnale.

(11) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete säilivus, kogumisvahendite ja hoiukoha korrasolek.

(12) Jäätmete põletamine ja matmine on keelatud, kui selleks ei ole õigusaktide kohast luba. Oma kinnistul võib põletada üksnes kuivi oksi ja immutamata, värvimata ning lakkimata puitu koguses, mis ei põhjusta keskkonnahäiringut ega riku tuleohutusnõudeid.

(13) Küttekolletes võib loata põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Kiletamata paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(14) Keelatud on jäätmete käitlemine, ladestamine või ladustamine ja kõrvaldamine selleks mitteettenähtud kohtadesse, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele.

(15) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(16) Jäätmete liigiti kogumiseks on Vormsi vallas külades asuvatesse jäätmemajadesse paigutatud jäätmete liigiti kogumise konteinerid. Jäätmemajad ja nendes asuvad konteinerid on vastavalt tähistatud ja varustatud selgitustega jäätmete liigiti kogumise kohta.

(17) Jäätmete jätmine mahuti lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed jäätmejaamas, mille kogumise kord on toodud käesolevas määruses.

(18) Liigiti kogutud jäätmete kogumisel ja veol peab vältima nende segunemist teiste jäätmeliikidega.

(19) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

§ 5. Jäätmevaldaja kohustused

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:

1) oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed liigiti koguma;

2) viima enda valduses olevad jäätmed nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja veenduma, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on nende käitlemiseks nõutav keskkonnaluba või muu õigusaktide kohane õigus;

3) jäätmete üleandmisel selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnaluba vaja ei ole, veenduma, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;

4) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;

5) juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat, koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed;

6) andma oma jäätmealasest tegevusest aru vastavat kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele;

7) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest;

8) koostama Vormsi Vallavalitsuse nõudel jäätmekava, mis käsitleb jäätmevaldaja tegevusega seotud jäätmekäitlust.

(2) Kaubandus- ja teenindusettevõtted ning ametiasutused on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.

(3) Kui jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või muu lepinguga.

§ 6. Jäätmekäitlus avalikel üritustel

(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh kogumismahutite paigaldamise ja jäätmete üleandmise eest ürituse korraldaja.

(2) Erandkorras on lubatud avalikel üritustel jäätmete kogumisvahendina kasutada jäätmekotte. Jäätmemahuteid ja/või -kotte peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.

(3) Avalike ürituste korraldamisel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Segaolmejäätmetest eraldi peab koguma vähemalt pakendijäätmed ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse.

(4) Avalikel üritustel on lubatud serveerida toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates (nt taldrikud, kausid, joogitopsid) ning kasutada üksnes korduskasutatavaid söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad).

§ 7. Jäätmekäitlus avalikes kohtades

(1) Avalikes kohtades vastutab jäätmekäitluse, sh kogumismahutite paigaldamise ja jäätmete üleandmise eest territooriumi valdaja.

(2) Avalikes puhke- ja supluskohtades peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga kogumismahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi kogumismahutid segaolmejäätmete, pakendijäätmete ja biojäätmete kogumiseks.

(3) Avalikes kohtades asuvatesse segaolmejäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult kohapeal tekkinud jäätmeid.

§ 8. Jäätmekäitlus kalmistul

(1) Kalmistu ning hauaplatside hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida alljärgnevalt:

1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal);

2) segaolmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms).

(2) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kohta ning segaolmejäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse.

(3) Võimalike suurjäätmete (pingid, piirded jms) käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja.

(4) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 9. Kogumisvahenditele ja jäätmete kogumisele esitatavad nõuded

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud alternatiivse korraldatud olmejäätmeveo korral.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa tekkekohal taaskasutada, tuleb koguda oma kinnistul sobivatesse mahutitesse või kottidesse kuni nende üleandmiseni jäätmemajas asuvasse vastava jäätmeliigi mahutisse. Jäätmed, mida ei ole lubatud jäätmemaja mahutitesse paigutada, tuleb üle anda Hullo jäätmejaamas.

(3) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumisvahendit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab:

1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;

2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;

3) lekete vältimise;

4) tuleohutuse.

(4) Kogumisvahendi suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.

(5) Kogumisvahend peab olema terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi.

(6) Kogumisvahendisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastiku (tuul, sademed jms), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.

(7) Jäätmemahutid, sh kompostrid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(8) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(9) Kogumismahuti ümbruse korrashoiu, kogumismahuti tehnilise korrashoiu ja jäätmete nõuetekohase kogumise eest vastutab jäätmemahuti omanik.

(10) Jäätmemajades ja jäätmejaamas asuvate ühismahutite korrashoiu, tühjendamise ja kasutuskõlblikkuse tagab vallavalitsus või vallavalitsuse poolt määratud lepinguline partner.

§ 10. Jäätmete veole esitatavad nõuded

(1) Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete alternatiivse korraldatud vedu jäätmemajadest jäätmejaama või jäätmekäitluskohtadesse.

(2) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:

1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras ja lepingus sätestatud tihedusega;

2) kasutama oma tööprotsessis jäätmete veoks sobilikke veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;

3) koguma koheselt kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnasaastuse; oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumismahuteid.

(3) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses keskkonnaluba või ta peab olema registreeritud jäätmevedajana.

(4) Jäätmeid vedav isik tohib jäätmed üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(5) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib kogumismahutite ületäitumise. Juhul kui kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või tekitab häiringuid või kui on suurenenud kahjurite tekke, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini või võtta kasutusele suurem kogumismahuti.

(6) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmejaama või jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõudeid.

(7) Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veokis, tagades, et vedamise ajal ei satuks jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

(8) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

§ 11. Alternatiivne korraldatud jäätmevedu

(1) Vormsi vallas rakendatakse jäätmeseaduse § 66¹ tähenduses alternatiivset korraldatud jäätmevedu, arvestades valla saarelist asendit, asustuse hajusust, väikseid jäätmekoguseid ning jäätmemajade võrgustikul põhinevat kogumissüsteemi.

(2) Valla territoorium moodustab ühe alternatiivse korraldatud jäätmeveo piirkonna, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud erisus, kus alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ja jäätmevaldaja on kohustatud andma alternatiivse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel ning tasuma käesoleva määruse paragrahvis 16 sätestatud teenustasu.

(3) Vormsi valla alternatiivse korraldatud jäätmeveo piirkonna erisusena ei hõlmata Harilaidu ega teisi valla väikesaari ja laidusid, kus vallavalitsus ei korralda jäätmete kogumistaristut ega jäätmevedu. Nendel aladel korraldab jäätmevaldaja jäätmete nõuetekohase kogumise, veo ja üleandmise vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale omal kulul.

(4) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajast, veotingimustest, jäätmemajade kasutamisest, teenustasudest ja muudest olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus valla ametlikes infokanalites ja võimaluse korral otse jäätmevaldajale saadetava teatega.

§ 12. Alternatiivse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmeliigid

(1) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo rakendamine toimub Vormsi vallas jäätmemajade, jäätmejaama, kogumisringide või muu vallavalitsuse määratud kogumislahenduse kaudu. Alternatiivse korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud vähemalt järgmised jäätmeliigid:

1) segaolmejäätmed;

2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

3) paber ja kartong koos paber- ja kartongpakendijäätmetega;

4) plast-, metall- ja joogikartongpakendijäätmed;

5) klaaspakendijäätmed;

6) suurjäätmed.

(2) Alternatiivse korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud kalmistutel ja avalikes kohtades paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine ning Hullo jäätmejaama ja Rumpo ladustuskoha haldamine.

(3) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo sagedus määratakse hankelepingus, kuid see ei või olla harvem kui:

1) biojäätmetel üks kord nelja nädala jooksul, kui jäätmetekkekohas ei ole tagatud biojäätmete tekkekohal ringlussevõtt;

2) segaolmejäätmetel üks kord 12 nädala jooksul;

3) olmes tekkivatel tagatisrahata pakendijäätmetel üks kord 12 nädala jooksul.

(4) Hullo jäätmejaamas saab ära anda järgmiseid jäätmeid:

1) plastid (200139);

2) metallid (200140);

3) klaas (200102);

4) suurjäätmed (200307);

5) tekstiil (200110, 200111);

6) paber ja kartong (20 01 01) koos paber- ja kartongpakendijäätmetega (15 01 01);

7) ehitus- ja lammutusjäätmed (jäätmenimistu alajaotis 17);

8) probleemtoodete jäätmed, sh luminestsentslambid (200121*), CFC-sid sisaldavad seadmed (200123*), patareid ja akud (200134), elektri- ja elektroonikaseadmed (200135*, 200136), vanarehvid (160103);

9) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga „* “ tähistatud jäätmed).

(5) Rumpo ladestuskohta saab ära anda järgmiseid jäätmeid:

1) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (200202, 200203);

2) puit (200138).

§ 13. Alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

(1) Kõik Vormsi valla jäätmevaldajad, sealhulgas nende kinnistute omanikud, millel asub ajutine või püsiv suvila, elu- või äriruum, loetakse liitunuks alternatiivse korraldatud jäätmeveoga alates käesoleva määruse jõustumisest. Liitunuks ei loeta erisusena käesoleva määruse paragrahvis 11 lõikes 3 nimetatud jäätmevaldajad.

(2) Alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on vastav keskkonnakaitseluba. Lisaks võib vallavalitsus jäätmevaldaja põhjendatud vormikohase taotluse alusel vabastada alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest üksnes eeskirjas sätestatud talviseks perioodiks (vorm vt. Lisa).

(3) Vallavalitsus teeb jäätmevaldajale teatavaks alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumise tingimused, jäätmemaja ja muu kogumislahenduse kasutamise tingimused, hõlmatud jäätmeliigid, jäätmete üleandmise korra, teenustasu suuruse ja tasumise korra, arvete esitamise korra ning kontaktandmed lisainfo saamiseks. Teave avaldatakse Vormsi valla ametlikul veebilehel ning edastatakse jäätmevaldajale kirjalikult, elektrooniliselt või koos jäätmevaldajale saadetava jäätmekäitluslepinguga.

(4) Jäätmekäitluslepingu allkirjastamata jätmine ei mõjuta jäätmevaldaja liitunuks lugemist ega vabasta jäätmevaldajat eeskirjast ja teenustasu määramise korrast tulenevate kohustuste täitmisest, sealhulgas kohustusest tasuda alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid. Teenustasu tasumise kohustus tekib alates ajast, mil teenuse tingimused ja hinnakiri on avaldatud Vormsi valla ametlikul veebilehel või jäätmevaldajale teatavaks tehtud.

(5) Vallavalitsus täpsustab jäätmekäitluslepinguga jäätmevaldaja kohustused, jäätmevaldaja poolt kasutatava põhilise jäätmemaja või muu kogumislahendus, jäätmete üleandmise tingimused ning biojäätmete kogumise või tekkekohal ringlussevõtu andmed. Põhilise jäätmemaja määramine ei piira jäätmevaldaja õigust kasutada teist valla jäätmemaja, kui määratud jäätmemaja mahuti on täitunud või kasutamine on muul põhjusel takistatud.

§ 14. Alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise kord

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata talvisel perioodil 1. jaanuarist kuni 31. märtsini (puudub elu- või äritegevus või muu tegevus, vorm vt Lisa).

(2) Alternatiivse korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluses märgitakse:

1) kinnistu aadress, mille kohta vabastust taotletakse;

2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist alternatiivse korraldatud jäätmeveost;

3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastus alternatiivse korraldatud jäätmeveost;

4) taotluse esitamise kuupäev ja jäätmevaldaja allkiri;

5) taotlusele lisatakse tõendid, mis võimaldavad vallavalitsusel veenduda, et kinnistul ei elata ja kinnistut ei kasutata. Vallavalitsusel on õigus nõuda muu hulgas elektri- või veetarbimise andmeid ning muid asjakohaseid tõendeid. Enne vabastuse andmist kontrollib vallavalitsus, et taotluses esitatud asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Jäätmevaldaja alternatiivse korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

(3) Alternatiivse korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse menetlemise tähtaeg alates nõuetekohase taotluse laekumisest vallavalitsusele on üks kuu.Lõike tekst

(4) Jäätmevaldaja alternatiivse korraldatud jäätmeveost vabastamise korral kannab vastutav ametnik otsuse jäätmevaldajate registrisse.

(5) Jäätmevaldaja alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui:

1) vabastamise tähtaeg on möödunud;

2) jäätmevaldaja alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpetatakse enne tähtaja lõppu kui alternatiivse korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on muutunud või ära langenud.

§ 15. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo hankelepingud ja jäätmekäitluskohad

(1) Vallavalitsus korraldab alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenuse hanke ja jäätmete käitlemisteenuste hanke ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkuja(te)ga hankelepingu(d). Veohankega määratakse jäätmete kogumise ja veo tingimused ning Hullo jäätmejaama ja Rumpo ladestuskoha haldamise tingimused. Käitlushankega määratakse kokku kogutud jäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamise tingimused.

(2) Hankelepingu(te) kestus on kuni viis aastat.

(3) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo raames kogutud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmed antakse üle tootjavastutust teostavatele organisatsioonidele. Jäätmete üleandmise tingimuste fikseerimiseks sõlmivad vallavalitsus ja vastavad organisatsioonid kirjaliku kokkuleppe.

(4) Jäätmeid transportiv ning käitlev isik peab omama selleks vastavat keskkonnaluba.

(5) Jäätmevedaja kohustus on vedada alternatiivse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed veohanke alusdokumentides määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Jäätmete edasise töötlemise, taaskasutamise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamise nõuded määratakse käitlushankes ning nende täitmise eest vastutab käitlushankelepingu alusel jäätmekäitleja.

(6) Biojäätmete ja segaolmejäätmete käitlemiseks sõlmitakse eraldi hankelepingud ka juhul, kui mõlemat jäätmeliiki käitleb sama teenuseosutaja. Pakendijäätmete üleandmise koht ja tingimused määratakse kooskõlas pakendiseaduse ning taaskasutusorganisatsioonidega sõlmitavate kokkulepetega.

§ 16. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

(1) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja tasumise korra kehtestab Vormsi Vallavolikogu määrusega. Teenustasu peab olema põhjendatud, vastama teenuse osutamise kuludele ning lähtuma kulutõhususest.

(2) Teenustasu koosneb jäätmehoolduskulude katteks makstavast tasust ning alternatiivse korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ja käitluse teenustasust. Pakendijäätmete käitlustasu teenustasu hulka ei arvata, kui seadusest ei tulene teisiti.

(3) Jäätmehoolduskulude katteks makstavat tasu kasutatakse jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise, kogumistaristu, jäätmejaama, jäätmemajade, jäätmevaldajate registri, teavituse, arveldamise, järelevalve ning jäätmete taaskasutamise sihtarvude saavutamisega seotud kulude katmiseks.

(4) Alternatiivse korraldatud jäätmeveoga talvisel perioodil liitumisest vabastatud jäätmevaldaja ei ole vabastatud jäätmehoolduskulude katteks makstava tasu tasumisest. Vabastatud jäätmevaldajale rakendatav igakuine tasu määratakse volikogu kehtestatud teenustasu suuruse määramise ja tasumise korras. Üksnes kinnistu elamumaa sihtotstarve või hoonestamata kinnistu omamine ei ole jäätmehoolduskulude katteks makstava tasu määramise alus.

(5) Jäätmehoolduskulude katteks makstava tasu suurus määratakse teenustasu suuruse määramise ja tasumise korras. Tasuosa suurus ei või ületada jäätmeseaduses sätestatud määra.

(6) Teenuseosutajad peavad olema suutelised osutama teenust pakkumuses esitatud hinnaga kogu hankelepingu kehtivuse ajal, välja arvatud juhul, kui hankelepingus või õigusaktis on sätestatud teenustasu muutmise alus.

(7) Teenustasusid ei muudeta sagedamini kui üks kord kalendriaastas, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik õigusakti muutumise, hankelepingu muutumise või muu olulise ja põhjendatud kulumuutuse tõttu.

(8) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu hinnakiri avaldatakse Vormsi valla ametlikul veebilehel vähemalt 30 päeva enne hinnakirja rakendumist. Hinnakirjas märgitakse vähemalt teenustasu liik, arvestusühik, teenustasu suurus, rakendumise kuupäev ning tasumise kord.

(9) Teenustasu arvel näidatakse eraldi jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu, veoteenuse tasu, käitlusteenuse tasu ning lisateenuse tasu, kui lisateenust on osutatud. Pakendijäätmete veoteenuse tasu näidatakse arvel eraldi, kui see on asjakohane.

(10) Teenustasu kasutatakse üksnes jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks ning jäätmeseaduses sätestatud jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamiseks. Teenustasust laekunud raha kasutamine muude valdkondade kulude katmiseks ei ole lubatud.

(11) Vallavalitsus koostab igal aastal ülevaate alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu määramisest ja kasutamisest eelmisel kalendriaastal. Ülevaates kajastatakse vähemalt teenustasu arvestamise alused, teenustasu laekumine, teenustasust kaetud kulud kulukomponentide kaupa, teenustasu kasutamine jäätmehoolduse korraldamiseks ning vajaduse korral teenustasu muutmise põhjendused.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ülevaade avaldatakse Vormsi valla ametlikul veebilehel iga aasta esimese kvartali jooksul.

§ 17. Lisateenused

(1) Lisateenus eeskirja tähenduses on alternatiivse korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida Vormsi vallavalitsus jäätmeveo korraldajana või jäätmevedaja kokkuleppel jäätmevaldajale osutab. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal või jäätmeveo korraldajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu. Lisateenustasu ei või hõlmata tegevusi, mis on riigihanke alusdokumentides määratud alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu sisse kuuluvaks.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 18. Hankelepingu ennetähtaegne ülesütlemine

(1) Vallavalitsusel on õigus alternatiivse korraldatud jäätmeveo hankeleping enne tähtaega üles öelda hankelepingus ja õigusaktides sätestatud korras, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:

1) jäätmevedaja ei ole allkirjastanud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul hankelepingut;

2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;

3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumisvahendid õigeaegselt tühjendamata;

4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;

5) jäätmevedajal puudub teenuse osutamiseks vajalik keskkonnakaitseluba või muu õigusaktides nõutud õigus või vastav õigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või selle tingimusi on rikutud viisil, mis takistab hankelepingu nõuetekohast täitmist.

(2) Vallavalitsusel on õigus alternatiivse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise hankelepingu või lepingud enne tähtaega üles öelda, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:

1) jäätmekäitluskoht, käitlustehnoloogia või jäätmekäitleja tegevus ei vasta hankelepingus või teistes valdkondlikes õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) jäätmekäitleja ei võta jäätmeid vastu, ei käitle neid nõuetekohaselt või ei taga hankelepingus kokku lepitud taaskasutamise, ringlussevõtu, kõrvaldamise, aruandluse või sortimisjäägi käitlemise tingimusi;

3) jäätmekäitlejal puudub jäätmete vastuvõtmiseks või käitlemiseks vajalik keskkonnakaitseluba või vastav õigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või selle tingimusi on rikutud viisil, mis takistab hankelepingu nõuetekohast täitmist;

4) jäätmekäitleja on korduvalt või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte, riigihanke alusdokumente või hankelepingut;

5) jäätmete käitlemise tingimuste osas on põhjendatud vajadus rakendada uusi tingimusi, mida olemasoleva hankelepingu raames ei ole võimalik rakendada.

(3) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat või jäätmekäitlejat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

(4) Kui jäätmevedaja või jäätmekäitleja ei esita selgitust või esitatud selgitus ei kõrvalda rikkumist ega põhjenda lepingu täitmata jätmist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse ülesütlemise hankelepingus ja õigusaktides sätestatud korras.

(5) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus olmejäätmete vedamiseks piirkonnas ja/või alternatiivse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemine loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. Jäätmevedajal on kohustus vedada ja/ või käidelda jäätmeid samadel tingimustel ja hinnaga edasi, kuni selgub uus vedaja/käitleja.

§ 19. Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimine

(1) Olmejäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, korraldab vallavalitsus koostöös jäätmevedajate, jäätmekäitlejate, tootjavastutusorganisatsioonide ja teiste asjakohaste isikutega, et võimaldada jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

(2) Vallavalitsus avaldab valla veebilehel (www.vormsi.ee) teabe jäätmemajade asukohtade, igas jäätmemajas vastuvõetavate jäätmeliikide, korduskasutuseks ettevalmistamise võimaluste, Hullo jäätmejaama ja Rumpo ladestuskoha vastuvõtutingimuste ning kogumisringide kohta.

§ 20. Segaolmejäätmete kogumise nõuded

(1) Segaolmejäätmed on näiteks tuhk, mähkmed, keraamilised nõud, määrdunud pakendid (sh ühekordsed papptaldrikud ja –topsid), kassiliiv, kirjutusvahendid jms.

(2) Segaolmejäätmete kogumiseks kasutatakse kohtkogumist alternatiivse korraldatud jäätmeveo raames, mis on kohustuslik kasutada kõikidele valla territooriumil olevatele ja/või tegutsevatele jäätmevaldajatele.

(3) Segaolmejäätmete kogumisvahendisse on lubatud koguda vaid olmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole jäätmemajades või jäätmejaamas korraldatud.

(4) Segaolmejäätmete kogumisvahendisse ei või panna:

1) taaskasutatavaid jäätmeid (näiteks pakendid, paber jms), mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (v.a juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud);

2) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmeid;

3) vedelaid jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;

6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või kogumismahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;

7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

8) tervishoiujäätmeid;

9) ohtlikke jäätmeid;

10) probleemtooteid, sh rehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid;

11) kuuma tuhka;

12) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid.

§ 21. Paberi ja kartongi kogumise nõuded

(1) Paberi ja kartongi kogumisvahendisse kogutakse ka paber- ja kartongpakendijäätmeid. Paberi ja kartongi kogumisvahendisse sobivad ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad, pappkastid- karbid jms paberist tooted.

(2) Paberi ja kartongi kogumiseks kasutatakse kohtkogumist alternatiivse korraldatud jäätmeveo raames ning paberi ja kartongi saab üle anda jäätmejaama.

(3) Ettevõtetes ja asutustes tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi kogumismahutitesse ning viia jäätmejaama.

(4) Paberi ja kartongi kogumisvahendisse võib panna ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid. Kogumisvahendisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (määrdunud või vettinud paber, muud jäätmeliigid).

(5) Jäätmete jätmine paberi ja kartongi kogumiseks mõeldud avalike kogumismahutite lähedusse neid kogumismahutisse paigutamata ei ole lubatud.

§ 22. Pakendi ja pakendijäätmete kogumise nõuded

(1) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakendid on näiteks jogurtitopsid, konservikarbid, šampoonipudelid, pappkastid, supipurgid jms.

(2) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant, tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtupunkt).

(3) Olmes tekkivad tagatisrahata pakendijäätmed kogutakse alternatiivse korraldatud jäätmeveo raames jäätmemajades, Hullo jäätmejaamas, avalikes kogumismahutites või muu vallavalitsuse poolt määratud kogumislahenduse kaudu. Paber- ja kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi ja kartongiga; joogikartong kogutakse koos plast- ja metallpakendijäätmetega; klaaspakendijäätmed kogutakse eraldi.

(4) Üleantavad pakendid peavad olema tühjad.

(5) Pakendi kogumisvahendisse võib panna ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid. Kogumisvahendisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (toodet sisaldavad pakendid, muud jäätmeliigid).

(6) Pakendeid võib kogumismahutisse panna lahtiselt või läbipaistvasse kotti pakendatult.

(7) Jäätmete jätmine pakendi kogumiseks mõeldud avalike kogumismahutite lähedusse neid kogumismahutisse paigutamata ei ole lubatud.

(8) Vallavalitsus korraldab olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumise alternatiivse korraldatud jäätmeveo raames ning nende üleandmise taaskasutusorganisatsioonidele pakendiseaduses sätestatud korras. Vallavalitsus teavitab jäätmevaldajaid pakendijäätmete kogumise korraldusest ja liigiti kogumise nõuetest.

§ 23. Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded

(1) Biolagunevad jäätmed, mida käesolevas paragrahvis käsitletakse, on:

1) aia- ja haljastujäätmed, näiteks muru, hein, puulehed ja oksad;

2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud köögi- ja sööklajäätmed.

(2) Biolagunevad jäätmed tuleb tekkekohal kompostida, anda üle kogukondlikku kompostimiskohta või viia alternatiivse korraldatud jäätmeveo raames jäätmemajas asuvasse biojäätmete kogumismahutisse. Toitlustusasutused, majutusettevõtted ja muud suuremas koguses köögi- ja sööklajäätmeid tekitavad jäätmevaldajad peavad biojäätmed liigiti koguma ja tekkekohal kompostima ning vastava lahenduse vallavalitsusega kooskõlastama.

(3) Jäätmevaldaja kinnitab kompostimise võimalust oma kinnistul, kokkulepet kogukondliku kompostimiskoha kasutamiseks või soovi anda biojäätmed ära alternatiivse korraldatud jäätmeveo raames vallavalitsusele esitatavas jäätmekäitlusavalduses. Avalduse esitamise täpsemad tingimused on toodud valla veebilehel. Käitluslahendus registreeritakse valla jäätmevaldajate registris. Juriidilise isiku puhul tuleb avaldusele lisada ringlusse võetavate biojäätmete aastakogus, mille vallavalitsus kannab jäätmevaldajate registrisse.

(4) Biojäätmete tekkekohal ringlussevõtu või kogukondliku kompostimiskoha kasutamise lõpetamisel teavitab jäätmevaldaja sellest vallavalitsust ning pärast teavitamist korraldatakse biojäätmete liigiti kogumine jäätmemaja, jäätmejaama või muu vallavalitsuse määratud kogumislahenduse kaudu.

(5) Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse on lubatud panna käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid ning lisaks ka taaskasutamiseks kõlbmatut paberit nagu vettinud paber, majapidamispaber jms.

(6) Kogumismahutisse ja selle lähedusse ei ole lubatud panna sobimatuid jäätmeid (vedelikud, muud jäätmeliigid).

(7) Kompostimise nõuded:

1) biolagunevaid jäätmeid tuleb kompostida tekkekohal või kokkuleppel ühiselt kasutatavas kompostimiskohas, kusjuures komposter või aun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, v.a juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti;

2) Alahtiselt aunades võib kompostida nii biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid kui hajaasutusalal ka köögi- ja sööklajäätmeid, kui viimane ei häiri naabreid;

3) kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ega haisu levikut. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks;

4) biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

§ 24. Suurjäätmete kogumise nõuded

(1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks mööbel, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

(2) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb suurjäätmed koguda liigiti. Suurjäätmete kogumiseks kasutatakse vähemalt korra aastas kohtkogumist kogumisringina alternatiivse korraldatud jäätmeveo raames, muul ajal on jäätmevaldajal võimalik tuua suurjäätmed Hullo jäätmejaama. Suurjäätmete kogumise korraldus ja veograafik avaldatakse valla veebilehel.

(3) Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb võimaluse korral anda korduskasutusega tegelevale organisatsioonile või paigutada Hullo jäätmejaamas selleks määratud alale.

§ 25. Metallijäätmete kogumise nõuded

(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, näiteks plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud jms, aga mitte metallpakendid.

(2) Metallijäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb võimaluse korral anda korduskasutusega tegelevale organisatsioonile, taaskasutusorganisatsioonile või paigutada Hullo jäätmejaamas selleks määratud alale.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb metallijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud metallijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohta.

§ 26. Plastijäätmete kogumise nõuded

(1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, näiteks plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid.

(2) Plastijäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb võimaluse korral anda korduskasutusega tegelevale organisatsioonile, taaskasutusorganisatsioonile või paigutada Hullo jäätmejaamas selleks määratud alale.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb plastijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud plastijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

§ 27. Klaasijäätmete kogumise nõuded

(1) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, näiteks lehtklaas, lambikuplid, klaasnõud jms, aga mitte klaaspakendid.

(2) Klaasijäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb võimaluse korral anda korduskasutusega tegelevale organisatsioonile, taaskasutusorganisatsioonile või paigutada Hullo jäätmejaamas selleks määratud alale.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb klaasjäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud klaasijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

§ 28. Puidujäätmete kogumise nõuded

(1) Puidujäätmed on erinevad puidust jäätmed, nt lõikelaud, puulusikas, võinuga, pudrunui, väike pink või tool, puidust mänguasjad jms puidust tooted.

(2) Puidujäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb võimaluse korral anda korduskasutusega tegelevale organisatsioonile, taaskasutusorganisatsioonile või paigutada Hullo jäätmejaamas selleks määratud alale.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb puidujäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud puidujäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

§ 29. Tekstiilijäätmete kogumise nõuded

(1) Tekstiilijäätmed on erinevad tekstiili- ja rõivajäätmed, näiteks tekstiilijäägid, voodipesu, rätikud, rõivad jms.

(2) Tekstiilijäätmete kogumiseks kasutatakse Hullo jäätmejaama. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb võimaluse korral anda korduskasutusega tegelevale organisatsioonile, taaskasutusorganisatsioonile või paigutada Hullo jäätmejaamas selleks määratud alale.

(3) Kõigil jäätmevaldajatel tuleb tekstiilijäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud tekstiilijäätmed saab viia käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kogumiskohtadesse.

§ 30. Ohtlike jäätmete kogumise nõuded

(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad oma omaduse tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks õlid, õlifiltrid, värvid, lakid, pestitsiidid, elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, olmekemikaalid jms) tuleb viia Hullo jäätmejaama või üle anda valla territooriumil korraldatavate kogumisringide raames. Ravimijäägid tuleb tagastada apteeki.

(4) Juriidilised isikud, kelle tegevuse tulemusena tekivad ohtlikud jäätmed, peavad tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale omal kulul.

(5) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

(7) Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

§ 31. Probleemtoodete ja nende jäätmete kogumise nõuded

(1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör).

(2) Kogumisvahendite kulu ning kogutud probleemtoodete veo käitluskohta ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(3) Probleemtooteid kogutakse Hullo jäätmejaamas. Korduskasutuseks sobivad esemed tuleb paigutada Hullo jäätmejaamas selleks määratud alale.

(4) CFC-sid sisaldavad seadmed, elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta.

(5) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul.

(6) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse.

(7) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust.

(8) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava keskkonnaloa omajatel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnaluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.

(9) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.

§ 32. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemise kord

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, sealhulgas teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, ravimijäätmed, kemikaalijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed, tuleb koguda liigiti, pakendada ohutult, märgistada ja anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid ei ole lubatud panna segaolmejäätmete, pakendijäätmete, biojäätmete ega muude olmejäätmete kogumismahutisse.

(3) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda läbistuskindlasse ja suletavasse kogumisnõusse.

(4) Ravimijäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle apteegile või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 33. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete tekkimisel tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitustegevusel, s.h ehitusmaterjali hoidmisel, remontimisel, lammutamisel, teedeehituse või pinnasetööde käigus või ehitusmaterjali purustamisel.

(3) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusprojekt (lammutusprojekt) ja ehitusluba lammutamiseks. Juhul kui lammutatav ehitis ei ole kantud ehitisregistrisse, tuleb vallavalitsusele esitada enne ehitise lammutamist selgitus planeeritava lammutustegevuse kohta, milles peab eraldi osana olema käsitletud lammutusest tekkivate jäätmete liigid, kogused ja nende käitlus.

(4) Ehitusloa taotluse juurde lisatud ehitus ja lammutusprojekt peab olema vastavuses majandus- ja taristuministri 17.07.2015 kehtestatud määruse nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” peatükis 4 sätestatuga.

(5) Lammutustööde lõpetamisel ehitusloa olemasolul esitatakse ehitisregistri e-keskkonnas ehitise täieliku lammutamise teatis või muul juhul vallavalitsusele õiend lammutusjäätmete käitlemise kohta.

(6) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb jäätmekäitluseks üle anda jäätmekäitlejale vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele.

§ 34. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja kohustused

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete ohutu hoidmise ja üle andmise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja, kui tema ja ehitusettevõtja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed.

(3) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:

1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;

2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;

3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;

4) rakendama kõiki võimalusi jäätmete taaskasutamiseks;

5) koguma jäätmed nende tekkekohal liigiti, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil;

6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;

7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

8) kooskõlastama vallavalitsusega ehitusjäätmete kogumismahuti paigutamise sõiduteele või muudele avalikult kasutatavatele aladele;

9) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva määruse nõuetest.

(4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

§ 35. Ehitusjäätmete liigiti sorteerimine

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmeid, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides keskkonnaloaga jäätmekäitluskohtades.

(3) Ehitus- ja lammutusjäätmetest tuleb liigiti sorteerida vähemalt:

1) puit;

2) kiletamata paber ja kartong;

3) metall (eraldi must ja värviline);

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja -tellised, krohv, betoon, kips jms);

5) klaas;

6) pinnas;

7) plastikjäätmed, kile;

8) ohtlikud jäätmed;

9) raudbetoon- ja betoondetailid;

10) tõrva mittesisaldav asfalt;

11) pakendid.

(4) Mahukad ehitus- ja lammutusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

(5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult vallavalitsusega.

(6) Eelsorditud ehituskivid ja tellised võib taaskasutada ehituskivide ja tellistena või kasutada maapinna täiteks jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult vallavalitsusega.

(7) Töötlemata puitu võib kasutada küttena.

(8) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks. Kaevist võib kasutada väljaspool kinnisasja kooskõlastatult kinnisasja omaniku ja Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(9) Antud jäätmehoolduseeskirja osas sätestamata juhtudel lähtutakse jäätmete käitlemisel jäätmehoolduseeskirja jäätmehoolduse üldnõuetes sätestatud nõuetest.

§ 36. Ohtlikud ehitusjäätmed

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:

1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;

2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);

4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;

5) saastunud pinnas.

(2) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt.

(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

(4) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda.

(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

§ 37. Ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmekäitluskohad

(1) Eraisikud saavad liigiti kogutud puidu-, metalli-, klaasi-, plasti-, betooni-, tellise-, plaadi-, keraamika-, kivi- ja kipsijäätmed viia Hullo jäätmejaama või Rumpo ehitusjäätmete vastuvõtukohta vallavalitsuse kirjalikul loal üksnes vastuvõtukoha tingimuste ja vastuvõetavate jäätmeliikide loetelu kohaselt.

(2) Juriidilistel isikutel tuleb jäätmed üle anda vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlejale või viia need ise lähimasse prügilasse, kus on tagatud liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi vastuvõtt.

§ 38. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad (v.a käesoleva määruse paragrahv 11 lõike 3 erisus) alternatiivse korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2030. aastaks vähemalt 60% ja 2035. aastaks vähemalt 65% ulatuses vallas tekkivatest olmejäätmetest.

(2) Olmejäätmete liigiti kogumisel on eesmärk täita jäätmeseaduse § 136³ lõike 5 sihtarv: 2027. aastal vähemalt 67% ning igal järgneval aastal 1 protsendipunkti võrra kasvav sihtarv kuni 75% saavutamiseni alates 2035. aastast.

(3) Pakendijäätmete puhul on eesmärk tagada pakendijäätmete liigiti kogumise toimimine ja kogumisvõrgu katvus viisil, mis võimaldab tootjavastutuse teostajatel täita neile õigusaktidest tulenevad taaskasutuse sihtarvud.

(4) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada jäätmete kogumine ja eelistatult tekkekohal kompostimine.

(5) Tekstiilijäätmete puhul on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja leida võimalusi jäätmete ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks.

(6) Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe, parandada kogumiskohtade toimimist ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohasest käitlemisest.

(7) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed.

(8) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohasest käitlemisest ja parandada koostööd laiendatud tootjavastutuse teostajatega.

(9) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajadusest ja võimalustest ning nende nõuetekohasest käitlemisest ning viia läbi tõhusat järelevalvet kõrvalekallete ärahoidmiseks, tuvastamiseks ja lahendamiseks.

(10) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.

(11) Valla jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas.

§ 39. Jäätmete kogumise taristu arendamine

(1) Jäätmete liigiti kogumise ja üleandmise taristu arendamisel lähtutakse jäätmeseaduse § 31 lõikes 7 nimetatud piirkondlikest iseärasustest (sh eeldatavad jäätmekogused, hoonestus, asustustihedus ning teede- ja tänavate võrgu eripära) ja jäätmehoolduse eesmärkide saavutamise vajadustest.

(2) Olmejäätmete liigiti kogumise taristu korraldamisel tagatakse, et liigiti kogumine on võimalikult mugav, motiveeriv ja kulutõhus.

(3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõigetes 1 ja 2 toodud nõudeid.

(4) Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristuga seoses nii rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute puhul.

§ 40. Jäätmekäitluskoht

(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (näiteks jäätmejaama, kompostimisväljakule, pinnasetäitekohta). Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 41. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada ning puhastada seal leiduvatest jäätmetest.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik oht tervisele, varale ja keskkonnale.

§ 42. Järelevalve teostamine ja vastutus

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab, nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsus käesolevas määruses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras ning Keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele ja seaduses sätestatud korras.

(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule eeskirja nõuete täitmise kohta.

(3) Vallavalitsusel on õigus kontrollida jäätmevaldajate liigiti kogumise kohustuse täitmist, biojäätmete tekkekohal ringlussevõtu nõuetele vastavust ja jäätmemajade kasutamise nõuetekohasust.

§ 43. Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

(1) LJäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120⁷ alusel. Asjakohasel juhul kohaldatakse jäätmeseaduse § 120, § 120¹, § 120², § 126, § 126² ja § 126⁴ ning pakendiseaduse § 29, § 30 ja § 30².

(2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduses ja pakendiseaduses nimetatud isikud.

§ 44. Keskkonnasaastuse likvideerimine

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

(2) Saastaja hüvitab saastusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 45. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Määrusega tunnistatakse kehtetuks Vormsi Vallavolikogu 15.09.2023 määrus nr 12 „Vormsi valla jäätmehoolduseeskiri”.

§ 46. Määruse rakendamine

(1) Üleminekusätetena rakendatakse:

1) Olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmete kogumine viiakse pakendiseaduse § 15 lõigetes 3–12 sätestatuga kooskõlla alates uue alternatiivse korraldatud jäätmeveo hanke tulemusena sõlmitud lepingu kehtima hakkamisest kuid mitte hiljem kui seaduses sätestatud tähtpäevaks.

2) Vallavalitsus esitab volikogule alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja tasumise korra eelnõu enne järgmise alternatiivse korraldatud jäätmeveo hankelepingu jõustumist, milles on toodud ka jäätmehoolduskulude katteks makstava tasu määr ning tingimused.

3) Biojäätmete tekkekohal ringlussevõtu taotluste ja nõusolekute andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse hiljemalt registri tehnilise valmisoleku saavutamisel ning jäätmevaldajate registri asutamise ning registri pidamise korra kehtestamise järgselt.

(2) Käesoleva määruse muudatused, mis eeldavad riigihanke alusdokumentides ja hankelepingus arvestamist, kohaldatakse alates uue alternatiivse korraldatud jäätmeveo hankelepingu kehtima hakkamisest. Eeskirja tingimused, mis ei eelda hankelepingu muutmist, kohaldatakse eeskirja jõustumisel.

§ 47. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.