Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega sätestatakse vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, sealhulgas väljaõppe (edaspidi ka õpe) ja arvestuse läbiviimise kord.

§ 3. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivus

(1) Vabatahtlikuks päästjaks ja abidemineerijaks saab arvata isiku ning vabatahtliku päästja ja abidemineerijana saab tegutseda isik, kes on Eesti Vabariigile lojaalne ja seaduskuulekas ning vastab käesoleva määrusega kehtestatud kutsesobivuse nõuetele.

(2) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivus koosneb:

1) isikuomadustest;

2) füüsilisest ettevalmistusest;

3) väljaõppest;

4) terviseseisundist.

§ 4. Nõuded vabatahtliku päästja ja abidemineerija isikuomadustele

Vabatahtliku päästja ja abidemineerijana võib tegutseda isik, kes vastab järgmistele isikuomadustele:

1) on võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab teha meeskonnatööd;

2) on aus, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, sealhulgas võimeline langetama otsuseid iseseisvalt oma pädevuse piires ja võimeline nägema ette otsuste tagajärgi;

3) on hea suhtlemisoskusega.

§ 5. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija isikuomaduste kontrollimine

Vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale kehtestatud isikuomaduste nõuete täitmist kontrollib Päästeamet vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovijaga tehtaval vestlusel enne vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks arvamist. Päästeamet võib vajaduse korral isikuomaduste nõuete täitmise kontrollimiseks küsida vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija tööandjalt soovija iseloomustust.

§ 6. Nõuded vabatahtliku päästja ja abidemineerija füüsilisele ettevalmistusele

(1) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsiline ettevalmistus peab tagama vabatahtliku päästja päästesündmuse lahendamise ülesannete nõuetekohase täitmise.

(2) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsiline ettevalmistus peab vastama päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel päästeteenistujale kehtestatud füüsilise ettevalmistuse nõuetele.

(3) Demineerimistööl osaleva abidemineerija füüsiline ettevalmistus peab tagama, et ta on võimeline täitma oma ülesandeid päästesündmuse lahendamisel nõuetekohaselt.

§ 7. Vabatahtliku päästja füüsilise ettevalmistuse kontrollimine

(1) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsilist ettevalmistust kontrollib Päästeamet vabatahtliku päästja teise astme õppe läbiviimise käigus ning edaspidi vastavalt vajadusele, ent mitte sagedamini, kui üks kord kolme aasta jooksul.

(2) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsilise ettevalmistuse kontrollimise vajaduse ilmnemisel teeb päästeametnik vastava ettekande Päästeameti peadirektorile, kes ettekande heakskiitmisel määrab füüsilise ettevalmistuse kontrollimise kohustuslikkuse koos kontrollimise aja, koha ja läbiviijate määramisega.

(3) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsilise ettevalmistuse kontrollimisel lähtub Päästeamet käesoleva määruse §-s 16 sätestatud arvestuse läbiviimise korrast.

(4) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl osaleva vabatahtliku päästja füüsilist ettevalmistust kontrollib Päästeamet vastavalt päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel päästeteenistujale kehtestatud füüsilise ettevalmistuse nõuete kontrollile.

§ 7¹. Abidemineerija füüsilise ettevalmistuse kontrollimine

(1) Abidemineerija füüsilist ettevalmistust kontrollib Päästeamet väljaõppe käigus ja edaspidi vajaduse järgi, ent mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul.

(2) Kui ilmneb vajadus abidemineerija füüsilist ettevalmistust kontrollida, teeb päästeametnik sellekohase ettekande Päästeameti peadirektorile, kes ettekande heakskiitmisega määrab füüsilise ettevalmistuse kontrollimise kohustuslikkuse, aja ja koha ning kontrollija.

(3) Abidemineerija füüsilise ettevalmistuse kontrollimisel lähtub Päästeamet käesoleva määruse §-s 16 sätestatud arvestuse läbiviimise korrast.

§ 8. Nõuded vabatahtliku päästja ja abidemineerija väljaõppele

(1) Iseseisvalt ennetustööl ja koos päästeametnikuga päästetööl või kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitses (edaspidi elanikkonnakaitse) osalev vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt 16‑tunnise vabatahtliku päästja esimese astme väljaõppe.

(2) Vabatahtliku päästja esimese astme väljaõppe läbimise nõue ei laiene isikule, kellel on päästeteenistuse seaduse § 13 alusel arvestatud päästeteenistuse staaži vähemalt kolm aastat.

(3) Repealed

(4) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl või elanikkonnakaitses osalev vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt 36-tunnise vabatahtliku päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe.

(5) Vabatahtliku päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbimise nõue ei laiene isikule, kellel on päästeteenistuse seaduse § 13 alusel arvestatud päästeteenistuse staaži vähemalt kolm aastat. Nimetatud isikute päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõpe kestab vähemalt kuus tundi.

(6) Repealed

(7) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl või elanikkonnakaitses osalev vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt kuuetunnise vabatahtliku päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe täienduskoolituse iga viie aasta järel.

(8) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl osalev vabatahtlik päästja peab olema läbinud Päästeameti peadirektori poolt kehtestatud vastava eriväljaõppe kursuse ja eriväljaõppe täienduskoolituse.

(9) Vabatahtliku päästja väljaõppe läbiviimisel arvestatakse vabatahtliku päästja ja vabatahtliku päästja kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega. Varasema õpi- ja töökogemuse hindamise tulemuste põhjal võib Päästeamet ta suunata otse arvestuse tegemisele või lugeda tema väljaõpe läbituks.

(10) Abidemineerija peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt 40-tunnise väljaõppe.

(11) Kriisirolliga abidemineerija peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud väljaõppele olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vahetu sunni kohaldamise väljaõppe füüsilise jõu kasutamiseks.

(12) Abidemineerija peab kvalifikatsiooni tagamiseks läbima Päästeameti peadirektori kinnitatud täiendusõppe vähemalt üks kord kalendriaastas.

§ 9. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija väljaõppe kontrollimine

(1) Päästeamet kontrollib vabatahtlikuks päästjaks saada soovija teadmiste ja oskuste omandamist vabatahtliku päästja esimese astme väljaõppe lõpus läbiviidava arvestusega enne isiku vabatahtlikuks päästjaks arvamist.

(2) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel päästetööl või elanikkonnakaitses osaleva vabatahtliku päästja teadmiste ja oskuste omandamist kontrollib Päästeamet vabatahtliku päästja päästetöö või elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe või käesoleva määruse § 8 lõikes 5 sätestatud kuuetunnise õppe lõpus läbiviidava arvestusega ning seejärel perioodiliselt iga viie aasta järel käesoleva määruse § 8 lõikes 7 sätestatud teise astme väljaõppe täienduskoolituse lõpus läbiviidava arvestusega.

(3) Iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl osaleva vabatahtliku päästja väljaõpet kontrollib Päästeamet vastava eriväljaõppe kursuse lõpus läbiviidava arvestuse käigus ning seejärel vastavalt päästeteenistuse seaduse alusel päästeteenistujale kehtestatud teadmiste ja oskuste kontrollimise nõuetele lähtudes läbitud eriväljaõppest.

(4) Vabatahtliku päästja väljaõppe kontrollimisel, välja arvatud vabatahtliku päästja esimese ja teise astme õppe või käesoleva määruse § 8 lõigetes 5 kuni 7 sätestatud õppe lõpus läbiviidava arvestuse korral, lähtub Päästeamet käesoleva määruse §-s 16 sätestatud arvestuse läbiviimise korrast.

(5) Enne kui Päästeamet arvab abidemineerijaks saada soovija abidemineerijaks, kontrollib ta abidemineerija väljaõppe lõpus arvestusega, kas soovija on omandanud vajalikud teadmised ja oskused.

(6) Abidemineerija teadmiste ja oskuste omandamist kontrollib Päästeamet käesoleva määruse § 8 lõigetes 10–12 nimetatud õppe lõpus arvestusega.

§ 10. Nõuded vabatahtliku päästja ja abidemineerija tervisele

(1) Vabatahtlikul päästjal ei tohi olla päästeseaduse § 34 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tervisehäireid.

(2) Vabatahtlik päästja, kes osaleb iseseisvalt päästeametniku korraldusel eriväljaõpet nõudval päästetööl peab vastama päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud I grupi päästeteenistujatele kehtestatud tervisenõuetele.

(3) Abidemineerijal ei tohi olla päästeseaduse § 34 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tervisehäireid.

§ 11. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tervisekontroll

(1) Vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija peab enne vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks kandideerimist läbima tervisekontrolli ning vabatahtlik päästja ja abidemineerija peavad perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas nende terviseseisund vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija, vabatahtlik päästja ja abidemineerija tõendavad käesoleva määruse § 10 lõikes 1 või 3 nimetatud asjaolu ühel järgmistest viisidest:

1) esitades kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi otsuse päästeseaduse § 9 lõike 2¹ kohaselt;

2) esitades relvaseaduse §-s 35¹ sätestatud kehtiva tervisetõendi;

3) päästeteenistujana on isiku terviseseisund vastav I–IV grupi päästeteenistuja tervisenõuetele;

4) tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästjana või abipolitseinikuna on isiku terviseseisund vastav tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästja või abipolitseiniku tervisenõuetele.

(3) Vabatahtliku päästja, kes peab vastama käesoleva määruse § 10 lõikes 2 loetletud tervisenõuetele, tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

(4) Vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ning abidemineerija ja abidemineerijaks saada soovija võib suunata erakorralisse tervisekontrolli päästeametniku põhjendatud taotluse alusel.

(5) Esmane tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija kulul.

(6) Perioodilise ja erakorralise tervisekontrolli kulud hüvitab Päästeamet enda määratud alustel ja korras.

§ 12. Väljaõppe läbiviija

(1) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtliku päästja väljaõpet viib läbi Päästeamet.

(2) Päästeameti nõusolekul võivad vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtliku päästja väljaõpet läbi viia vastavat pädevust omavad juriidilised ja füüsilised isikud, kelle kasutuses on väljaõppe läbiviimiseks vajalikud ruumid ja tehnilised vahendid käesoleva määruse §-s 8 sätestatud väljaõppe läbiviimiseks.

(3) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõpet korraldab Päästeamet.

§ 13. Vabatahtliku päästja väljaõppe läbiviimine

(1) Päästeamet tagab vabatahtlikuks päästjaks saada soovijale võimaluse vabatahtliku päästja esimese astme õppel osalemiseks kuue kuu jooksul alates tema sooviavalduse esitamisest vabatahtlikuks päästjaks saamiseks.

(2) Vabatahtliku päästja esimese astme õppe läbinul on järgmised teadmised ja oskused:

1) teadmised iseseisvaks päästealasel ennetustööl osalemiseks;

2) teadmised päästeametniku korraldusel ja koos temaga päästetööl osalemiseks;

3) teadmised päästeasutuse ülesannetest ja vastutusalast;

4) oskus käsitleda esmaseid tulekustutusvahendeid;

5) teadmised võimalustest osaleda erinevatel õnnetustel abijõuna;

6) teadmised ja oskused päästeseaduse § 38 lõikes 4 sätestatud meetmete kohaldamiseks;

7) teadmised elanikkonnakaitse tegevustest;

8) teadmised ja oskused päästeametniku korraldusel ja koos temaga päästeseaduse § 38 lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguste kasutamiseks.

(3) Päästeamet tagab vabatahtlikule päästjale võimaluse vabatahtliku päästja teise astme õppel osalemiseks ühe aasta jooksul alates vabatahtliku päästja sooviavalduse esitamisest vastaval õppel osalemiseks.

(4) Vabatahtliku päästja päästetöö teise astme väljaõppe läbinul on järgmised teadmised ja oskused:

1) teadmised päästeametniku korraldusel iseseisvaks päästetööl osalemiseks;

2) teadmised päästetöö korraldamisest sündmuskohal;

3) teadmised raadioside pidamise korraldamisest sündmuskohal;

4) oskus kasutada päästetehnikat ja -varustust sündmuskohal;

5) teadmised eriliigiliste päästetööde teostamiseks ja eriohtude tajumiseks päästetööl;

6) teadmised ja oskused päästeseaduse § 38 lõikes 8 sätestatud meetmete kohaldamiseks.

(5) Vabatahtliku päästja elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbinul on teadmised ja oskused:

1) päästeametniku korraldusel iseseisvalt elanikkonnakaitses osalemiseks;

2) päästeametniku korraldusel iseseisvalt päästeseaduse § 38 lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguste kasutamiseks.

§ 13¹. Abidemineerija väljaõppe läbiviimine

(1) Abidemineerija väljaõppe läbinul on teadmised ja oskused järgmistes valdkondades:

1) päästeasutuse ülesanded ja vastutusala;

2) päästeametniku korraldusel ja koos temaga demineerimistööl osalemine;

3) päästeseaduse § 38¹ lõikes 4 sätestatud meetmete kohaldamine;

4) raadioside pidamise korraldamine sündmuskohal;

5) demineerimistööks vajaliku tehnika ja varustuse kasutamine sündmuskohal;

6) relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuded, lasketeooria põhialused ja teenistusrelva ohutu käsitsemine, sealhulgas laskeoskus;

7) plahvatus, lõhkematerjal ja lõhkevahendid ning nende ohutu käitlemine, erinevad lõhketööd, laske- ja lahingumoona liigid ja ehitus ning lahingumoonale reageerimise taktika;

8) alarmsõidukite kasutamine ja juhtimine;

9) elupäästev esmaabi.

(2) Kriisirolliga abidemineerija väljaõppe läbinul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teadmised ja oskused füüsilise jõu kasutamiseks päästeseaduse § 38¹ lõikes 4 sätestatud meetmete kohaldamisel.

§ 14. Väljaõppega kaasnevad kulud

(1) Päästeameti poolt läbi viidud vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtliku päästja kohustusliku väljaõppe läbiviimisega kaasnevad kulud tasub Päästeamet.

(2) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtliku päästja väljaõppel osalemisega kaasnevad kulud tasub väljaõppel osaleja.

(3) Kui vabatahtlikuks päästjaks saada soovija või vabatahtlik päästja läbib väljaõppe käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud juriidilise või füüsilise isiku juures, tasub väljaõppe läbiviimise ja sellel osalemisega kaasnevad kulud väljaõppel osaleja, kui Päästeametiga ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Abidemineerija väljaõppe läbiviimisega kaasnevad kulud tasub Päästeamet.

(5) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõppel osalemisega kaasnevad kulud tasub väljaõppel osaleja.

§ 15. Arvestuse läbiviija

(1) Vabatahtliku päästja esimese ja teise astme õppe ning käesoleva määruse § 8 lõigetes 5 kuni 7 sätestatud õppe järgset arvestust viib läbi Päästeamet.

(2) Vabatahtliku päästja teadmiste ja oskuste kontrolliks läbi viidavaid arvestusi viib läbi Päästeamet või käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud isik kooskõlastatult Päästeametiga.

(3) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõppe järgse arvestuse viib läbi Päästeamet.

§ 16. Arvestuse läbiviimise kord

(1) Arvestusest teavitatakse arvestusel osalejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 kalendripäeva ette. Nõue ei laiene käesoleva määruse § 8 lõigetes 1, 4–7 ja 10–12 sätestatud õppe järgsele arvestusele, mis on õppe läbimise lahutamatu osa.

(2) Arvestuse negatiivsele tulemusele sooritamise korral on vabatahtlikul päästjal ja abidemineerijal kohustus sooritada esimene kordusarvestus 60 kalendripäeva jooksul ja teine kordusarvestus 120 kalendripäeva jooksul alates esimesest arvestuse sooritamise päevast.

§ 17. Rakendussätted

(1) Isik, kes on tegutsenud vabatahtliku päästjana päästetöödel lepingu alusel enne 1. septembrit 2010, peab määruses sätestatud nõuetele vastama hiljemalt 31. detsembriks 2011.

(2) Kuni 15. juulini 2020. aastal vabatahtliku päästja tervisetõendi vormil väljastatud tervisetõend kehtib vastava tõendi kehtivusaja lõpuni.