Ohutusjuurdluse kord

§ 1. Ohutusjuurdluse eesmärk

Ohutusjuurdluse eesmärgiks on õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamine ning ohutusalaste soovituste või ettepanekute tegemine sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. Ohutusjuurdluse eesmärk ei ole süüle ega vastutusele osutamine.

§ 2. Ohutusjuurdluse valdkonnad ja ohutusjuurdluse korraldaja

(1) Arvestades lennundusseaduse § 48 lõikes 2³, meresõiduohutuse seaduse § 69² lõikes 2, § 71 lõikes 1 ja raudteeseaduse § 50 lõikes 3 sätestatud erandeid, korraldab Ohutusjuurdluse Keskus järgmisi ohutusjuurdlusi:

1) väga raske laevaõnnetuse, esialgse hindamise otsuse alusel raske laevaõnnetuse ning põhjendatud huvi korral mis tahes muu laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdlus;

2) lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlus;

3) õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlus.

(2) Transpordiamet korraldab järgmisi juurdlusi, järgides ohutusjuurdluse korraldamise ja aruandluse nõudeid, mis on sätestatud meresõiduohutuse seaduse § 71¹ lõikes 2 ning käesoleva määruse §-s 1, § 3 lõikes 3, § 7 lõigetes 2 ja 5, §-s 8 ja §-des 10 ja 11:

1) väikelaevaga, riigihaldusülesandeid täitva laevaga, siseveelaevaga ja alla 15 meetri pikkuse kalalaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdlus;

2) kerge või raske laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi juurdlus, mille kohta ei ole Ohutusjuurdluse Keskus algatanud laevaõnnetuse ohutusjuurdlust.

§ 3. Ohutusjuurdluse alustamine ja sellest teavitamine

(1) Pärast teate saamist ja vajadusel täiendava info kogumist langetab ohutusjuurdluse korraldaja otsuse ohutusjuurdluse algatamise kohta, arvestades meresõiduohutuse seaduse § 71 lõikes 1, lennundusseaduse § 48 lõikes 2³ ja raudteeseaduse § 50 lõikes 3 sätestatud erisusi.

(2) Ohutusjuurdluse algatamise otsus peab sisaldama ka otsust ohutusjuurdlust teostava ametniku (edaspidi juhtivuurija) määramise kohta.

(3) Ohutusjuurdlus korraldatakse nii avalikult kui võimalik, et tagada kõigi asjassepuutuvate isikute ärakuulamine. Ohutusjuurdluse korraldaja teavitab korrapäraselt asjassepuutuvaid ettevõtjaid, teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutust, kannatanuid ja nende sugulasi, kahjustatud vara omanikke, tootjaid, Päästeametit ning töötajate ja reisijate esindajaid ohutusjuurdlusest ja selle arengust ning annab võimaluse esitada oma arvamusi ohutusjuurdluse menetluse ja ohutusjuurdluse aruande kavandi kohta.

§ 4. Ohutusjuurdluskomisjon

(1) Sõltuvalt juhtumi keerukusest ning töömahukusest võib ohutusjuurdlust läbi viia kas Ohutusjuurdluse Keskuse määratud juhtivuurija üksinda või moodustab Ohutusjuurdluse Keskus ohutusjuurdluskomisjoni (edaspidi ka komisjon).

(2) Komisjoni liikmeteks määratakse ohutusjuurdluse või kitsama tehnilise valdkonna spetsialistid. Komisjoni liikmeks ei või määrata õnnetusega seotud tootjafirma, operaatorfirma või kindlustusandja esindajat ja töötajat, hukkunute või kannatanute esindajat või muud ohutusjuurdlusega huvide konflikti omavat isikut, samuti isikut, kes on seotud uuritavas õnnetuses süüd või vastutust tuvastava menetlusega.

(3) Komisjoni moodustamisel on komisjoni esimeheks Ohutusjuurdluse Keskuse poolt määratud juhtivuurija või Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja. Ohutusjuurdluse Keskus määrab lisaks komisjoni esimehele komisjoni liikmed ja komisjoni ülesanded.

(4) Komisjoni koosolekud kutsutakse kokku komisjoni esimehe otsusel.

(5) Iga koosoleku kohta vormistatakse protokoll, milles fikseeritakse vähemalt ohutusjuurdluse kulg, esilekerkinud küsimused ja versioonid, vastuvõetud otsused, komisjoni esimehe juhised ning komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud komisjoni liikmed.

(6) Kui välisriigi ohutusjuurdlusega tegelev asutus on määranud uurimise juurde oma esindaja, siis on tal õigus osaleda komisjoni töös.

§ 5. Ohutusjuurdluse korraldamine

(1) Ohutusjuurdluse eduka läbiviimise eest vastutab ning ohutusjuurdlust juhib konkreetse juhtumi juhtivuurija.

(2) Juhtivuurija korraldab uurimistoimingute läbiviimise, andmete ja asitõendite kogumise, säilitamise, analüüsimise ja ekspertiiside tellimise.

(3) Juhtivuurija korraldab koostöö ja infovahetuse erinevate ohutusjuurdlusega seotud isikute ja asutuste, komisjoniliikmete, ekspertide ja nõustajate vahel.

(4) Juhtivuurija viib läbi õnnetuspaiga uurimise raudteel võimalikult lühikese ajaga, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja saaks raudteeinfrastruktuuri taastada ja avada see võimalikult kiiresti raudteeveole.

(5) Ohutusjuurdluse alustamisest teada saamisel peab raudtee-ettevõtja, lennundusettevõtja ja reeder kuni juhtivuurija korralduseni alles hoidma kõik asitõendid ja esemete detailid, tehnilised sõlmed, dokumendid ja infosalvestusseadmete salvestised ning muu teabe, mis võivad omada tähtsust juhtumi põhjuste väljaselgitamisel ja esitama juhtivuurija nõudmisel need talle.

(6) Juhtivuurija tagab uurimisaruande ja vajadusel vahearuannete vastavuse rahvusvaheliselt kokkulepitud formaadile, nende õigeaegse valmimise ning avalikustamise.

(7) Informatsiooni ohutusjuurdluse kohta tohib üldjuhul väljastada vaid juhtivuurija. Erandkorras ja eelneval kokkuleppel juhtivuurijaga võib informatsiooni ohutusjuurdluse kohta väljastada uurimiskomisjoni liige või Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja.

(8) Uuritava juhtumi asjaolude selgitamiseks teeb juhtivuurija vajadusel koostööd riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega, ettevõtjatega ning muude isikutega nende käsutuses oleva teabe ja materjali uurimisprotsessis kasutamiseks.

§ 6. Ohuhoiatus

Kui ohutusjuurdluse käigus tuvastatakse asjaolusid, mis viitavad püsivale kõrgele riskile, on ohutusjuurdluse korraldaja kohustatud viivitamata väljastama ohuhoiatuse. Ohuhoiatus väljastatakse kõigile teadaolevatele käitajatele, tootjatele, hooldusorganisatsioonidele ning järelevalvet teostavatele asutustele ja Euroopa Liidu asjaomastele institutsioonidele. Ohuhoiatus sisaldab faktilist materjali ning viiteid konkreetsele ohule. Ohuhoiatus ei sisalda soovitusi ega hinnanguid.

§ 7. Ohutusjuurdluse aruanne

(1) Ohutusjuurdluse lõppdokumendiks olevale ohutusjuurdluse aruandele kirjutab alla juhtivuurija või ohutusjuurdluskomisjoni puhul selle esimees ja kõik komisjoni liikmed. Komisjoni liikme lahkarvamuse korral vormistab komisjon aruande komisjoni esimehe esitatud redaktsioonis. Komisjoni liige, kes ei ole nõus aruande sisuga, esitab eriarvamuse. Kirjaliku eriarvamuse koos põhjendustega lisab komisjon ohutusjuurdluse aruandele.

(2) Juhtivuurija või ohutusjuurdluskomisjon vastutab ohutusjuurdluse täiemahulisuse ja kvaliteedi eest, järelduste objektiivsuse ja põhjendatuse, samuti ohutusjuurdluse aruande vormistamise kvaliteedi eest.

(3) Ohutusjuurdluse Keskuse korraldatud ohutusjuurdluse aruande kinnitab Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja.

(4) Ohutusjuurdluse Keskuse poolt koostatud aruanne on avalik, välja arvatud andmete osas, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang. Aruanne tehakse kättesaadavaks Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehel hiljemalt 12 kuud pärast juhtumi toimumist. Kui ohutusjuurdluse aruannet ei ole võimalik avaldada nimetatud tähtaja jooksul, avaldatakse vahearuanne kord aastas hiljemalt õnnetusjuhtumi toimumise kuupäeval.

(5) Laevaõnnetuse ohutusjuurdluse aruande koostamisel tuleb võimalusel arvestada käesoleva määruse lisas 1 toodud aruande struktuuri.

(6) Raudteeõnnetuse ohutusjuurdluse aruande koostamisel tuleb järgida komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/572 raudteel toimunud õnnetusjuhtumeid või intsidente käsitlevate uurimisaruannete koostamisel järgitava aruandlusstruktuuri kohta (ELT L 132, 27.4.2020, lk 10–18) nõudeid.

§ 8. Ohutusjuurdluse lõpetamine

(1) Ohutusjuurdluse aruande allkirjastamisega ja kinnitamisega lõpeb juhtumi ohutusjuurdlus.

(2) Allkirjastatud ja kinnitatud ohutusjuurdluse aruanne on ohutusjuurdluse korraldaja ohutusjuurdluse tulemus, mis ei kuulu väljaspool ohutusjuurdluse korraldajat muude ametiisikute või riigiasutuste poolt kinnitamisele.

§ 9. Ohutusalaste soovituste ja ettepanekute menetlemine

(1) Raudteeseaduse § 55 lõikes 5 sätestatud õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi kohta tehtud ohutusalaste soovituste arvestamise aruanne (edaspidi ohutusalaste soovituste arvestamise aruanne) tuleb esitada käesoleva määruse lisas 3 toodud vormil.

(2) Ohutusalaste soovituste arvestamise aruanne peab sisaldama ohutusjuurdluse aruandes esitatud soovituse menetlemise kuupäeva, rakendatud või kavandatud meetme ja selle põhjal saavutatud tulemuse kirjeldust. Ohutusalaste soovituste arvestamise aruande esitaja märgib aruandes soovituse menetlemise seisu aruande esitamise hetkel, milleks on „aktsepteeritud ja täidetud“, „menetlemine jätkub“, „menetlemine katkestatud“ või „soovitus tagasi lükatud“. Ohutusalaste soovituste menetlemise katkestamist ja soovituse tagasilükkamist tuleb põhjendada ohutusalaste soovituste arvestamise aruandele lisatud seletuskirjas. Ohutusalaste soovituste arvestamise aruanne võib sisaldada ka teisi aruande esitaja oluliseks peetavaid lisasid.

(3) Lennundusvaldkonna ohutusalaste ettepanekute menetlemine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010, tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35–50) artiklile 18.

(4) Ohutusjuurdluse Keskus võib esitada üldisi ohutuse tagamise soovitusi läbiviidud ohutusjuurdluste tulemuste andmete abstraktse analüüsi põhjal.

§ 10. Ohutusjuurdluse taasavamine

Kui pärast ohutusjuurdluse lõpetamist ilmnevad uued tõendid ja asjaolud, mis on vastuolus ohutusjuurdluse aruande tulemustega ja võivad viia uute järeldusteni, taasavatakse ohutusjuurdlus.

§ 11. Uuritavate juhtumite arvelevõtmise kord

(1) Ohutusjuurdluse korraldaja peab arvestust uuritud juhtumite üle.

(2) Ohutusjuurdluse korraldaja säilitab kõik ohutusjuurdluse käigus koostatud või juurdluse seisukohalt olulised tõendid, dokumendid ja teabe digitaalses dokumendihaldussüsteemis ja paberkandjal alaliselt.

(3) Muud tõendid, töödokumendid, mustandid, protokollid, kirjavahetussalvestised ning foto- ja videomaterjal hävitatakse viis aastat pärast juurdluse lõpparuande ilmumist, kui ei ole ilmnenud vajadust juurdluse taasavamiseks.

§ 12. Määruste kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]