Eesti keelenõukogu põhimäärus

§ 1. Eesti keelenõukogu

(1) Eesti keelenõukogu on Vabariigi Valitsuse moodustatav Vabariigi Valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel nõustav kogu.

(2) Keelenõukogu nõustab järgmistes valdkondades:

1) keeleõpe ja haridus;

2) eesti keele ja teiste keelte uurimine;

3) eesti keele korraldus;

4) eesti keele tehnoloogia;

5) eesti keele erikujud;

6) keelealane mainekujundus ja keelejärelevalve;

7) mitmekeelsus ühiskonna ja indiviidi tasandil;

8) muud keelevaldkonna küsimused.

§ 2. Eesti keelenõukogu koosseis

(1) Eesti keelenõukogu (edaspidi nõukogu) koosseisu ja esimehe kinnitab viieks aastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes haridus- ja teadusministri ettepanekust.

(2) Ettepaneku tegemisel lähtub haridus- ja teadusminister vajadusest tagada oluliste keele- ja keelekasutusvaldkondade ning nendega tegelevate asutuste ja institutsioonide esindatus.

(3) Repealed

(4) Nõukogusse kuuluvad Eesti Keele Instituudi, Emakeele Seltsi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti esindajad. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul võib nõukogusse määrata ka teiste asutuste esindajaid.

§ 3. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:

1) Repealed

2) jälgib ja analüüsib keeleolukorda ning keelealaste arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide täitmist, esitades ettepanekud nende muutmiseks;

3) osaleb keelealaste arengukavade koostamises ja kooskõlastamises;

4) teeb ettepanekuid keelevaldkonna õigusaktide muutmiseks ning uute õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks;

5) teeb ettepanekuid uuringute tellimiseks ja rahastamiseks;

6) korraldab seminare ja konverentse ning keeleteavitust;

7) esindab Eestit rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides.

8) Repealed

§ 4. Nõukogu töö korraldamine

(1) Nõukogu tööd juhib esimees.

(2) Esimehe äraolekul juhib tööd nõukogu aseesimees, kelleks on nõukogu valitud nõukogu liige.

(3) Nõukogul on sekretär, kelle nimetab nõukogu esimees.

§ 5. Nõukogu koosolek

(1) Nõukogu töövorm on koosolek.

(2) Koosolekut juhatab nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees).

(2¹) Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ka elektroonilise vahendi abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel viisil, mis võimaldab liikmel eemal viibides koosolekut jälgida, sõna võtta ja otsuse tegemisel hääletada, kui koosoleku kokkukutsuja on elektroonilise vahendi kasutamise kutses ette näinud.

(3) Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda aastas.

§ 6. Koosoleku kokkukutsumine

(1) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Nõukogu liikmetele teatatakse koosoleku toimumisest vähemalt kümme tööpäeva ette. Erakorralise koosoleku puhul teatatakse sellest vähemalt kaks tööpäeva ette ning kutses põhjendatakse selle erakorralisust.

(2) Repealed

(3) Nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) võib koosolekule kutsuda sõnaõigusega eksperte.

(4) Koosoleku päevakord ja lisamaterjalid saadetakse nõukogu liikmetele koos koosoleku kutsega e-postiga hiljemalt viis tööpäeva, erakorralise koosoleku puhul kaks tööpäeva enne koosolekut.

§ 7. Otsuse tegemine koosolekul

(1) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool nõukogu liikmetest, sealhulgas esimees (tema äraolekul aseesimees). Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) kokku uue koosoleku kümne tööpäeva jooksul.

(2) Üldjuhul tehakse nõukogu otsused konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, tehakse nõukogu otsused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.

(3) Repealed

(4) Nõukogu liikmel, kes jääb eriarvamusele, on õigus nõuda oma eriarvamuse lisamist koosoleku protokollile.

(5) Hääletamine koosolekul on avalik.

(6) Nõukogu võib otsuseid teha ka elektroonilise hääletamise teel.

§ 8. Koosoleku protokoll

(1) Nõukogu koosolekud protokollib nõukogu sekretär. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.

(2) Nõukogu sekretär edastab protokollid nõukogu liikmetele seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist ning avaldab protokolli otsuste osa nõukogu kodulehel.

§ 9. Otsuse tegemine elektroonilise hääletamisega

(1) Elektroonilise hääletamise korraldamiseks saadab nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) nõukogu liikmetele e-postiga otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Nõukogu liige saadab vastuse e-postiga.

(2) Elektrooniline hääletamine loetakse toimunuks, kui tähtaja jooksul on hääletanud vähemalt pooled nõukogu liikmed, nende hulgas nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees).

(3) Otsus tehakse elektroonilisel hääletamisel § 7 lõikes 2 nimetatud poolthäälte enamusega.

(4) Elektrooniliselt tehtud otsuse kohta vormistab nõukogu sekretär protokolli ning edastab selle nõukogu liikmetele kahe tööpäeva jooksul pärast vastamise tähtpäeva saabumist. Protokolli otsuste osa avaldatakse nõukogu kodulehel.

§ 10. Nõukogu õigused

(1) Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada asjaomastelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning teistelt isikutelt ja asutustelt tööks vajalikke dokumente ja asjakohast informatsiooni.

(2) Nõukogu võib kaasata oma töösse eksperte ja moodustada eksperdirühmi.

§ 11. Nõukogu tegevuse rahastamine

(1) Nõukogu tegevust rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

(2) Nõukogu liikmele, välja arvatud teenistuses olevale ametnikust nõukogu liikmele, võib maksta tasu §-s 3 nimetatud ülesannete täitmise eest.

(3) Tasu võib maksta ka teistele nõukogu tööga seotud isikutele.

(4) Tasu määrab nõukogu esimees, kooskõlastades ettepaneku eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

(5) Tasu määramisel arvestatakse järgmiste kriteeriumidega:

1) liikme või muu tasu saava isiku osalemine nõukogu koosolekutel ja töögruppides;

2) täidetud ülesannete maht, keerukus ja vastutuse tase;

3) erialase kompetentsi või eksperditeadmiste rakendamine nõukogu töös;

4) nõukogu töökorra alusel täidetud lisaülesanded, sealhulgas analüüsi-, aruande-, hindamis- ja esindusülesanded;

5) kokkulepitud ajakulu või tegelik tööpanus.