Kohtu registriosakonna kodukord

§ 1. Reguleerimisala

Määrus reguleerib Tartu Maakohtu registriosakonna (edaspidi registriosakond) töökorraldust ning äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri pidamist.

§ 2. Kohtu kantselei kodukorra kohaldamine

Registriosakonna asjaajamisele kohaldatakse justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord” sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.

§ 3. Registriosakonna koosseis ning teenistujate ametisse nimetamine

(1) Registriosakonna koosseisus on kohtunikuabi ametikohad ning võivad olla kantseleijuhataja, registrisekretäri, nimekorraldaja ja muud ametikohad. Registriosakonna koosseisu kinnitab kohtudirektor.

(2) Repealed

(3) Kohtudirektor nimetab ametisse:

1) kantseleijuhataja ja tema asetäitja registriosakonna juhataja ettepanekul;

2) registrisekretärid registriosakonna juhataja ettepanekul;

3) teised registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtuteenistujad peale kohtunikuabi.

§ 4. Registriosakonna ja registriosakonna teenistujate pitsatid ning digitaalne tempel

(1) Registriosakonnal on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutise ja oma nimega värvi- ja reljeefpitsat ning võib olla rõhtpitsat kirjavahetuse jaoks.

(2) Kohtudirektor võib registriosakonna juhataja ettepanekul otsustada kasutusele võtta rohkem kui ühe lõikes 1 nimetatud pitsati ja tõestamistoiminguid tegevate registriosakonna teenistujate nimelised pitsatid, lähtudes notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktist 4.

(3) Kohtudirektor korraldab registriosakonna ja selle ametnike pitsatite kujundamise, registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise riigivapi seaduses ettenähtud korras.

(4) Repealed

(5) Registriosakond võib kasutada digitaalset templit.

§ 5. Digiteerimine

(1) Digiteerimine on paberdokumendi skaneerimine, menetlusega seostamine ja elektroonilisse toimikusse salvestamine.

(2) Dokumendi skaneerimisel tuleb jälgida, et see oleks skaneeritud korrektselt.

(3) Kõikidele skaneeritud dokumentidele lisab infosüsteem automatiseeritult ajatempli.

§ 6. Juhataja nimetamine

(1) Registriosakonna juhataja määramisele kohaldatakse kohtute seaduse § 16 lõiget 4.

(2) Registriosakonna juhataja puudumisel täidab tema kohuseid kohtudirektori poolt registriosakonna kohtunikuabide seast nimetatud kohusetäitja.

(3) Ärakiri lõikes 1 nimetatud juhatajate määramise ning vabastamise kohta saadetakse Justiits- ja Digiministeeriumile teadmiseks.

(4) Juhataja vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine üle kohtudirektori nimetatud kohtuteenistuja osavõtul. Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt. Ärakiri üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud aktist saadetakse Justiits- ja Digiministeeriumile teadmiseks.

§ 7. Juhataja ülesanded ja töökoormus

(1) Registriosakonna juhataja ülesanne on korraldada registriosakonna tegevust. Ta tagab, et registriosakonna pädevusse kuuluvaid hagita tsiviilasju menetletakse, isikuid teenindatakse ning järelevalve- ja sunniabinõusid rakendatakse õiguspäraselt ja kiiresti ning et registreid peetakse ja infosüsteemi kasutatakse nõuetekohaselt.

(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab registriosakonna juhataja lisaks kohtunikuabi kohustustele järgmisi ülesandeid:

1) kehtestab kirjaliku korraldusega registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani;

2) jaotab käesolevas määruses ettenähtud juhtudel registriasju ümber;

3) arvestades kohtudirektori juhiseid, kehtestab registriosakonna teenistujate vahel teenistusülesannete jaotuse, registriosakonnasisese asjaajamise ja teenistujate asendamise korra ning määrab e-posti kontrollimise eest vastutajad, tõestamistoimingute tegijad ja registriosakonnaväliste andmekogude kontrollijad;

4) kontrollib teenistusülesannete täitmist ja korraldab tööaja arvestust;

5) korraldab registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste ja määruskaebuste lahendamist;

6) Repealed

7) Repealed

8) Repealed

9) vajaduse korral rakendab abinõusid, mis tagavad infosüsteemi sisestatud andmete säilimise ning välistavad volitamata juurdepääsu ja töötlemise;

10) vajaduse korral esitab Registrite ja Infosüsteemide Keskusele § 238 lõigetes 2 ja 5 nimetatud taotlusi;

11) kehtestab kirjaliku korraldusega registriosakonna ja selle teenistujate pitsatite, templite ning dokumendiplankide kasutamise ja hoidmise korra ulatuses, mis ei kuulu kohtudirektori pädevusse;

12) teeb kohtudirektorile esildisi inventari-, lähetus- ja koolitusvajaduste ning muude asjaolude kohta ning ettepanekuid puhkuste ajakava, registriosakonna koosseisu, palgafondi, ergutuste ja distsiplinaarkaristuste ning kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja ja katseajal oleva kohtunikuabi juhendamise kohta;

13) korraldab registriosakonna tööks vajalike erivahendite arvestust ja jaotamist;

14) korraldab registriosakonna koosseisu kuuluvale kohtuteenistujale katseaja lõpu ja iga-aastasi hindamisvestlusi.

(3) Kohtudirektor võib registriosakonna juhatajaks oleva kohtunikuabi töökoormust põhjendatud juhul vähendada kuni 100%.

§ 8. Kantseleijuhataja ametikoht

(1) Kantseleijuhataja allub vahetult registriosakonna juhatajale.

(2) Registriosakonna juhataja määrab, millised registrisekretärid alluvad vahetult kantseleijuhatajale.

§ 9. Kantseleijuhataja ülesanded

(1) Kantseleijuhataja põhiülesanne on korraldada registriosakonna kantselei tegevust, sealhulgas:

1) tagada tõhus töökorraldus posti ja e-posti teel saadetud dokumentide vastuvõtmisel ning tagastamisel;

2) täita registriosakonna juhataja ülesandel § 7 lõike 2 punktis 13 nimetatud kohustusi;

3) abistada registriosakonna juhatajat tema ülesandel § 7 lõike 2 punktides 9−12 nimetatud kohustuste täitmisel;

4) koordineerida ja kontrollida talle vahetult alluvate teenistujate ametikohustuste korrektset täitmist;

5) tagada registriosakonna kirjavahetuse, sealhulgas e-posti, arvelevõtmine ja vastamine;

6) täita registriosakonna juhataja ühekordseid ülesandeid.

(2) Kantseleijuhatajale alluvate teenistujate tööülesannete jaotuse ja asendamise korra kehtestab registriosakonna juhataja kantseleijuhataja ettepanekul.

(3) Registriosakonna juhataja korraldusel võib kantseleijuhataja täita registrisekretäri ülesandeid ulatuses, milles see ei sega kantselei tegevuse korraldamist.

§ 10. Kohtuniku seisukohad

Kohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse registriasja lahendamise kohta, säilitatakse vastavas registritoimikus. Menetleja edastab seisukohad teadmiseks teistele registriosakonna teenistujatele.

§ 11. Kohtunikuabi ametitoimingud

Kohtunikuabi täidab seaduses nimetatud ülesandeid, sealhulgas:

1) teeb oma pädevusse kuuluva määruse;

2) koostab kohtunikule määruste eelnõusid;

3) Repealed

4) kinnitab registrikande ja märke;

5) teeb äriregistri seaduse § 49 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kandeid ja märkeid;

6) Repealed

7) vaatab läbi menetlusele lisatavaid dokumente, mis ei ole aluseks kande tegemisele;

8) Repealed

9) Repealed

10) Repealed

11) Repealed

12) rakendab hoiatus- ja sunnivahendeid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemisel alla seadusega lubatud alampiiri;

12¹) Repealed

13) juhendab kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat, katseajal olevat kohtunikuabi ning registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaate, praktikante ja registrisekretäre ning kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja juhendajana vaatab läbi ja kinnitab juhendatava tehtud määruste projekte;

14) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;

15) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 500;

16) taotleb erakonnaseaduse § 12 lõike 3 alusel ja tingimustel erakonna sundlõpetamise algatamist;

17) täidab Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta rakendamise seaduse § 3 lõigetes 1–3 sätestatud kohustusi;

18) annab välja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta rakendamise seaduse § 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tõendeid ning täidab lõikes 4 sätestatud ülesannet;

19) edastab nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (ELT L 294, 10.11.2001, lk 1−21) artiklis 14, nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta (EÜT L 199, 31.07.1985, lk 1−9) artiklis 11 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.08.2003, lk 1−24) artiklis 13 nimetatud teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks;

20) annab välja äriseadustiku § 433⁹ lõikes 2, § 477⁹ lõikes 1 ja § 491⁹ lõikes 1 nimetatud tõendi;

21) kohaldab rahvusvahelise sanktsiooni seaduses nimetatud rahvusvahelist finantssanktsiooni.

§ 13. Registrisekretäri ülesanded

(1) Registrisekretär täidab tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 595¹ nimetatud ülesandeid, sealhulgas:

1) teeb äriregistri seaduse § 49 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kandeid ja märkeid;

2) Repealed

3) vaatab läbi registrikaardiväliste andmete muutmiseks esitatavad dokumendid;

4) hoiatab asjaosalisi isikuid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise eest, samuti äriühingute vara vähenemise eest alla seadusega lubatud alampiiri;

5) Repealed

6) juhendab registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante;

7) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;

8) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 500;

9) Repealed

10) Repealed

11) teeb dokumentide vastuvõtmiseks ja määruste täitmiseks vajalikke tehnilisi toiminguid;

12) Repealed

13) skaneerib ja digiteerib dokumente;

14) postitab väljasaadetavaid kirju ja registreerib saabunud kirju.

(2) Repealed

§ 14. Registrisekretäri kohustus pöörduda kohtuniku või kohtunikuabi poole

Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks kohtuniku või kohtunikuabi poole, kui:

1) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast;

2) registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused.

§ 15. Registrisekretäri taandus

Registrisekretär peab registriasja andma registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas ka siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes:

1) füüsilisest isikust ettevõtjaks;

2) täis- või usaldusühingu osanikuks, registrisse kantud esindama volitatud isikuks või prokuristiks;

3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutajaks, juhatuse või nõukogu liikmeks, prokuristiks või vandeaudiitoriks;

4) välismaa äriühingu, kelle filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgseks esindajaks, filiaali juhatajaks või prokuristiks;

5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks, juhatuse liikmeks, sihtasutuse nõukogu liikmeks, mittetulundusühingute seaduse §-s 31 nimetatud mittetulundusühingu organi liikmeks või sihtasutuse vandeaudiitoriks.

§ 17

–

§ 19. Täiendusõppe kohustus

(1) Kohtunikuabid, kantseleijuhataja ja registrisekretärid on kohustatud oma erialateadmisi ja oskusi pidevalt täiendama, sealhulgas olema kursis õigusaktide muudatuste ja Riigikohtu lahenditega.

(2) Kohtunikuabid, kantseleijuhataja ja registrisekretärid on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatavast täiendusõppest.

§ 20. Juhendamiskohustus

(1) Kohtunikuabi, kantseleijuhatajat ega registrisekretäri ei või kohustada samal ajal juhendama üle ühe kohtunikuabi ettevalmistuskava täitja, notarikandidaadi või praktikandi. Kohtunikuabi ei või kohustada samal ajal juhendama üle ühe katseajal oleva kohtunikuabi.

(2) Notarikandidaate ja üliõpilastest praktikante juhendavale kantseleijuhatajale ja registrisekretärile makstakse juhendamise eest lisatasu kohtudirektori määratud ulatuses.

§ 23. Isikutele antav teave

(1) Teave registriosakonnas peetavate registrite, registriosakonna ametliku e-posti aadressi ja telefoninumbri ning riigilõivu tasumise korra kohta on leitav Justiits- ja Digiministeeriumi ja kohtute veebilehelt.

(2) Repealed

(3) Registriosakonna teenistuja annab isikutele telefoni ja e-posti teel teavet järgmistes küsimustes:

1) Repealed

2) registriosakonnas peetavate registrite loetelu;

3) dokumentide vastuvõtmise ja tagastamise kord;

4) Repealed

5) registriosakonna ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ametlik e-posti aadress;

6) määrustest ja kannetest asjaosalistele teatamise kord;

7) tasumisele kuuluvate riigilõivude määrad ning tasumise kord;

8) notari ametitoimingud registriasjade ajamisel.

(4) Registriosakonna teenistuja ei anna isikutele muud õiguslikku teavet kui lõikes 3 on nimetatud.

§ 24. Ametiisikute teenindamine

(1) Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid asjaajamises registriosakonnaga.

(2) Notaril ning tema volitatud notaribüroo töötajal võimaldatakse dokumente esitada ja kätte saada ning registritega tutvuda infosüsteemi vahendusel.

(3) Notari soovil teatatakse talle tema tõestatud või kinnitatud avalduse või määruskaebuse alusel määruse tegemisest.

(4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatud toimingutes on notariga võrdsustatud registrikaardile kantud pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur ja kohtutäitur.

§ 25. Dokumentide vastuvõtmise õigus

(1) Repealed

(2) Posti või e-posti teel esitatud dokumente võib vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja.

§ 26. Dokumentide vastuvõtmata jätmine

(1) Dokumente vastu võttev teenistuja on kohustatud vastu võtma kõik asjakohased dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid. Keeldumise kohta määrust ei vormistata.

(2) Repealed

§ 27. Vastuvõtupealdis

(1) Registriosakonnale posti teel saadetud paberdokumentidele tehakse viivitamata vastuvõtupealdis, milles märgitakse:

1) vastuvõtmise kuupäev;

2) täpne kellaaeg, kui tegemist on kommertspandiregistri kandeavaldusega;

3) posti teel saadetud dokumentide lehtede koguarv;

4) vastuvõtja nimetempel.

(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi esimesele leheküljele. Kõikidele teistele lehekülgedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik lööma kuupäevaga nimetempli. Kui dokumendi lehed on kinni köidetud, lüüakse nimetempel vaid esimesele leheküljele.

(2¹) Pärast vastuvõtupealdise täitmist paberdokumendid skaneeritakse. Nõuetekohaselt skaneeritud paberdokumendid tagastatakse esitaja soovil lihtpostiga esitaja aadressil.

(3) Elektrooniliselt esitatud dokumendi puhul asendab vastuvõtupealdist dokumendi arvelevõtmine infosüsteemis.

§ 29. Vastuvõetud dokumentide registreerimine

Vastuvõetud dokumendid registreeritakse infosüsteemis või võetakse arvele kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras.

§ 30. Posti või e-posti teel saabunud dokumentide vastuvõtmine

(1) Samal päeval posti või e-posti teel saabunud kandeavaldused loetakse saabunuks ühel ajal ja registreeritakse sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimasena.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kellaajaks märgitakse tööpäeva lõpu kellaaeg.

(3) Pärast tööpäeva lõppu, kuid enne 00.00 registriosakonna elektroonilisse postkasti saabunud avaldused registreeritakse järgmise tööpäeva hommikul esimesena ja nende vastuvõtmise kuupäevaks loetakse registreerimise kuupäev.

(4) Pärast 00.00 registriosakonna elektroonilisse postkasti saabunud avaldused registreeritakse sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimasena, neile kohaldatakse lõikeid 1 ja 2.

(5) E-posti teel esitatud menetlusdokumendid salvestatakse vastavasse elektroonilisse toimikusse. Kirjavahetus registreeritakse dokumendihaldussüsteemis.

§ 32. Infosüsteemi esitatud avalduse registreerimine

(1) Infosüsteemi esitatud avaldus ja selle laekumise aeg registreeritakse automatiseeritult.

(2) Infosüsteemi esitatud elektrooniline dokument salvestub laekumisel automatiseeritult selleks määratud serverisse.

§ 34. Dokumentide tagastamine

(1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandemääruse tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata.

(1¹) Esitatud paberdokumendid, sealhulgas majandusaasta aruanne, tagastatakse avaldajale äriregistri seaduse §-s 35 sätestatud korras. Paberdokumentide tagastamisel märgitakse infosüsteemi:

1) märge dokumentide tagastamise kohta posti teel;

2) tagastatud dokumentide loetelu;

3) dokumentide tagastamise kuupäev.

(1²) Lõikes 1 nimetamata juhtudel tagastatakse paberdokumendid nende esitajale vaid siis, kui dokumentide esitaja on selleks kirjalikult soovi avaldanud. Paberdokumendid tagastatakse lihtpostiga esitaja aadressil. Dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse ühe kuu möödudes nende esitamisest arvates.

(2) Repealed

(3) Repealed

(4) Repealed

§ 36. Riigilõivu tasumise kontrollimine

(1) Enne toimingu tegemist kontrollib registriosakonna juhataja määratud teenistuja riigilõivu tasumist selleks ettenähtud kontole ning fikseerib kontrollimise tulemused infosüsteemis. Tehniliste võimaluste olemasolu korral kontrollitakse ja fikseeritakse riigilõivu laekumine automatiseeritult.

(2) Repealed

§ 38. Tasuliste lisateenuste osutamise keeld

Registriosakonnal on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene seadusest.

§ 39. Riigilõivu tagastamine

Riigilõivu tagastamisele kohaldatakse riigilõivuseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 40. Määruskaebuse ja vastuväite vastuvõtmine

(1) Määruskaebus ja vastuväide registreeritakse infosüsteemis ja säilitatakse registritoimikus.

(2) Posti teel saabunud määruskaebus ja vastuväide digiteeritakse. Postitamise kuupäeva tuvastamiseks digiteeritakse ka ümbrik.

(3) Määruskaebus ja vastuväide edastatakse menetlemiseks määruse teinud kohtunikuabile.

§ 41. Määruskaebuse edasisaatmine

Kui määruskaebus tuleb edastada maakohtusse, edastatakse menetlemiseks digiteeritud dokumendid.

§ 42. Määruskaebuse ja vastuväite läbivaatamise tulemustest teatamine

Määruskaebuse ja vastuväite alusel uue määruse tegemisest teatatakse määruskaebuse ja vastuväite esitajale 2. peatüki 3. jaos ettenähtud tähtaegadel ja korras.

§ 43. Kaebuse vastuvõtmine

(1) Posti teel saabunud kaebuse esimesele leheküljele teeb vastuvõtja dokumente vastu võttes vastuvõtupealdise ja registreerib kaebuse dokumendiregistris.

(2) Elektroonilise kaebuse korral asendab vastuvõtupealdist dokumentide registreerimine dokumendiregistris.

(3) Posti teel saabunud kaebusele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.

(4) Kaebused edastatakse registriosakonna juhatajale.

§ 44. Kaebus registriosakonna teenistuja peale

(1) Registriosakonna juhataja teeb registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta kirjaliku otsuse kümne päeva jooksul pärast kaebuse registreerimist ning vajaduse korral kirjutab asjaomane teenistuja seletuskirja.

(2) Otsusega ei saa muuta määruste, kannete ega märgete sisu.

(3) Otsus edastatakse kaebuse esitajale posti teel või kaebuse esitaja eelneva sooviavalduse alusel elektrooniliselt. Kaebuse ja otsuse ärakiri saadetakse Justiits- ja Digiministeeriumile.

(4) Otsus koos kaebuse ja seletuskirjaga lisatakse konkreetse registriasja registritoimikusse.

§ 45. Kaebus registriosakonna juhataja peale

(1) Registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse edastab juhataja viivitamata kohtudirektorile koos omapoolse seletuskirjaga.

(2) Kohtudirektor teeb registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse kohta otsuse ja teatab sellest kaebajale kuu aja jooksul.

(3) Otsus edastatakse kaebuse esitajale posti teel või kaebuse esitaja eelneva sooviavalduse alusel elektrooniliselt või antakse talle allkirja vastu üle. Kaebuse, seletuskirja ja otsuse ärakiri saadetakse Justiits- ja Digiministeeriumile.

(4) Otsus koos kaebuse ja seletuskirjaga lisatakse konkreetse registriasja registritoimikusse.

§ 46

–

§ 52. Registriandmete ja dokumentide säilitustähtaeg

Registriosakonnas olevatest dokumentidest säilitatakse:

1) kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele avalikku- ega registritoimikusse – kolm aastat;

2) Repealed

3) Repealed

4) kustutatud ja suletud elektroonilisi registrikaarte, samuti § 6 lõikes 4 nimetatud dokumente – alatiselt;

5) avalikke toimikuid – alatiselt;

6) Repealed

7) Repealed

8) registritoimikuid – viis aastat pärast registrist kustutamist, esmakandeavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist.

§ 56. Dokumentide hävitamine ja üleandmine avalikku arhiivi

(1) Säilitustähtaja ületanud dokumentide hävitamist korraldab registriosakonna juhataja või tema määramisel kantseleijuhataja üks kord aastas. Paberdokumendid hävitatakse kohtudirektori nimetatud kohtuametniku osavõtul.

(2) Hävitamise kohta koostatakse hävitamisakt, milles märgitakse kirjavahetuse puhul hävitatud dokumentide aastakäik, toimikute puhul toimiku liik ja vastav registrikood. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtu kantseleisse.

(3) Paragrahvis 52 nimetatud alatise säilitusväärtusega toimikud ja registrikaardid antakse tehniliste võimaluste olemasolu korral pärast füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali registrist kustutamist elektroonilisel teabekandjal üle avalikku arhiivi.

(4) Dokumentide hävitamisel ja üleandmisel avalikku arhiivi lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri” sätetest.

§ 57. Nimekorraldaja

Uue ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise korral korraldab nimepäringule vastamist registriosakonna nimekorraldusega tegelev teenistuja (edaspidi nimekorraldaja).

§ 58. Nimepäringule vastamine

(1) Nimekorraldaja teatab nimepäringule vastamisel, millised samasugused või sarnased ärinimed või nimed on kantud registrisse, näidates ära vastavate objektide registrikoodid ja esmakande kuupäevad.

(2) Kui nimepäring esitati füüsilisest isikust ettevõtja kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki äriregistrisse kantud ärinimesid.

(3) Kui nimepäring esitati äriühingu või filiaali kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki äriregistrisse kantud ärinimesid.

(4) Kui nimepäring esitati mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimesid.

(4¹) Kui nimepäring esitati maaparandusühistu kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki maaparandusühistute registrisse kantud nimesid.

(5) Ärinime või nime kontrollimisel ei arvestata ärinimele või nimele lisatud täiendi või lühendiga, mille kohustuslikkus tuleneb seadusest.

(6) Registriosakonna teenistuja esitatud nimepäringule vastatakse viivitamata.

§ 59. Kaubamärkide andmed

Lisaks §-s 58 ettenähtule teatab nimekorraldaja nimepäringule vastamisel Patendiameti kaubamärkide ja Euroopa kaubamärkide andmebaaside põhjal, millised kaubamärgid sisalduvad järelepäritavas ärinimes või nimes, näidates ära kaubamärgi omaniku nime, selle puudumisel patendivoliniku nime, ning kaitstava kauba- või teenuseklassi numbri. Sealjuures ei kontrolli nimekorraldaja seda, kas kaitstav kauba- või teenuseklass kattub nimepäringu objekti tegevusaladega.

§ 60. Menetluses olevad ärinimed või nimed

(1) Nimepäringule vastamisel teatab nimekorraldaja lisaks §-s 58 ettenähtule, millal ja milliste nimepäringu objektiga samasuguste või sarnaste ärinimede või nimede kohta on esitanud nimepäringuid teised registriosakonna teenistujad.

(2) Uue nimepäringu varasemate nimepäringutega võrdlemisel lähtub nimekorraldaja § 58 lõigetest 2−5.

(3) Repealed

§ 61. Registriandmetega tutvumine

(1) Igaüks võib veebilehe ariregister.rik.ee vahendusel või notaribüroos tutvuda registrikaardi, hooneühistu liikmete nimekirja ning avaliku toimikuga.

(2) Registritoimikuga võivad osakonna vahendusel e-posti teel tutvuda pädev riigiasutus, muu hulgas kohus menetluses, kohtutäitur, pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur. Notaribüroos võib registritoimikuga tutvuda isik, kellel on notar selleks tuvastanud õigustatud huvi. Tutvumisest keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.

(3) Repealed

(4) Repealed

(5) Repealed

§ 66. Registriandmetega tutvumine veebilehe kaudu

(1) Avaliku toimikuga on tehniliste võimaluste olemasolu korral võimalik tutvuda veebilehe ariregister.rik.ee kaudu.

(2) Lõikes 1 nimetatud tutvumine on tasuline. Tasu tutvumise eest on sätestatud äriregistri seaduse § 32 lõike 2 alusel kehtestatud määruses.

(3) Tehniliste võimaluste olemasolu korral avatakse osakonna vahendusel kohtule, notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile ja pädevale asutusele tutvumist võimaldavad veebiteenused. Nimetatud ametiisikud ja asutus on kohustatud tagama, et registriandmetega tutvuvad ainult volitatud töötajad või teenistujad.

(3¹) Notarid tutvuvad lõikes 1 nimetatud dokumentidega notarite elektroonilise infosüsteemi (edaspidi e-notar) vahendusel.

(4) Kui lõikes 3 nimetatud isikutele on avatud registriandmetega tutvumist võimaldavad veebiteenused, võimaldatakse neil andmetega tutvuda ainult ettenähtud veebiteenuste kaudu.

(5) Lõikes 3 nimetatud veebiteenused on notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile, kohtule ja pädevale asutusele tasuta.

§ 68. Väljatrüki ja ärakirja väljastamine

(1) Igaüks võib notaribüroost tellida registrikaardi, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avaliku toimiku dokumentide ärakirju ja väljatrükke.

(2) Registritoimiku ärakirja või väljatrüki võib tellida pädev riigiasutus, muu hulgas kohus menetluses, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur ja isik, kellel on notar selleks tuvastanud õigustatud huvi. Väljastamisest keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41.

(3) Repealed

(4) Veebilehe kaudu tutvuja saab registrikaardi või toimiku dokumendi ise välja trükkida.

(5) Repealed

(6) Repealed

(7) Repealed

(8) Repealed

(9) Repealed

(10) Repealed

§ 72. Tõend kande puudumise või muutmatuse kohta

(1) Igaüks võib tellida notarilt tõendi selle kohta, et teatud kannet registris ei ole või et teatud kannet ei ole muudetud.

(2) Repealed

(3) Repealed

(4) Repealed

(5) Repealed

§ 75. Asjaosalised, kellele registriasja määruse ja kande tegemisest teatatakse

(1) Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri määruse ja kande suhtes on asjaosaliseks vastav ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus, korteriühistu või maaparandusühistu. Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur, on asjaosaliseks tema. Kui avaldajat esindas kandeavalduse esitamisel notar, on asjaosaliseks ka tema.

(2) Usulise ühenduse kohta käiva määruse ja kande suhtes on asjaosalisteks vastava avalduse esitanud usulise ühenduse juhatus või seda asendav organ ja usuline ühendus, kelle kohta kanne tehti.

(3) Kommertspandiregistri kande ja määruse, sealhulgas määruse, suhtes on asjaosaliseks nii pantija kui ka vastav pandipidaja, sõltumata sellest, kumb esitas avalduse. Kande suhtes on asjaosalisteks ka kõik pandipidajad, kelle kasuks on seatud sellest kandest järgmiste järjekohtadega kommertspandid.

§ 77. Teatamise tähtajad

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri kande ja määruse tegemisest teavitatakse asjaosalist viivitamata pärast kandemääruse või määruse digitaalallkirjastamist.

(2) Repealed

§ 78. Teatamise kord

(1) Kande või märke tegemisest teatamiseks edastatakse asjaosalisele registrikaardi kehtivate kannetega kinnitamata väljatrükk, vajaduse korral ka kandemääruse ärakiri.

(2) Repealed

(3) Dokumendid edastatakse ja toimetatakse asjaosalisele kätte selleks ette nähtud infosüsteemi vahendusel või e-posti teel. Kui e-posti aadress ei ole teada või dokumendi kättetoimetamine e-posti teel ebaõnnestus, toimetatakse see asjaosalisele kätte registriosakonna juhataja määratud korras. Määruse edastamisele ja kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

(4) Määruse, kande või märke tegemisest teatatakse notarile e-notari vahendusel.

(5) Andmed määruse edastamise ja kättetoimetamise kohta märgitakse infosüsteemi.

§ 80

–

§ 84. Äriregistri koosseis

Äriregister koosneb ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest, avalikest toimikutest ja registritoimikutest.

§ 85. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri koosseis

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register koosneb mittetulundusühingute, sihtasutuste, korteriühistute ja maaparandusühistute kohta avatud registrikaartidest, avalikest toimikutest ning registritoimikutest.

§ 86. Kommertspandiregistri koosseis

(1) Kommertspandiregister koosneb kommertspandiga koormatud ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.

(2) Kommertspandi kohta säilitatavad dokumendid lisatakse äriregistri toimikutesse.

§ 87. Registrikaart

(1) Paragrahvides 84–86 nimetatud registrikaardid koosnevad äriregistri seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud andmebaasi registrikannetena salvestatud andmetest.

(2) Äriregistri seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud andmebaasi hoitakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuses.

(3) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse, korteriühistu või maaparandusühistu kohta avatud registrikaardid nummerdatakse. Ettevõtja ja filiaali registrikaartide numeratsioon hõlmab ka kommertspandiregistri registrikaarte.

§ 88. Äriregistri registrikaart

Äriregistri registrikaardid avatakse füüsilisest isikust ettevõtjate, täisühingute, usaldusühingute, Euroopa majandushuviühingute, osaühingute, aktsiaseltside, Euroopa äriühingute, Euroopa ühistute, Euroopa territoriaalse koostöörühmituste ja tulundusühistute ning välismaa äriühingu filiaalide kohta.

§ 89. Registrikaardi jaotus

Registrikaardile kantavad andmed jagunevad käesoleva määruse kohaselt alajaotustesse.

§ 90. Registrikoodi määramine

Igale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele, korteriühistule ja maaparandusühistule annab infosüsteem esmakordsel registrisse kandmisel kordumatu registrikoodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kehtestatud korras.

§ 91. Registrikoodi säilimine

Registrikood ei muutu:

1) Repealed

2) äriühingu ümberkujundamisel;

3) ühinemises osaleval ühendaval ühingul või sihtasutusel;

4) eraldumises osaleval jaguneval ühingul või sihtasutusel;

5) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes äriseadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel omandab teise registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte koos ärinimega ning kantakse käesoleva määruse § 202 lõike 1 alusel samale registrikaardile.

§ 92. Ärinimi ja aadress

Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Ärinimi ja aadress” kantakse:

1) ettevõtja ärinimi;

2) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte või äriühingu asukohaks olev koha-aadress;

2¹) Repealed

2²) e-posti aadress;

3) ettevõtja või filiaali kontaktisiku andmed, aadress ja e-posti aadress;

4) hooneühistu puhul hooneühistule kuuluva kinnisasja registriosa number ja kinnisasja aadress;

5) käesoleva lõike punktide 1−4 muutmine.

§ 93. Alajaotuse „Ärinimi ja aadress” erisused filiaali korral

(1) Välismaa äriühingu filiaali puhul on äriregistri registrikaardi alajaotuses „Ärinimi ja aadress” esimesel kohal alapealkirjaga „Välismaa äriühing” välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik, omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse

(2) Lõikes 1 nimetatud registrikaardi teisel kohal alapealkirjaga „Eesti filiaal” on filiaali ärinimi, asukoht koos koha-aadressiga.

§ 94. Kapital

Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kapital” kantakse:

1) osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu aktsiakapitali suurus eurodes, aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu puhul nimiväärtuseta aktsiate arv ja osaühingu puhul märge sissemakseta asutamise kohta;

1¹) märge osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest loobumise kohta;

2) seaduses sätestatu kohaselt tulundusühistu osakapitali suurus;

3) osade või aktsiate registreeritus Eesti väärtpaberite registris;

3¹) usaldusfondi osade registripidaja või aktsiaseltsifondi aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood ja aadress;

3²) aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood või muu registreerimisnumber ja aadress;

4) osa- või aktsiakapitali suuruse üheaegsel vähendamisel ja suurendamisel sellekohane märkus koos viitega selle aluseks olevale otsusele;

5) osa- ja aktsiakapitali tingimuslik suurendamine koos viitega selle aluseks olevale otsusele;

6) käesoleva lõike punktide 1−5 muutmine.

§ 95. Alajaotuse „Kapital” erisused filiaali puhul

Välismaa äriühingu filiaali puhul kantakse äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kapital” välismaa osaühingu, aktsiaseltsi või muu neile sarnase äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus asukohamaa valuutas ning selle muutmine.

§ 96. Seadusjärgne esindusõigus

(1) Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse:

1) füüsilisest isikust ettevõtja isikuandmed;

2) täisühingu täisosaniku andmed;

3) usaldusühingu täisosaniku ja esindama volitatud usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus eurodes;

3¹) usaldusfondi täisosaniku ärinimi, registrikood ja asukoht;

4) täisühingut esindama volitatud osanike isikuandmed;

5) äriühingu juhatuse liikme või Euroopa äriühingu haldusnõukogu liikme isikuandmed;

6) Euroopa majandushuviühingu liikmete ja juhatuse liikmete isikuandmed;

7) Euroopa territoriaalse koostöörühmituse liikmete isikuandmed;

8) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;

9) äriühingu lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas ka siis, kui likvideerijaks on täisosanik, esindama volitatud usaldusosanik, esindama volitatud isik, juhatuse või Euroopa äriühingu puhul ka haldusnõukogu liige;

10) krediidiasutuse moratooriumi korral moratooriumihalduri isikuandmed;

11) kindlustusandja erirežiimi korral erirežiimihalduri isikuandmed;

12) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgse esindaja isikuandmed, samuti esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg ning filiaali juhataja isikuandmed;

13) punktides 1−6, 8, 9 ja 11 nimetatud isikute ning filiaali juhataja ühise esindusõiguse reeglid;

14) käesoleva lõike punktide 1−13 muutmine.

(2) Äriregistri registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja, seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 97. Prokurist

(1) Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Prokurist” kantakse:

1) prokuristi isikuandmed;

2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reeglid selle kohta, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos juhatuse liikmega, haldusnõukogu liikme või filiaali juhatajaga, selle puudumise korral kehtib iga prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita;

3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata, selle õiguse puudumist kandes ei märgita;

4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.

(2) Äriregistri registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumise korral olema lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 98. Õiguslik seisund

Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse:

1) ettevõtja õiguslik vorm: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, Euroopa äriühing (Societas Europaea), Euroopa majandushuviühing, Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea), Euroopa territoriaalne koostöörühmitus, tulundusühistu;

2) aktsiaseltsi alaliik: krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisfond, aktsiaseltsifond;

2¹) usaldusühingu alaliik: usaldusfond;

3) tulundusühistu alaliik: hooneühistu, hoiu-laenuühistu, piiratud vastutusega, liikmete lisavastutusega või liikmete isikliku vastutusega;

4) tulundusühistu eesmärk ning kui ühistu põhikiri näeb ette liikmete lisavastutuse või isikliku vastutuse, siis ka ühistu liikmete isikuandmed;

4¹) esindusõiguseta usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus eurodes;

5) ühingu põhikirja jõustumise aeg;

6) majandusaasta algus ja lõpp;

7) Euroopa majandushuviühingu tegutsemistähtaeg, kui ühing on tähtajaline;

8) andmed füüsilisest isikust ettevõtja ajutise ja hooajalise tegevuse ning tegevuse peatamine kohta;

9) äriühingu lõpetamise kuupäev ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;

10) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

10¹) äriregistri seaduse § 64 lõike 1 alusel juriidilise isiku registrisse ennistamine tegevuse jätkamiseks ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

11) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

12) pankrotimenetluse lõppemise kuupäev ning lahendi teinud kohus;

13) viide Eesti Panga presidendi määrusele krediidiasutuse moratooriumi kehtestamise kohta ning selle jõustumise ajale;

14) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

15) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;

16) kui seadus näeb ette, siis märge selle kohta, et tulundusühistu liikmete vastutust on vähendatud või see on välistatud;

17) äriseadustiku § 520 lõikes 5² nimetatud märge;

18) käesoleva lõike punktide 1−17 muutmine.

§ 99. Alajaotuse „Õiguslik seisund” erisused filiaali puhul

Välismaa äriühingu filiaali puhul on äriregistri registrikaardi alajaotuses „Õiguslik seisund” järgmised erisused:

1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eesti äriühingule on see äriühing õiguslikult kõige sarnasem;

2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;

3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;

4) ühingu põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muudatuse tegemise aeg ja muudatuste kirjeldus kantakse registrikaardile vaid siis, kui selline kanne tehakse äriühingu asukohamaa registrisse;

5) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama;

6) välismaa äriühingu majandusaasta algus ja lõpp.

§ 99¹. Osanike nimekiri

Osaühingute puhul on äriregistri registrikaardil alajaotus „Osanike nimekiri”, kuhu kantakse äriregistri seaduse §-s 14 sätestatud andmed.

§ 99². Hooneühistu liikmete nimekiri

Hooneühistute puhul on äriregistri registrikaardil alajaotus „Hooneühistu liikmete nimekiri”, kuhu kantakse hooneühistu seaduse § 6 lõikes 3, äriregistri seaduse §-s 14 ja § 16 punktis 5 nimetatud andmed.

§ 100. Märkused

Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse:

1) likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

2) viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;

3) viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris ja viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;

4) viide aktsiaseltsi esmaselt taotletud ärinimele, kui see erineb esmakande tulemusena äriregistrisse kantud ärinimest;

5) märkus selle kohta, et Euroopa majandushuviühingu liige on vabastatud nõukogu määruse 1985/2137/EMÜ Euroopa majandushuviühingu kohta artikli 26 lõike 2 järgi vastutusest ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema ühingusse astumist;

6) ümberregistreeritud füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev;

6¹) märge selle kohta, et aktsiaseltsifond on investeerimisfondide seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;

6²) märge selle kohta, et usaldusfond on investeerimisfondide seaduse kohaselt asutatud fond;

6³) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja aadress;

6⁴) märkus selle kohta, et registripidajale on esitatud avaldus aktsiaraamatu pidaja vahetamiseks ning et sellekohane üldkoosoleku otsus vastab seadusele;

6⁵) hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni liikme nimi, isikukood ja e-posti aadress;

6⁶) märkus selle kohta, et hoiu-laenuühistu põhikirjaga on üldkoosoleku pädevus täielikult või osaliselt antud üle volinike koosolekule;

7) muud märkused.

§ 101. Kannete loetelu

Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” kantakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

§ 101¹. Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu saadud teave

(1) Kui registripidaja saab Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi vahendusel äriregistri seaduse § 48 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed Eesti äriühingu filiaali registrisse kandmise või registrist kustutamise kohta teise liikmesriigi registris, kannab ta need andmed ilma kandeavalduseta äriühingu registrikaardile.

(2) Kui registripidaja saab Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu äriregistri seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed selle välismaa äriühingu andmete muutmise kohta, millel on Eesti äriregistris registreeritud filiaal, kannab ta need andmed ilma kandeavalduseta selle äriühingu Eesti filiaali registrikaardile.

§ 102. Nimi ja aadress

(1) Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” kantakse:

1) ühingu nimi;

2) ühingu asukohaks olev koha-aadress;

2¹) Repealed

3) mittetulundusühingu kontaktisiku andmed, aadress ja e-posti aadress;

4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.

(2) Repealed

§ 103. Seadusjärgne esindusõigus

(1) Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse:

1) juhatuse liikme isikuandmed;

2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;

3) ühingu lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas juhul, kui likvideerijad on juhatuse liikmed;

4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid;

5) asjaolu, et juhatus võib mittetulundusühingute seaduse § 27 lõike 4 kohaselt ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ja koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

6) likvideerija eraldi esindusõiguse reeglid;

7) käesoleva lõike punktide 1−6 muutmine.

(2) Mittetulundusühingu kehtival registrikaardi väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 104. Õiguslik seisund

Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse:

1) õiguslik vorm;

2) mittetulundusühingu alaliik, sealhulgas eriseaduse alusel tegutseva ühingu liik;

3) põhikirja jõustumise aeg;

4) usulise ühenduse esmamainimise või asutamise aeg;

5) majandusaasta algus ja lõpp;

6) ühingu tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;

7) ühingu lõpetamise kuupäev ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;

8) ühingu lõpetamist tühistav ühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

9) ühingu ühinemine ja jagunemine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

10) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

11) ühingu registrist kustutamine ning selle alus;

12) käesoleva lõike punktide 1−11 muutmine.

§ 105. Märkused

Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse:

1) likvideeritud ühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

2) viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;

3) viide ühingu registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;

4) viide ühingu ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erines mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;

5) muud märkused.

§ 106. Kannete loetelu

Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

§ 107. Nimi ja aadress

Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” kantakse:

1) sihtasutuse nimi;

2) sihtasutuse asukohaks olev koha-aadress;

2¹) Repealed

3) sihtasutuse kontaktisiku andmed, aadress ja e-posti aadress;

4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.

§ 108. Eesmärk

Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Eesmärk” kantakse sihtasutuse eesmärk ning selle muutmine.

§ 109. Seadusjärgne esindusõigus

(1) Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse:

1) juhatuse liikme isikuandmed;

2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;

3) lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas juhul, kui likvideerijad on juhatuse liikmed;

4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid;

5) likvideerijate eraldi esindusõiguse reeglid;

6) käesoleva lõike punktide 1−5 muutmine.

(2) Sihtasutuse registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 110. Õiguslik seisund

Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse:

1) õiguslik vorm;

2) asutamisotsuse tegemise aeg;

3) põhikirja jõustumise aeg;

4) majandusaasta algus ja lõpp;

5) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;

6) lõpetamise kuupäev ning alus ja muud võimalikud asjaolud;

7) lõpetamist tühistav sihtasutuse tegevuse jätkamise kuupäev, alus ning muud võimalikud asjaolud;

8) ühinemine ja jagunemine, selle alus ning muud võimalikud asjaolud;

9) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

10) registrist kustutamine ning selle alus;

11) käesoleva lõike punktide 1−10 muutmine.

§ 111. Märkused

Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse:

1) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

2) viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;

3) viide registreeritusele ja registreerimisnumbrile ettevõtteregistris;

4) viide sihtasutuse ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;

5) muud märkused.

§ 112. Kannete loetelu

Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

§ 113. Kommertspandi registrikaardi andmete järjestus

Andmed kommertspantide kohta on registrikaardil rühmitatud pantide kaupa, ühe pandi lõikes alajaotuste kaupa.

§ 114. Järjekoht

Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Järjekoht” kantakse:

1) kommertspandi järjekoht sõnaga;

2) käesoleva lõike punkti 1 muutmine.

§ 115. Pandisumma

Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Pandisumma” kantakse:

1) kommertspandi rahaline suurus eurodes;

2) käesoleva lõike punkti 1 muutmine.

§ 116. Pandipidaja

Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Pandipidaja” kantakse:

1) pandipidaja isikuandmed;

2) kui ühe pandi kohta on mitu pandipidajat, siis pandisumma murdosaline jaotus nende vahel;

3) käesoleva lõike punktide 1−2 muutmine.

§ 117. Kustutamine

Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Kustutamine” kantakse kommertspandi kustutamine, millele lisatakse selle pandi number, mida see muudatus puudutab.

§ 118. Märkused

Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse märge selle kohta, et registripidaja on avastanud pärast kandele allakirjutamist kande avaldusele mittevastavuse ning on sellest puudutatud isikutele teatanud ja muud märkused.

§ 119. Kannete loetelu

Kommertspandi registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

§ 119¹. Nimi ja aadress

Korteriühistu registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” kantakse:

1) korteriühistu nimi;

2) korteriühistu täiendav nimi;

3) korteriühistu asukoha aadress;

4) korteriühistu kontaktisiku andmed, aadress ja e-posti aadress;

5) käesoleva paragrahvi punktides 1–4 sätestatud andmete muutmine.

§ 119². Seadusjärgne esindusõigus

(1) Korteriühistu registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse:

1) juhatuse liikme nimi ja isikukood;

2) valitseja nimi ja registrikood;

3) pankrotihalduri nimi ja isikukood;

4) likvideerija nimi ja isikukood;

5) käesoleva lõike punktides 1–4 sätestatud andmete muutmine.

(2) Korteriühistu registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumise korral olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 119³. Õiguslik seisund

Korteriühistu registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse:

1) õiguslik vorm;

2) põhikirja jõustumise aeg;

3) Repealed

4) lõpetamise kuupäev ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;

5) lõpetamist tühistav tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

6) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

7) registrist kustutamine ja selle alus;

8) käesoleva paragrahvi punktides 1–6 sätestatud andmete muutmine.

§ 119⁴. Märkused

Korteriühistu registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse:

1) likvideeritud ühistu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

2) märkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 36 sätestatud laenu kohta;

3) märkus juhatuse liikme ametiseisundi peatamise kohta;

4) muud märkused.

§ 119⁵. Kannete loetelu

Korteriühistu registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

§ 119⁶. Nimi ja aadress

Maaparandusühistu registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” kantakse:

1) ühistu nimi;

2) ühistu asukohaks olev koha-aadress;

3) Repealed

4) ühistu kontaktisiku andmed, aadress ja e-posti aadress;

5) ühistu tegevuspiirkonnas paikneva maaparandussüsteemi kood.

§ 119⁷. Seadusjärgne esindusõigus

(1) Maaparandusühistu registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse:

1) juhatuse liikme nimi ja isikukood;

2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood;

3) likvideerija nimi ja isikukood;

4) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist.

(2) Maaparandusühistu kehtiva registrikaardi väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 119⁸. Õiguslik seisund

Maaparandusühistu registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse:

1) õiguslik vorm;

2) põhikirja jõustumise aeg;

3) majandusaasta algus ja lõpp;

4) ühistu lõpetamise kuupäev ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;

5) ühistu lõpetamist tühistav ühistu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

6) ühistu ühinemine ja jagunemine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;

7) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;

8) ühistu registrist kustutamine ning selle alus.

§ 119⁹. Märkused

Maaparandusühistu registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse:

1) likvideeritud ühistu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;

2) muud märkused.

§ 119¹⁰. Kannete loetelu

Maaparandusühistu registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

§ 120

–

§ 161. Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani kehtestamine ja sisu

(1) Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaaniga määratakse kindlaks registriasjade kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule määratakse registriosakonna teenistujate tööjaotusplaaniga kindlaks:

1) kande aluseks mitteolevate, kuid sisulist läbivaatamist vajavate dokumentide (näiteks majandusaasta aruanne, nõukogu liikmete nimekiri) kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid;

2) paragrahvi 166 lõikes 1 nimetatud sunni- ja karistustoimingute menetlejate vahel jaotamise reeglid;

3) teenistujate üksteise asendamise reeglid;

4) kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötavate teenistujate võimalikult ühtlase töökoormuse tagamiseks.

(3) Lõikes 1 nimetatud tööjaotusplaan saadetakse Justiits- ja Digiministeeriumile teadmiseks.

§ 162. Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani põhimõtted

Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaan peab tagama, et kohtunikuabid ja registrisekretärid saaksid menetleda kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane.

§ 163. Registriasjade ümberjaotamine menetleja eemalviibimisel

(1) Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, peab registriosakonna juhataja sellele menetlejale jaotatud registriasjad, mille menetlemist ei ole veel alustatud, teistele menetlejatele võrdselt ümber jaotama.

(2) Pooleliolevaid registriasju, mille puhul menetleja eemalviibimine tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, menetleb § 161 lõike 2 punkti 3 alusel määratud asendaja.

§ 164. Registriasjade automatiseeritud jaotamine

(1) Automatiseeritult jaotatakse menetlejate vahel järgmised registriasjad:

1) kandeavaldused;

2) avaldused;

3) majandusaasta aruanded;

4) järelevalvemenetlused.

(2) Registriasju jaotatakse menetlejate vahel automatiseeritult tingimusel, et:

1) jaotamine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole prognoositav;

2) paragrahvis 162 nimetatud tingimused on täidetud.

(3) Infosüsteemis jaotatud registriasjad saab ümber jaotada registriosakonna juhataja korraldusega vastavalt tööjaotusplaanis sätestatule.

§ 165. Menetleja taandamine

(1) Menetleja taandamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 595 lõikes 4 sätestatut.

(2) Menetleja taandamise korral läheb registriasi registriosakonna teenistujate tööjaotusplaanis ettenähtud asendusreeglite kohaselt järgmisele menetlejale. Muudatus tehakse § 164 lõikes 2 sätestatud korras. Menetleja taandamisega seotud dokumendid lisatakse registritoimikusse.

§ 166. Sunni- ja karistustoimingute algatamine

(1) Registriosakonna teenistuja on kohustatud teatama registriosakonna juhatajale või vahetult selle registriasja menetlejale asjaoludest, mis võivad olla aluseks:

1) rahatrahvi määramisele;

2) ametiülesande korras kande tegemisele;

3) registripidaja poolt sundlõpetamise otsustamisele või registrist kustutamisele;

4) tsiviilkohtumenetluse korras sundlõpetamise algatamisele.

(1¹) Registriosakonna teenistuja võib lõikes 1 nimetatud asjaoludest teadasaamisel alustada oma pädevuse piires menetlust iseseisvalt.

(2) Kui registriosakonna juhatajale on saanud teatavaks asjaolusid, mis võivad olla lõikes 1 nimetatud toimingute aluseks, siis peab ta tagama, et alustataks menetlust.

§ 167. Registriasjade numeratsioon

(1) Registriasjade numeratsioon hõlmab kõiki registriosakonnas koostatud määruseid ja kirju.

(2) Repealed

§ 168. Registriasja numbri andmine

(1) Infosüsteem annab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele, korteriühistule ja maaparandusühistule esimese määruse tegemisel registriasja numbri.

(2) Repealed

§ 169. Hilisemate kandemääruste nummerdamine

Järgnevate kandemääruste tegemisel lisatakse registriasja numbrile kaldkriipsuga eraldatult hilisemate kandemääruste järjekorranumber.

§ 170. Kandemääruseta tehtavate kannete nummerdamine

Kui kanne tehakse ilma kandemääruseta, tekib ja täieneb registriasja number nii, nagu oleks tehtud määrus.

§ 171. Kohtumääruste ja kirjade nummerdamine

Kohtumääruse tegemisel ja kirja väljasaatmisel lisatakse registriasja numbri lõppu vastavalt tähis „M1” või „K1”, järgmiste määruste ja kirjade puhul „M2” või „K2”, „M3” ja „K3” kasvavas järjestuses.

§ 172. Registrile osutav täht

Ettevõtja ja filiaali registriasja numbri ette lisatakse täht „Ä”, mittetulundusühingu puhul täht „M”, sihtasutuse puhul täht „S”, kommertspandi puhul täht „K”, korteriühistu puhul täht „Ü” ning maaparandusühistu puhul täht „P”.

§ 173. Ärinime ja nime kontrollimine

(1) Enne ärinime või mittetulundusühingu, sihtasutuse või maaparandusühistu nime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu ärinime või nime piisavat eristatavust teistest ärinimedest või nimedest ning ärinime vastavust äriseadustiku § 12 lõikele 3.

(2) Enne talunime sisaldava füüsilisest isikust ettevõtja ärinime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu kinnistusraamatu infosüsteemist, kas seda nime kandev kinnistu või katastriüksus on olemas ja kas avaldaja võib seda nime talu pidamiseks kasutada. Päringu tegemisel tuleb märkida avalduses esitatud ettevõtte aadress.

(3) Enne ärinime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu ärinime piisavat eristatust Patendiameti andmebaasi kantud kaubamärkidest ja Euroopa kaubamärkidest.

(4) Nimepäringust peab lisaks järelepäritavale ärinimele või nimele ilmnema:

1) nimepäringu teinud teenistuja nimi;

2) nimepäringu objekti õiguslik vorm;

3) asjaolu, kas nimepäringu objekt on või ei ole registrisse kantud;

4) nimepäringu esitamise aeg.

§ 175. Puudutatud isikute nõusoleku kontrollimine

Kui kande või märke muutmine või kustutamine kahjustaks kommertspandiregistrisse kantud isiku õigust, peab registriasja menetleja enne kande või kandemääruse tegemist kontrollima, et oleks esitatud puudutatud isiku vormikohane nõusolek kande või märke muutmiseks või kustutamiseks.

§ 176. Äriregistriasjaga kaasnevad kommertspandiregistri toimingud

(1) Äriühingute ühinemise ja jagunemise otsustamisel peab menetleja juhul, kui enam kui ühe ühinemises või jagunemises osaleva ühingu varale on seatud kommertspant, kontrollima pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe olemasolu pandikannete järjestamise kohta.

(2) Ettevõtja äriregistrist kustutamise otsustamisel peab menetleja kontrollima, et ettevõtja kohta seatud kommertspandid oleksid kustutatud.

§ 177. Ärikeelu ja ettevõtluskeelu kohaldamise kontrollimine

Infosüsteem kontrollib automatiseeritult, kas ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik on registrisse kantud juriidilise isiku juhtorgani liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina.

§ 179. Kinnistusraamatu ja vallasvararegistrite andmete kontrollimine

Kui registripidajal on ligipääs kinnistusraamatu ja vallasvararegistrite andmetele, kontrollib menetleja osa- või aktsiakapitali mitterahalise sissemakse puhul sissemakse eseme omandiõigust ja korteriühistu registrisse kandmisel korteri- või vallasomandi kuuluvust elektrooniliselt vastavast andmekogust.

§ 182. Ühinemismenetlus

Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse, mida menetleb konstitutiivset kannet tegev registripidaja.

§ 184. Esimene (deklaratiivne) ühinemiskanne

(1) Esmalt tehakse ühinemise käigus kustutatava ühingu, ühistu või sihtasutuse registrikaardile deklaratiivne ühinemiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:

1) millised ühingud, ühistud või sihtasutused ühinemises osalevad ning nimetatakse nende ärinimi või nimi, asukoht, aadress ja registrikoodid;

2) kuidas ühingud, ühistud või sihtasutused ühinemisest osa võtavad (ühendatavana, ühendavana või ühinevana ja ühinemise käigus asutatavana);

3) asjaolu, et ühinemine loetakse toimunuks alles ühendava ühingu, ühistu või sihtasutuse või ühinemise käigus asutatava ühingu, ühistu või sihtasutuse registrikaardile ühinemiskande tegemisega;

4) viide ühinemislepingule ja -otsusele.

(3) Piiriülese ühinemise puhul märgitakse kandes lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele ka see, millise liikmesriigi õiguse kohaselt ühinemine toimunuks loetakse.

(4) Lõike 2 punktis 1 ettenähtud kandeosas ei näidata selle ühingu, ühistu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kanne tehakse.

§ 185. Tõendi väljastamine piiriülesel ühinemisel

(1) Pärast deklaratiivse ühinemiskande tegemist väljastatakse piiriüleses ühinemises osalevale ühendatavale äriühingule äriseadustiku § 433⁹ lõikes 2 nimetatud tõend (lisa 5).

(2) Tõend vormistatakse elektrooniliselt ja tehakse pädevatele asutustele kättesaadavaks Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu.

§ 186. Teine (konstitutiivne) ühinemiskanne

(1) Pärast §-s 184 nimetatud deklaratiivse ühinemiskande tegemist tehakse konstitutiivne ühinemiskanne ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu, ühistu või sihtasutuse registrikaardile.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:

1) ühinemise käigus kustutatavate ühingute, ühistute või sihtasutuste ärinimi või nimi, asukoht, aadress, registrikood;

2) viide ühinemise aluseks olevale ühinemislepingule ja -otsusele.

(3) Kui tegemist on ühinemise käigus asutatud ühingu, ühistu või sihtasutusega, peab kanne lisaks lõikes 2 nimetatule sisaldama ka muid asutamiseks vajalikke andmeid.

(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetena ei näidata selle ühingu, ühistu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kanne tehakse.

§ 186¹. Osaühingu või aktsiaseltsi ühinemine füüsilise isiku varaga

(1) Kui osaühing või aktsiaselts ühineb füüsilise isiku varaga, tehakse ühinemise kanne ehk konstitutiivne kanne üksnes ühendatava ühingu registrikaardile.

(2) Kui tegemist on mitme ühendatava äriühinguga, loetakse ühinemine toimunuks alates ühinemise kande tegemisest viimase ühendatava ühingu registrikaardile. Sellisel juhul tuleb kõikides kannetes, mis eelnevad ühinemise jõustumisele, märkida, millise ühendatava ühingu registrikaardile kande tegemisega ühinemine jõustub.

(3) Ühendatava ühingu registrikaardile tehtud kandes märgitakse ka ühendava füüsilise isiku nimi ja isikukood. Kui osa või aktsia kuulub abikaasade ühisvara hulka, märgitakse kandesse mõlema abikaasa nimi ja isikukood. Isikukoodi puudumisel märgitakse kandes sünniaeg.

(4) Pärast ühinemise kandmist viimase ühendatava ühingu registrikaardile tehakse teiste ühendatavate ühingute registrikaartidele kanne viimase ühendatava ühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kohta.

§ 187. Ühinemiskande tegemisest teavitamine piiriülesel ühinemisel

Piiriülese ühinemise korral edastatakse Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu teave ühinemiskande tegemise kohta piiriülesel ühinemisel osalevate ühingute liikmesriikide pädevatele asutustele.

§ 188. Ühinemise käigus kustutamiskande tegemine

(1) Pärast §-s 186 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemist märgitakse ühinemise käigus kustutatava ühingu, ühistu või sihtasutuse registrikaardile viivitamata konstitutiivse ühinemiskande tegemise aeg ning tehakse kustutamiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kustutamiskandes ei märgita dokumentide hoidja andmeid.

§ 189. Ühinemiskandega seotud kanded kommertspandiregistris

(1) Samal ajal §-s 186 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisega kantakse ühinemise käigus kustutatava ühingu kommertspandid üle ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

(2) Samal ajal §-s 188 nimetatud kustutamiskande tegemisega suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart, märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingule.

§ 190. Toimikudokumentide digiteerimine

(1) Repealed

(2) Kui tegemist on piiriülese ühinemisega, saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu toimikudokumendid elektrooniliselt koos saatekirjaga teise liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele.

§ 191. Jagunemismenetlus

Jagunemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse, mida menetleb konstitutiivset kannet tegev registripidaja.

§ 193. Esimene (deklaratiivne) jagunemiskanne

(1) Esmalt tehakse jagunemise käigus omandava või asutatava ühingu, ühistu või sihtasutuse kaardile deklaratiivne jagunemiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:

1) millised ühingud, ühistud või sihtasutused jagunemises osalevad ning nimetatakse nende ärinimi või nimi, asukoht, aadress, registrikood ning nende seisund jagunemises: jagunev, omandav, jagunemise käigus asutatav;

2) kas tegemist on jaotumise või eraldumisega;

3) asjaolu, et jagunemine loetakse toimunuks alles jaguneva ühingu, ühistu või sihtasutuse kaardile jagunemiskande tegemisega;

4) jagunemise käigus asutatava ühingu, ühistu või sihtasutuse korral ka muud asutamiseks ettenähtud andmed;

5) viide jagunemislepingule, -otsusele või -kavale.

(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kandeosas ei pea märkima selle ühingu, ühistu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

(4) Piiriülese jagunemise korral tehakse deklaratiivne jagunemiskanne ka jaguneva ühingu kaardile.

(5) Piiriülese jagunemise korral märgitakse kandes peale lõikes 2 nimetatud andmete ka see, millise liikmesriigi õiguse kohaselt loetakse jagunemine toimunuks, ning tehakse andmed kättesaadavaks Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu.

§ 193¹. Tõendi väljastamine piiriülesel jagunemisel

(1) Pärast deklaratiivse jagunemiskande tegemist väljastatakse piiriüleses jagunemises osalevale jagunevale ühingule äriseadustiku § 477⁹ lõikes 1 nimetatud tõend (lisa 6).

(2) Tõend vormistatakse elektrooniliselt ja tehakse pädevatele asutustele kättesaadavaks Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu.

§ 194. Teine (konstitutiivne) jagunemiskanne ja kustutamine

(1) Pärast §-s 193 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemist tehakse konstitutiivne jagunemiskanne jaguneva ühingu, ühistu või sihtasutuse registrikaardile.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:

1) asjaolu, et jagunev ühing, ühistu või sihtasutus annab jaotumise käigus oma vara või eraldumise käigus osa oma varast üle omandavale ühingule, ühistule või sihtasutusele;

2) omandavate ühingute, ühistute või sihtasutuste ärinimi või nimi, asukoht, aadress ja registrikood;

3) viide jagunemislepingule, -otsusele või -kavale.

(3) Jagunemise korral lisatakse lõikes 2 nimetatud andmetele, et ühing, ühistu või sihtasutus on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja kohta kannet ei tehta.

(4) Piiriülese jagunemise korral edastatakse teave jagunemiskande tegemise kohta Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu piiriülesel jagunemisel osalevate ühingute liikmesriikide pädevatele asutustele.

§ 195. Kolmas (informatiivne) jagunemiskanne

Pärast §-s 194 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg viivitamata informatiivse kandena omandava ühingu, ühistu või sihtasutuse registrikaardi eelviimasesse veergu.

§ 196. Jagunemisega seotud kanded kommertspandiregistris

(1) Jagunemise korral kantakse pärast §-s 194 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist kustutatud äriühingute kommertspandid üle omandava või jagunemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

(2) Pärast lõikes 1 nimetatud kommertspandiregistri registrikannete tegemist suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart. Märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta omandavale või jagunemise käigus asutatud äriühingule.

§ 198. Isikuühingu ümberkujundamise erisused

(1) Kui täisühingu registrikaardile kantakse usaldusosanik, loetakse ühing ümberkujundatuks usaldusühinguks.

(2) Kui usaldusühingu registrikaardilt kustutatakse kõik usaldusosanikud ning alles jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse ühing ümberkujundatuks täisühinguks.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel on registripidaja õigustatud muutma ilma sellekohase avalduseta registrikaardile kantud õiguslikku vormi, ärinime ühinguliiku näitavat täiendit või lühendit.

§ 198¹. Esimene (deklaratiivne) kanne piiriülesel ümberkujundamisel

(1) Piiriülesel ümberkujundamisel tehakse ümberkujundatava ühingu registrikaardile deklaratiivne ümberkujundamiskanne.

(2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:

1) uue ühingu õiguslik vorm, nimi ja kavandatav registrijärgne asukoht sihtliikmesriigis;

2) asjaolu, et ümberkujundamine loetakse toimunuks, kui piiriülene ümberkujundamine on sihtliikmesriigis jõustunud;

3) millise liikmesriigi õiguse kohaselt ümberkujundamine toimunuks loetakse;

4) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale;

5) viide veebilehele, kus on võimalik tutvuda piiriüleseks ümberkujundamiseks koostatud dokumentidega, kui need ei ole kättesaadavad äriregistri kaudu.

§ 198². Tõendi väljastamine piiriülesel ümberkujundamisel

(1) Pärast deklaratiivse ümberkujundamiskande tegemist väljastatakse piiriüleselt ümberkujundatavale ühingule äriseadustiku § 491⁹ lõikes 1 nimetatud tõend (lisa 7).

(2) Tõend vormistatakse elektrooniliselt ja tehakse pädevatele asutustele kättesaadavaks Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu.

§ 198³. Teine (konstitutiivne) ümberkujundamiskanne ja kustutamine piiriülesel ümberkujundamisel

Pärast sihtliikmesriigi registrilt piiriülese ümberkujundamise jõustumise kohta teate saamist märgitakse ümberkujundamise käigus kustutatava ühingu registrikaardile viivitamata piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäev ja tehakse kustutamiskanne.

§ 198⁴. Piiriülese ümberkujundamise tulemusena loodud ühingu registreerimisest teavitamine

Piiriülese ümberkujundamise tulemusena loodava ühingu registreerimisel edastatakse Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu teave registreerimiskande tegemise kohta piiriüleselt ümberkujundatud ühingu lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

§ 200. Varasema kande või märke kehtetuks märkimine

(1) Kui kanne või märge kaotab hilisema kande tõttu tähenduse, märgitakse tähenduse kaotanud varasem kanne või märge kehtetuks.

(2) Repealed

§ 201. Iseseisva tähenduseta muutmiskande kehtetuks märkimine

Kui hilisemal kandel või selle osal ei ole iseseisvat tähendust ning selle sisuks on üksnes varasema kande või märke kehtetuks tunnistamine, märgitakse kehtetuks ka hilisem kanne või selle osa ise.

§ 202. Üksikettevõtja vahetumine registrikaardil

(1) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omandaja soovib end äriseadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel kanda äriregistrisse ärinime all, mis sisaldab senise ettevõtja ärinime ning see toimub ühel ajal senise füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisega, ei avata uut registrikaarti, vaid kanded tehakse senise ettevõtja registrikaardile.

(2) Registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” märgitakse ärinime edasikasutamise õiguslik alus.

(3) Lõiget 1 ei kohaldata, kui senise ettevõtja registrikaart on juba suletud. Lõikes 2 nimetatud märkus tehakse sel juhul uuele registrikaardile.

§ 203. Kommertspandi järjekohtade muutmine ilma kandeavalduseta

(1) Eesmise järjekohaga kommertspandi kustutamisel, kui pandipidajate kokkuleppel ei ole teisiti otsustatud ja avaldatud, teeb registriasja menetleja ilma avalduseta kande, milles vähendab järgmiste pantide järjekohti ühe arvu võrra.

(2) Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui korraga registriosakonnas menetluses olnud mitmest kommertspandi registrisse kandmise avaldusest on rahuldatud tagumise järjekohaga avaldus ning eesmise järjekohaga kandeavaldusele on järjekoht reserveeritud, kuid jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande tegemist tagasi.

§ 204. Elu- või asukoha ja aadressiandmete parandamine

(1) Kui ettevõtja, sihtasutuse, mittetulundusühingu, korteriühistu, maaparandusühistu ja filiaali asukoha või aadressiandmed muutuvad nendest sõltumata (näiteks muutub kohanimi või kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad), tehakse vastav parandus registrikaardile äriregistri seaduse § 54 lõike 3 punkti 1 alusel automatiseeritult.

(1¹) Tehniliste võimaluste olemasolu korral kustutatakse juhatuse liikmete aadressid ja asukohad registrikaardilt automatiseeritult.

(2) Parandusest teatamiseks loetakse registriandmete kättesaadavaks tegemine Internetis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel rubriigis „Lihtpäring ja menetlusteave”.

§ 205. Muu kohtulahendi alusel tehtav kanne

(1) Tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluse käigus tehtud kohtulahendi alusel teeb kohtunikuabi või registrisekretär kande või märke ilma kandemäärust eraldi tegemata.

(2) Kui kohtulahendis ei sisaldu kande või märke konkreetset teksti, sõnastab selle kohtunikuabi või registrisekretär.

(3) Kui kohtulahend muudab kande või märke kehtetuks, märgitakse kanne või märge kehtetuks.

(4) Kohtulahendi alusel tehtavas kandes või märkes tuleb näidata lahendi teinud kohtu nimi, lahendi tegemise aeg ning kohtuasja number.

(5) Kohtulahendi muutmise või tühistamise kohta tehakse märge samasse kohta, kus asub selle alusel tehtud kanne või märge.

§ 206. Kohtulahendi alusel kande tegemise aeg

Kui kohtulahend on jõustunud või kuulub kohe täitmisele, tehakse selle alusel viivitamata kanne või märge, kommertspandiregistri puhul juhinduvalt seadusega sätestatud järjekorrast.

§ 206¹. Korteriühistu nimi

(1) Korteriühistu nimele kohaldatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 19 sätestatut.

(2) Korteriühistu nimi moodustatakse korteriühistuga seotud katastriüksuste aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreeritud aadressidest. Korteriühistu nimest jäetakse välja linnaosa ja maakond.

(3) Paralleelaadresside esitamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2015. a määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem” §-s 14 sätestatut.

(4) Kui korteriühistu on seotud mitme katastriüksusega, kuvatakse korteriühistu nimes kõik katastriüksuste aadressid, eraldades need komaga. Seejuures ei dubleerita korduvaid omavalitsusüksusi ega asustusüksusi.

(5) Korteriühistu täiendava nime kontrollile kohaldatakse käesoleva määruse §-s 173 sätestatut.

(6) Korteriomandite asukoha aadressi muutumisel kinnistusraamatus muudetakse korteriühistu nimi automatiseeritult.

§ 206². Korteriühistu registrikaardi avamine ja sulgemine

(1) Korteriühistu registrikaardi avamisele kohaldatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 6 sätestatut.

(2) Korteriühistu registrikaardi sulgemisele kohaldatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 60 sätestatut.

(3) Korteriühistuga seotud dokumente ja andmeid vahetatakse kinnistusraamatu infosüsteemiga automaatselt. Menetlejale saadetakse vastav teavitus saabunud avaldusest, muust dokumendist, menetlust takistavast puudusest ning puuduse kõrvaldamisest.

§ 206³. Korteriühistu registrikaardi avamine automatiseeritult

(1) Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisel tekkivate korteriühistute registrikaardid avatakse automatiseeritult.

(2) Korteriühistu registrikaardi avamisest korteriühistut eraldi ei teavitata.

§ 207. Kandemääruse täitmise sisu ja vastutus

(1) Kandemääruse täitmine hõlmab:

1) kande digitaalallkirjastamist;

2) asjaosalistele kande tegemisest teatamist;

3) infosüsteemi vajalike sissekannete tegemist;

4) muid seadusest või käesolevast määrusest tulenevaid toiminguid.

(2) Registriasja menetleja tagab, et kandemääruse täitmises osalevad teenistujad teeksid nende ülesandeks olevad toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

§ 208. Registrikande jõustamine

(1) Kande otsustamiseks pädeva isikuna võib kande digitaalallkirjastada kohtunikuabi, kes on selle registriasja menetlejaks.

(2) Registrisekretär võib registrikande digitaalallkirjastada, kui ta oli registriasja menetlejaks.

(3) Repealed

(4) Arvutivõrgu kaudu registrikaardi andmete vaatamisel, väljatrükil ning kohtumääruse avalikul kättetoimetamisel või registripidaja poolt teate avaldamisel väljaandes „Ametlikud Teadaanded” ei näidata registrikande kinnitanud või kohtumääruse teinud isikute andmeid.

§ 209

–

§ 213. Majandusaasta aruannete läbivaatamine

(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid vaatab registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani kohaselt läbi kohtunikuabi või registrisekretär.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide läbivaatamisel peab läbivaataja kontrollima, et:

1) aruande esitamistähtajast on kinni peetud;

2) aruande allakirjutamise nõuetest on kinni peetud;

3) aruandes on kajastatud ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, korteriühistu, maaparandusühistu või sihtasutuse ärinimi või nimi, registrikood ja asukoht;

4) majandusaasta aruanne koosneb seadusega nõutud osadest;

5) osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei ole langenud alla seadusega lubatud alampiiri;

6) raamatupidamise aastaaruandes ei ole nullväärtusega kirjeid, välja arvatud juhul, kui eelneval majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev summa;

7) majandusaasta aruandega on esitatud andmed äriühingu müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt, kui raamatupidamise aastaaruandest selgub, et müügitulu on olemas;

8) majandusaasta aruandega on esitatud mittetulundusühingu ja sihtasutuse aruandeaasta põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt, kui selle esitamine on vastavalt mittetulundusühingu alaliigile kohustuslik;

9) vandeaudiitori aruanne on registriosakonnale esitatud ja vandeaudiitori aruande avaldanud vandeaudiitoril oli audiitortegevuse seaduse § 28 lõike 1 kohaselt antud vandeaudiitori kutse, kui registriosakonnale esitatud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus on ette nähtud;

10) kui registriosakonnale on esitatud muudetud või parandatud aruanne, siis on ka vandeaudiitori aruanne tehtud muudetud või parandatud aruande kohta.

11) Repealed

(3) Aruandluskeskkonnas koostatud ja aruandluskeskkonnas seaduse nõuete kohaselt digitaalallkirjastatud majandusaasta aruandes kontrollib läbivaataja lõike 2 punktis 5 nimetatud asjaolu.

(4) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid vaadatakse läbi viie kuu jooksul nende esitamisest.

§ 215. Avalik toimik

(1) Ettevõtja ja filiaali avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:

1) avaldus, samuti avalduse muutmise või tagasivõtmise avaldus ning kommertspandiregistri avaldusele lisatud pantija või pandipidaja nõusolek kande tegemiseks;

2) avaldusele lisatud koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, mis on avalduse aluseks;

3) asutamisleping või asutamisotsus, samuti selle muutmise kokkulepe või otsus;

4) põhikiri;

5) juhatuse liikmete, nõukogu liikmete, audiitorettevõtja ja revidentide ning pankrotitoimkonna liikmete andmed ja nende nõusolek;

6) Repealed

7) panga teatis osa- või aktsiakapitali sissemakse kohta;

8) mitterahalise sissemakse tegemisel sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid;

9) vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse hindamise kohta;

10) avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;

11) kommertspandileping ning selle muutmise kokkulepped;

12) muud seaduse alusel esitatud dokumendid;

13) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriregistri seaduse § 37 lõigete 2 ja 3 ning § 45 alusel.

(2) Repealed

§ 216. Mittetulundusühingu avalik toimik

(1) Mittetulundusühingu avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:

1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;

2) asutamisleping, samuti selle muutmise kokkulepe;

3) põhikiri;

4) andmed juhatuse ja pankrotitoimkonna liikmete kohta ja nende nõusolek;

5) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;

6) registriosakonna nõudmisel esitatud andmed mittetulundusühingu liikmeskonna kohta;

7) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriregistri seaduse § 37 lõigete 2 ja 3 ning § 45 alusel.

(2) Repealed

§ 217. Sihtasutuse avalik toimik

(1) Sihtasutuse avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:

1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;

2) asutamisotsus, samuti selle muutmise otsus, asutamisotsust asendav notariaalselt tõestatud testament;

3) põhikiri;

4) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;

5) sihtasutusele üleantud kinnisasja või registrisse kantava vallasasja puhul väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist;

6) juhatuse, nõukogu ja pankrotitoimkonna liikmete ja audiitorettevõtja andmed ja nende nõusolek;

7) notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;

8) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;

9) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriregistri seaduse § 37 lõigete 2 ja 3 ning § 45 alusel.

(2) Repealed

§ 217¹. Korteriühistu avalik toimik

(1) Korteriühistu avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:

1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;

2) põhikiri, kui see on olemas;

3) muud seaduse alusel esitatud dokumendid.

(2) Repealed

§ 217². Maaparandusühistu avalik toimik

(1) Maaparandusühistu avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:

1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;

2) asutamiskoosoleku protokoll;

3) põhikiri;

4) tegevuspiirkonna kaart ja õiend;

5) andmed juhatuse ja pankrotitoimkonna liikmete kohta ja nende nõusolek;

6) muud seaduse alusel esitatud dokumendid.

(2) Repealed

§ 218. Registritoimik

(1) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse, korteriühistu ja maaparandusühistu registritoimikusse lisatakse dokumendid, mis ei kuulu äri- või avalikus toimikus säilitamisele, sealhulgas:

1) tõend riigilõivu tasumise kohta;

2) kirjavahetus, sealhulgas ümbrik juhul, kui ainult sellel on vajalikku teavet aadressi või postitamiskuupäeva kohta;

3) seadusega ettenähtud aadressiandmed;

4) kandemäärused ja registripidaja poolt omal algatusel tehtud kohtumäärused;

5) väljastusteade.

(2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud paberväljastusteadet toimikusse ei lisata. Paberväljastusteade digiteeritakse ning hävitatakse ühe kuu möödudes digiteerimisest.

§ 220

–

§ 224. Mitut toimikut puudutava dokumendi säilitamine

Kui üks ja sama registriosakonnas säilitatav dokument puudutab mitut ettevõtjat, filiaali, mittetulundusühingut, maaparandusühistut või sihtasutust, seostatakse elektrooniline või digiteeritud dokument kõiki ühinguid, ühistuid või sihtasutusi puudutavate menetlustega.

§ 225. Dokumentide säilitamine elektroonilisel kujul

(1) Elektrooniliselt esitatud dokumendid salvestatakse elektroonilisse toimikusse. Elektroonilise dokumendi juurde märgitakse dokumendi liik ja selle kehtetuse korral vastavasisuline märge.

(2) Repealed

(3) Repealed

§ 226. Üksnes registritoimiku avamine

Kui esmakandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande või kandemääruse tegemist tagasi, säilitatakse kõiki selle ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse, korteriühistu või maaparandusühistu dokumente tema kohta avatud registritoimikus.

§ 227

–

§ 235. Infosüsteemi koosseis

(1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri keskandmebaas Registrite ja Infosüsteemide Keskuses moodustab ühtse infosüsteemi.

(2) Kohtu registriosakonna keskandmebaasi haldamist Registrite ja Infosüsteemide Keskuses reguleeritakse äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 3 alusel antud määrusega.

§ 236. Infosüsteemi töö tagamine

(1) Infosüsteemi halduri, spetsiaaltarkvara tugiisiku, keskserveri andmehalduri ja hooldaja ülesandeid täidab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, tagades muu hulgas infosüsteemi kasutajate andmete lisamise, muutmise ja tühistamise ning infosüsteemi uuenduste tegemise.

(2) Üldise kasutajatoe, keskserverite varukoopiate tegemise ning registriosakondade ja keskandmebaasi vahelise digitaalse andmeside tagab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

§ 237. Infosüsteemi kasutamine

Infosüsteemi kasutamisele kohaldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise ja juhtimise korda (edaspidi IT-juhtimise kord).

§ 238. Infosüsteemi kasutaja

(1) Infosüsteemi kasutaja on kohtunik, kohtunikuabi, registriosakonna või Justiits- ja Digiministeeriumi teenistuja, kes kasutab infosüsteemi oma seadusest tulenevate ülesannete või tööülesannete täitmiseks.

(2) Registrite ja Infosüsteemide Keskus annab infosüsteemi kasutajale tema vahetu juhi taotlusel IT-abi kaudu sellised infosüsteemi kasutajaõigused, mida kasutaja vajab oma seadusest tulenevate ülesannete või tööülesannete täitmiseks. Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib toimingu teha ka registriosakonna juhataja.

(3) Infosüsteemi sisenetakse teenistuja isikutunnistuse abil.

(4) Registrite ja Infosüsteemide Keskus muudab infosüsteemi kasutaja kasutajaõigused kasutaja vahetu juhi taotlusel.

(5) Infosüsteemi kasutaja töölt lahkumisel taotleb registriosakonna juhataja viivitamata Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt IT-abi kaudu lahkuva kasutaja kasutajaõiguste lõpetamist. Tehniliste võimaluste olemasolu korral teeb registriosakonna juhataja toimingu viivitamata ise.

§ 239. Infosüsteemi kasutaja andmekaitsekohustused

Infosüsteemi kasutaja on kohustatud:

1) tagama oma pädevuse raames andmete täieliku ja õige kasutamise, töötlemise, väljastamise ja edastamise;

2) vältima pädevusevälist andmete infosüsteemi sisestamist ning arvutisse sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning pädevusevälist muutmist ja kustutamist;

3) teavitama registriosakonna juhatajat andmesisestuse vigadest;

4) täitma IT-juhtimise korda.

§ 240. Teenistuslikul otstarbel kasutamise nõue

Infosüsteemi salvestatud andmeid, registriosakonnas paigaldatud riist- ja tarkvara ning ametialast ligipääsu teistele andmekogudele võib kasutada üksnes teenistuslikul otstarbel.

§ 241. Andmekaitsealaste nõuete rikkumisest teatamine

(1) Iga teenistuja on kohustatud viivitamata teatama registriosakonna juhatajale, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada registriosakonna riistvara.

(2) Eksimused andmekaitsenõuete vastu peab registriosakonna juhataja dokumenteerima ja rakendama asjakohaseid meetmeid.

(3) Raskete rikkumiste korral, sealhulgas arvutivõrku sissemurdmisel, andmete hävimisel või hävitamisel, tuleb viivitamata informeerida Registrite ja Infosüsteemide Keskust, et kõrvaldada oht ja rakendada vastumeetmeid.

§ 242. Andmekaitse lisanõuded

(1) Vajaduse korral kehtestab registriosakonna juhataja arvutiandmete kaitse organisatsioonilised lisanõuded need enne Registrite ja Infosüsteemide Keskusega kooskõlastades ning teavitab arvutiandmete kaitse lisanõuetest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu.

(2) Andmekaitse lisanõuete kehtestamisest teavitatakse Justiits- ja Digiministeeriumi.

§ 243. Infosüsteemisisesed märked

Kui infosüsteem ei loo märkeid automatiseeritud korras, kannab registriosakonna teenistuja ise infosüsteemi järgmised märked:

1) kandeliik;

2) määruse liik;

3) määruse ja kande jõustumise olek;

4) kohtumäärusega määratud rahatrahvi olek;

5) Repealed

6) muud infosüsteemisisesed märked.

§ 244. Seisundi määramine

Kandeliigi alusel määrab infosüsteem kandeobjekti menetlusliku seisundi (näiteks registrisse kantud, pankrotis, kustutatud).

§ 245. Aadressi sisestamine

(1) Elu- või asukoha aadressina sisestatakse elu- või asukohaks oleva aadressiobjekti aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreeritud koha-aadress (hoone ja hooneosa number, liikluspinna või väikekoha nimi, maaüksuse nimi, asula, selle olemasolu korral linnaosa nimi, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi) ning postiindeks.

(2) Aadressiandmete süsteemi infosüsteemi koha-aadressi andmete puudumisest teavitab äriregistri infosüsteem vastavat kohalikku omavalitsust.

(3) Repealed

(4) Kui elu- või asukoht on välismaal, valitakse välisriigi kood, muud andmed sisestatakse tekstina.

§ 246. Registrikaardiväliste andmete sisestamine

(1) Infosüsteemi sisestatakse:

1) osaühingu, aktsiaseltsi, Euroopa äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse asutajad – asutamislepingu või -otsuse alusel;

2) tulundusühistu asutajad, kui ühistu liikmeid ei kanta registrikaardile – asutamislepingu alusel;

3) osaühingu osanikud – osa võõrandamisteate, osakapitali suurendamise ja vähendamise otsuse või juhatuse avalduse alusel juhul, kui osaühing on loobunud osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu notariaalse vormi nõudest;

4) äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmed – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;

5) pankrotitoimkonna liikmed – pankrotihalduri esitatud nimekirja alusel;

6) tulundusühistu revisjonikomisjoni liikmed või revidendid – ühistu esitatud dokumendi alusel;

7) äriühingu ja sihtasutuse audiitorettevõtjad – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;

8) usulise ühenduse liikmeskogudused – ühenduse esitatud dokumendi alusel;

9) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude liikmed – liidu esitatud nimekirja või teate alusel;

10) Repealed

11) andmed osa pantimise kohta – osa pantimise teate alusel, kui osanike andmeid ei ole kantud osanike nimekirja;

11¹) andmed osa keelumärke kohta – keelumärke aluseks oleva kohtulahendi alusel, kui osanike andmeid ei ole kantud osanike nimekirja;

12) juhatuse ja nõukogu liikmete volituste kestvus – juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks pädeva organi otsuse alusel, esmakande puhul asutamislepingu või -otsuse alusel;

13) ettevõtja tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorina – registripidaja sisestab ettevõtja tegevusalad kandeavalduse ja vastava teate alusel, Registrite ja Infosüsteemide Keskus määrab põhitegevusala majandusaasta aruandega esitatud andmete alusel;

14) mitterahalise sissemakse hindamist kontrollinud audiitorettevõtja – vandeaudiitori aruande alusel;

15) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikme ja nõukogu esimehe, täis- ja usaldusühingu osaniku ning välismaa äriühingu filiaali juhataja aadress, kui isikul puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht – isiku esitatud andmete alusel.

16) Repealed

(2) Osaühingu ja aktsiaseltsi asutaja andmete sisestamisel märgitakse see isik osanikuks või aktsionäriks automatiseeritult.

(3) Isikuandmetena sisestatakse:

1) ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või registrikood ning elu- või asukoht;

2) lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute puhul ka sissemakse suurus;

3) lõike 1 punktides 3–9 nimetatud rolli tekkimise ja lõppemise aeg.

§ 247. Isikukoodi avaldamine

Infosüsteemi sisestatud isikukoodi võib registriosakond avaldada:

1) väljaandele Ametlikud Teadaanded avaldamiseks saadetud teate tekstis, kui teade sisaldab informatsiooni isiku kohta, kelle andmed on kantud registrikaardile;

2) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.

§ 248. Äri- ja ettevõtluskeelu andmete sisestamine

(1) Kohtulahendi andmetest, millega isikule on kohaldatud äri- või ettevõtluskeeldu, sisestatakse infosüsteemi:

1) isiku ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) keelu õiguslik alus;

4) keelu olek;

5) ärikeelu ulatus;

6) ärikeelu kehtivuse aeg;

7) keelu alguse ja lõppemise aeg.

(2) Äriregister hoiab infot ka Soome Vabariigi ärikeeldude kohta.

§ 249. Jõustumismärke tegemine kohtumäärusele

(1) Tehnilise võimaluse olemasolul tehakse jõustumismärge jõustunud määruse teksti lõppu automatiseeritult.

(2) Jõustumismärge sisaldab andmeid määruse jõustumise kuupäeva kohta.

§ 251. Andmesisestuse õigsuse kontroll

(1) Registrite ja Infosüsteemide Keskus jälgib registriosakondade andmesisestuse korrektsust ning teatab avastatud puudustest registriosakonnale.

(2) Registriosakonna juhataja määratud teenistujad parandavad andmesisestuse puudused, mida on võimalik ilma määruse ja kande sisu muutmata parandada.

§ 252. Infosüsteemi väliskasutajad

Teiste andmekogude pidajad, muud asutused ja kolmandad isikud kasutavad arvutivõrgu kaudu äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri andmeid e-äriregistri kaudu.

§ 253. Rahvastikuregistri andmete kasutamine

Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu rahvastikuregistri andmeid:

1) kui tekib kahtlus registriosakonnale esitatud isikuandmete õigsuses;

2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikukoodi ja elukoha väljaselgitamiseks, kui seda ei ole kohtulahendis märgitud;

3) registrikandeväliste isikute puuduvate isikukoodide ja elukohtade väljaselgitamiseks.

4) Repealed

§ 254. Karistusregistri andmete kontrollimine

Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu karistusregistri andmeid, kui tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses, sealhulgas asjaolus, kas füüsiliselt isikult on võetud kohtuotsusega õigus tegelda ettevõtlusega.

§ 255. Koostöö väärtpaberite keskdepositooriumiga

(1) Märge aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite registris tehakse registrikaardile äriseadustiku § 511³ kohaselt automatiseeritult Eesti väärtpaberite registrist saadud andmete alusel.

(2) Lõikes 1 nimetatud märkest teatamiseks loetakse registriandmete kättesaadavaks tegemist Internetis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel rubriigis „Lihtpäring ja menetlusteave”.

(3) Registriosakond kontrollib arvutivõrgu kaudu Eesti väärtpaberite registri andmeid juhul, kui äriseadustik kohustab äriühingut esitama äriregistri pidajale väärtpaberite keskdepositooriumi teatise või kinnituse. Äriühingult sel juhul teatise või kinnituse esitamist ei nõuta.

(4) Registriosakond kontrollib äriühingu puhul, kelle aktsiad või osad on Eesti väärtpaberite registris registreeritud, aktsionäride või osanike andmete vastavust äriregistri kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele.

(5) Kui registriosakond avastab kontrolli käigus, et Eesti väärtpaberite registri andmed ei vasta kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele, teavitab ta sellest ettevõtjat.

(6) Justiits- ja Digiministeeriumi ning väärtpaberite keskdepositooriumi kokkuleppel võib kehtestada korra, mille kohaselt kohtu registriosakond võtab äriühingult vastu ja edastab väärtpaberite keskdepositooriumile dokumente, mida äriühing peab seaduse järgi äriühingu asutamisel, ühinemisel, aktsiate või osade registreerimisel või aktsia- või osakapitali suuruse muutmisel väärtpaberite keskdepositooriumile esitama.

§ 256. Koostöö väljaandega Ametlikud Teadaanded

Registriosakond edastab teate, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu väljaandesse Ametlikud Teadaanded:

1) kustutamishoiatuste kohta tulenevalt äriseadustiku § 513 lõikest 3;

2) määruse avaliku kättetoimetamise korral.

§ 257. Koostöö Maksu- ja Tolliametiga

Registriosakond esitab lähtudes äriregistri seaduse § 60 lõikest 3 arvutivõrgu kaudu järelepärimise ühingu või sihtasutuse kustutamise loa saamiseks Maksu- ja Tolliametile.

§ 257¹. Koostöö piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tõendi väljastamisel

(1) Enne piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tõendi väljastamist esitab registriosakond päringu Maksu- ja Tolliametile, kes annab registripidajale teada ühingu täitmata kohustustest ning hinnangu ühinemist, jagunemist või ümberkujundamist välistavate asjaolude kohta.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud asutusele võib registriosakond esitada päringu teistele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, eelkõige järgmistele asutustele:

1) Finantsinspektsioon;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Konkurentsiamet;

4) Politsei- ja Piirivalveamet;

5) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;

6) Rahapesu Andmebüroo;

7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

8) Tööinspektsioon.

§ 259. Muude riiklike teenuste andmete kasutamine

Registriosakond võib kontrollida tehnilise võimaluse olemasolul andmeid järgmistest registritest:

1) kinnistusraamat;

2) riigi ja kohaliku omavalitsusasutuse register;

3) kohtute infosüsteem;

4) audiitortegevuse register;

5) liiklusregister;

6) ehitisregister;

7) patendiameti andmebaasid: Eesti patenditaotluste ja patentide andmebaas, Eestis jõustamiseks esitatud Euroopa patentide andmebaas, kasulike mudelite andmebaas;

8) muudest andmebaasidest, milles olevate andmete kontrollimine on seadusega ette nähtud.

§ 260. Infosüsteemi täitmine

Infosüsteemi täitmisel lähtutakse infosüsteemi kasutusjuhendist.

§ 261. Avalduste esitamine ja kannete tegemine infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu

Kui avalduse esitamine otse infosüsteemi ei ole võimalik infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu, võib avaldusi ja nendele lisatud dokumente esitada posti või e-posti teel. Esitatud dokumendid võetakse infosüsteemi üle esimesel võimalusel pärast rikke kõrvaldamist.

§ 262

–

§ 267. Paberil esitatud majandusaasta aruande läbivaatamine

(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid aruandeperioodi kohta, mis algas enne 2009. aasta 1. jaanuari, võib registripidaja vastu võtta paberil või postiga. Paragrahvis 26 sätestatut ei kohaldata.

(2) Kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registriosakonnas kohapeal, väljastatakse aruande esitajale §-s 28 sätestatud tõend.

(3) Paberil esitatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb registriosakonnas pärast arvelevõtmist ühe tööpäeva jooksul skaneerida.

(4) Aruanded tuleb skaneerida loetavalt. Aruanne, mis on skaneeritud, märgistatakse registriosakonna juhataja kehtestatud korras. Skaneeritud aruanne edastatakse digitaalselt Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.

§ 268. Pabertoimikute digiteerimine

(1) Kõik registriosakonnas paberil olevad äri- ja registritoimikud ning avalikud toimikud digiteeritakse registriosakonna juhataja kehtestatud tööjaotus- ja ajagraafiku alusel. Registrist kustutatud füüsilisest isikust ettevõtjate äritoimikuid, korteri-, elamu-, garaažiühistute ja muude mittetulunduslike ühistute avalikke toimikuid ning registritoimikuid ei digiteerita.

(2) Lõikes 1 nimetatud tööjaotus- ja ajagraafik saadetakse Justiits- ja Digiministeeriumile teadmiseks.

(3) Pabertoimikus sisalduvalt dokumendilt, mida skaneerimine võib kahjustada, eemaldatakse enne skaneerimist paelad või nöörid, millega dokument on kokku köidetud. Pärast skaneerimist dokumenti uuesti kokku ei köideta.

(4) Elektroonilises toimikus ei säilitata:

1) pabertoimiku sisukorda;

2) registripidaja tehtud määruseid, mille alusel on tehtud registrisse kanne;

3) kohtulahendeid;

4) riigilõivu ja trahvi tasumist tõendavaid dokumente;

5) majandusaasta aruandeid, vahearuandeid, bilansse ja lõppbilansse;

6) ümbrikuid;

7) kaaskirju, millega on registriosakonnale edastatud dokumente;

8) väljavõtteid ja teateid infosüsteemidest (näiteks Eesti väärtpaberite registri teatis, kinnistusraamatu väljavõte).

(5) Kui digiteerimise käigus selgub, et dokument ei ole seotud ühegi menetlusega, tuleb luua uus menetlus ja dokument sellega siduda.

(6) Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist tehakse pabertoimiku kaanele märge digiteerimise kuupäeva kohta.

(7) Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist kontrollib registripidaja dokumentide vastavust § 5 lõikes 2 sätestatud tingimusele ja teeb selle kohta märke infosüsteemi. Märke tegemisega loetakse paberdokument digiteerituks.

(8) Repealed

§ 269. Pabertoimikute digiteerimine registriasjade automatiseeritud jaotamisel

(1) Kandeavalduse laekumisel digiteeritakse viivitamata kogu pabertoimiku või vähemalt viimase kahe aasta paberdokumendid.

(2) Kui kogu pabertoimikut kandeavalduse laekumisel digiteerida ei jõuta, digiteeritakse ülejäänud paberdokumendid 30 päeva jooksul.

§ 270. Registrikaartide hävitamine

(1) Kuni elektroonilisele äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile üleminekuni paberil peetud registrikaardid, sealhulgas suletud registrikaardid, ei kuulu säilitamisele ning need hävitatakse ühe aasta jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

(2) Registrikaartide hävitamise korraldab registriosakonna juhataja arhiiviseaduses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri” sätestatud korras.

§ 270¹. Toimikute hävitamine

Enne digiteerimise lõppu kustutatud füüsilisest isikust ettevõtja paberil äritoimikud, korteri-, elamu-, garaažiühistu ja muude mittetulunduslike ühistute avalikud toimikud ning registritoimikud kuuluvad hävitamisele alates 2016. aasta 1. jaanuarist.

§ 272. Registrikartoteegi A- ja B-osa ühendamine

Äriregistri registrikartoteegi A- ja B-osa ühendatakse ning uued registrikaardid moodustatakse automatiseeritult, sealhulgas muudetakse kaardi ülesehitust ja andmete järjekorda.

§ 272¹. Kinnistusraamatu ja korteriühistute andmete ühendamise käigus registrikaardile kantud andmete kustutamine

Korteriühistu registrikaardile kantud korteriomandite kinnistute numbrid või elamu aadress ja katastriüksuse tunnus kustutatakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist registrikaardilt automatiseeritud korras.

§ 273. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 274. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 31. detsembril 2012. aastal.

(2) Paragrahvid 57−60 ja § 66 jõustuvad 1. jaanuaril 2013. aastal.