Sõltuvusravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise ja järelevalve kord

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega sätestatakse:

1) sõltuvusravi kohaldamise ettevalmistamise kord;

2) sõltuvusravile allumise kohustuse täitmise ja järelevalve kord;

3) karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise kord ja

4) karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi täitmise ja järelevalve kord.

(2) Karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamisele, täitmisele ja järelevalvele kohaldatakse käesolevas määruses sõltuvusravi kohaldamisele ettenähtud korda 3. peatükis sätestatud erisustega.

§ 2. Kriminaalhooldusosakonna pädevus

Kriminaalhooldusosakonna pädevuses on:

1) sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta arvamuse koostamine;

2) sõltuvusravile allumise kohustuse täitmise üle järelevalve teostamine.

§ 4. Sõltuvusravi kohaldamise arvamus

(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab uurimisasutuse või prokuratuuri taotlusel ettekande, milles antakse arvamus sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast.

(2) Sõltuvusravi võimalikkust hindav arvamus koostatakse „Kriminaalhooldusseaduse” §-s 24 sätestatud kohtueelse ettekande nõuetest lähtudes.

(3) Kriminaalhooldusametnikul on arvamuse koostamiseks õigus vajaduse korral kohtuda sõltuvusravi kohaldamise kohta ekspertiisiakti koostanud kohtupsühhiaatriaeksperdiga.

§ 5. Selgitamiskohustus ja nõusolek sõltuvusravile allumiseks

(1) Kriminaalhooldusametnik peab arvamuse koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi eesmärki ning sellele allumise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab kahtlustatavale või süüdistatavale selgitama, mida loetakse sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed.

(2) Kriminaalhooldusametnik võtab kahtlustatavalt või süüdistatavalt allkirja nõusoleku kohta alluda sõltuvusravile.

§ 6. Kriminaalhooldusametniku nimetamine

(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab jõustunud kohtulahendi või prokuröri määruse saamisel kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametniku.

(2) Võimaluse korral on selleks kriminaalhooldusametnik, kes andis arvamuse sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta.

§ 7. Sõltuvusravi kohaldamise koha valik

Sõltuvusravi kohaldamise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik võimalusel arvestama ekspertiisaktis väljendatud arvamust ja sõltuvusravi kohaldaja seisukohta sõltuvusravi kohaldamise koha osas. Sõltuvusravi kohaldamise koht valitakse võimalusel kriminaalhooldusaluse elukoha lähedal, et vältida ülemääraseid kulutusi sõltuvusravi kohale saabumise ja sealt lahkumisega.

§ 8. Sõltuvusravi kohaldaja suhtlemine kriminaalhooldusametnikuga

(1) Repealed

(2) Repealed

(3) Kui sõltuvusravi kohaldaja suunab kriminaalhooldusaluse statsionaarselt ravilt ambulatoorsele ravile või ambulatoorselt ravilt statsionaarsele ravile, teavitab ta sellest viivitamata kriminaalhooldusametnikku.

§ 9. Sõltuvusravi kohaldaja õigus saada andmeid

(1) Repealed

(2) Sõltuvusravi kohaldaja võib pöörduda ekspertiisiakti koostanud kohtupsühhiaatriaeksperdi poole ja saada ekspertiisiaktist koopia.

§ 10. Kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimene kohtumine

Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik:

1) veenduma, et kriminaalhooldusalune on jätkuvalt nõus sõltuvusravile alluma;

2) selgitama kriminaalhooldusalusele sõltuvusravi eesmärki ja tingimusi;

3) vajadusel tutvustama kriminaalhooldusalusele võimalikke sõltuvusravi kohaldamise kohti;

4) kuulama ära kriminaalhooldusaluse arvamuse sõltuvusravi koha valiku osas;

5) selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi sõltuvusravile allumisel;

6) selgitama sõltuvusravile allumist takistavatest asjaoludest teavitamise korda;

7) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks sõltuvusravist kõrvalehoidmise tagajärjed;

8) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel;

9) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete täitmata jätmise tagajärjed.

§ 12. Kriminaalhooldusaluse teavitamine ja hoolduskava kinnitamine

(1) Kriminaalhooldusalune teeb pärast sõltuvusravi kohaldajaga sõltuvusravi esmase vastuvõtu koha ja aja kokkuleppimist need viivitamata teatavaks kriminaalhooldusametnikule.

(2) Hoolduskava muudetakse ja kinnitatakse vajaduse järgi, arvestades sõltuvusravi üldist tähtaega ja liiki.

§ 13. Kriminaalhooldusaluse saatmine sõltuvusravi kohaldamise kohale

Vajaduse korral saadab kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse sõltuvusravi kohaldamise esimesel päeval selle kohaldamise kohta.

§ 14. Sõltuvusravi aja arvestus

Sõltuvusravile allutud kuude arvestust peab kriminaalhooldaja. Raviaja arvestust peetakse kriminaalhooldusosakonna esitatud vormi kohaselt.

§ 15. Kriminaalhooldusosakonnas registreerimise kohustuse täitmine sõltuvusravi ajal

(1) Kui sõltuvusravi kohaldamiseks on vajalik kriminaalhooldusaluse paigutamine statsionaarset raviteenust pakkuva sõltuvusravi kohaldaja juurde, selgitab kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusalusele, et statsionaarsel ravil viibimise ajal ei pea kriminaalhooldusalune käima kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel.

(2) Välistamaks võimalust sõltuvusravist kõrvale hoiduda, käib kriminaalhooldusametnik sõltuvusravi kohaldamise kohas kriminaalhooldusalusega kohtumas või suhtleb tervishoiutöötajaga, kui ravi iseloomu tõttu on kriminaalhooldusalusega vahetu kohtumine välistatud.

(3) Statsionaarse ravi asendamisel ambulatoorse raviga tuleb kohe muuta registreerimise kohustus kriminaalhooldusosakonna põhiseks.

§ 16. Kriminaalhooldusametniku teavitamine

Sõltuvusravile allutatu omavoliline lahkumine statsionaarset sõltuvusravi teenust pakkuva sõltuvusravi kohaldaja juurest on keelatud. Kõikidest raviteenuse osutamisega seotud liikumistest, mis eeldavad sõltuvusravile allutatu ajutist lahkumist sõltuvusravi osutamise kohast, tuleb viivitamata teavitada kriminaalhooldajat.

§ 17. Sõltuvusravi kohaldaja järelevalve

(1) Kriminaalhooldusaluse sõltuvusravile allumist kontrollib vahetult sõltuvusravi kohaldaja, kes peab kriminaalhooldusametniku nõudmisel andma igakülgset teavet kriminaalhooldusaluse käitumise kohta sõltuvusravile allumisel.

(2) Kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigel ajal sõltuvusravi kohta, ei allu sõltuvusravi kohaldaja töötaja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab sõltuvusravi kohaldaja sellest viivitamata kriminaalhooldusametnikule. Kriminaalhooldusametniku taotlusel vormistab sõltuvusravi kohaldaja teavituse kirjalikult.

(3) Repealed

§ 18. Sõltuvusravile allumise kohustuse kontrollimine

(1) Kriminaalhooldusametnik, kelle järelevalve alla on määratud sõltuvusravile allumise kohustusega kriminaalhooldusalune, võib kontrollida sõltuvusravile allumise kohustuse täitmist igal ajal, kooskõlastades oma kontrollkäigu sõltuvusravi kohaldajaga.

(2) Kriminaalhooldusametnikul on õigus sõltuvusravile allumise kohustuse täitmise kontrollimiseks igal ajal külastada statsionaarsel sõltuvusravil viibivat kriminaalhooldusalust või sõltuvusravi kohaldajale helistada. Kontrollkülastusest ei teatata kriminaalhooldusalusele ette.

§ 19. Sõltuvusravi ajutine katkestamine

(1) Sõltuvusravi kohaldaja võib nõuda kriminaalhooldusaluse lahkumist sõltuvusravi kohaldamise kohast ajutiselt, kui:

1) kriminaalhooldusalune ilmub sõltuvusravi kohaldamise kohta alkoholi- või narkojoobes;

2) kriminaalhooldusaluse käitumine ohustab või võib ohustada sõltuvusravi kohaldaja töötajaid või tema vara, kõrvalisi isikuid või kriminaalhooldusalust ennast.

(2) Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse sõltuvusravi kohaldajal nõuda kriminaalhooldusaluse lahkumist sõltuvusravi kohaldamise kohast ajutiselt, teavitab sõltuvusravi kohaldaja sellest viivitamatult kriminaalhooldusametnikku.

§ 20. Sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumine

(1) Sõltuvusravile allumise kohustuse jäme rikkumine on:

1) omavoliline lahkumine sõltuvusravi kohaldamise kohast;

2) alkoholi- või narkootikumi tarvitamine;

3) ilmumine sõltuvusravi kohaldamise kohta alkoholi- või narkojoobes;

4) sõltuvusravi kohaldaja töötajate või tema vara, kõrvaliste isikute või kriminaalhooldusaluse enda ohustamine.

(2) Sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumiseks loetakse sõltuvusravi kohaldamise kohale mitteõigeaegne ilmumine, samuti ajakavast kõrvalekaldumine.

(3) Sõltuvusravile allumise kohustuse rikkumiseks ei loeta juhtumeid, kus kriminaalhooldusalune teavitab hilinemisest kriminaalhooldusametnikku ja kriminaalhooldusametnik nõustub hilinemise põhjusega.

§ 21. Kirjalik hoiatus ja erakorraline ettekanne

(1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab sõltuvusravist kõrvale või esinevad §-s 20 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumised, võtab kriminaalhooldusaluselt rikkumise kohta allkirjastatud seletuse ning reageerib rikkumisele. Kriminaalhooldusametnik reageerib rikkumisele hoiatusega või erakorralise ettekandega.

(1¹) Rikkumise fikseerimisel märgitakse järgmised andmed:

1) sõltuvusravile allutatud isiku nimi;

2) rikkumise fikseerinud kriminaalhooldusametniku nimi;

3) rikkumise aeg ja kirjeldus;

4) kriminaalhooldusametniku otsus;

5) rikkumise fikseerimise kuupäev.

(1²) Kirjalikus hoiatuses märgitakse:

1) sõltuvusravile allutatud isiku nimi;

2) hoiatuse teinud kriminaalhooldusametniku nimi;

3) rikkumise aeg ja kirjeldus;

4) kriminaalhooldusametniku otsus;

5) hoiatuse koostamise kuupäev.

(1³) Kriminaalhooldusametnik tutvustab hoiatust sõltuvusravile allutatud isikule.

(2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kehtivat kirjalikku hoiatust. Käesoleva määruse § 20 lõikes 1 loetletud jämeda rikkumise korral on kriminaalhooldusametnik kohustatud koostama erakorralise ettekande, olenemata varasematest rikkumistest või eelnevate hoiatuste tegemise arvust.

(3) Erakorraline ettekanne koostatakse ja esitatakse kohtule või prokuratuurile „Kriminaalhooldusseaduse” § 31 lõikes 2² sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.

§ 22. Kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorraga seonduv erakorraline ettekanne

(1) Kui sõltuvusravile allumine ei ole kohtu või prokuratuuri määratud tähtaja jooksul võimalik kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu, taotleb kriminaalhooldusametnik sõltuvusravi tähtaja kulgemise peatamist.

(2) Kriminaalhooldusametnik koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande „Kriminaalhooldusseaduse” § 31 lõikes 5 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.

§ 23. Sõltuvusravi kajastamine toimikus

Kriminaalhooldusosakond peab sõltuvusravile allumise kohta käitumiskontrolli toimikut digitaalselt ja paberil (dokumenditoimik) justiitsministri poolt kehtestatud kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste registri põhimääruse kohaselt.

§ 24. Sõltuvusravi lõppemine

Kui kohus või prokuratuur nõuab kriminaalhoolduse lõppemise kohta ettekannet, edastab selle kriminaalhooldusosakond ja see koostatakse „Kriminaalhooldusseaduse” §-s 30¹ sätestatud nõuetest lähtudes.

§ 25. Tingimisi vabastamisel kohaldatav kord

Karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamisele, täitmisele ja järelevalvele kohaldatakse käesolevas määruses sõltuvusravi kohaldamisele ettenähtud korda käesolevast peatükist tulenevate erisustega.

§ 26. Kohtule arvamuse andmine

Kui kohus peab vajalikuks süüdimõistetule määrata karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohustus alluda narkomaania ravile ja peab vajalikuks kriminaalhooldaja arvamust, lähtub kriminaalhooldaja arvamuse esitamisel käesoleva määruse §-st 4.

§ 27. Sotsiaalministeeriumi teavitamine

Karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi puhul ei pea teavitama Sotsiaalministeeriumi.