Ehituserialade riiklik õppekava

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Ehituserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kutsed.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele:

1) kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (inglise keeles Mason-concrete worker), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

2) puitkonstruktsioonide ehitus (inglise keeles Carpenter-Log house builder), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

3) ehitusviimistlus (inglise keeles Finishing work in construstion), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

4) kinnisvarahooldus (inglise keeles facility serviceman), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

5) hoone tehnosüsteemide ehitus (inglise keeles installation of building water supply, sewage, heating and ventilation systems), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP.

§ 2. Riikliku õppekava sisu

(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulitena.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(4) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

(5) Puitkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.

(6) Ehitusviimistluse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.

(7) Kinnisvarahoolduse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 5.

(8) Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 6.

§ 3. Kooli õppekava koostamine

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

§ 4. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala kutseõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse, remondi või kinnisvara korrashoiu valdkonnas erinevatest materjalidest müüritiste ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel ja taastamisel ning loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning on teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehituse valdkonnas;

2) laob erinevatest kivimaterjalidest müüritisi, kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, järgides asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

3) ehitab ja valmistab juhendamisel raudbetoonkonstruktsioone, järgides töörühma liikmena asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

4) järgib nii töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) kasutab tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms).

§ 5. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

§ 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 40 EKAPd;

3) valikõpingud 30 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine:

1) sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 6 EKAPd;

4) ehituskividest müüritise ladumine 20 EKAPd;

5) väikeplokkidest müüritiste ladumine 15 EKAPd;

6) hüdro- ja soojusisolatsioonitööd 5 EKAPd;

7) krohvimistööd 6 EKAPd;

8) betoonitööd 18 EKAPd;

9) praktika 40 EKAPd.

§ 7. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

(1) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–7 ja 9 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Müürsepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1‒3, 6, 8 ja 9 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

§ 8. Puitkonstruktsioonide ehituse eriala kutseõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse, remondi või kinnisvara korrashoiu valdkonnas puidust ehituskonstruktsioonide ehitamisel ja taastamisel ning loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis omandatud kutse arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehituse valdkonnas;

2) valmistab tööjoonisest lähtudes puidust konstruktsioonielemente ja ehitusdetaile, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid;

3) ehitab kvaliteedinõuete kohaselt ehitiste puitmaterjalist kande- ja piirdekonstruktsioone ning paigaldab sise- ja väliselemente (uksed, aknad, trepid jne), järgides projektdokumentatsiooni, asjakohaseid tööjuhiseid ja tööde tehnoloogiat;

4) järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) kasutab tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms).

§ 9. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

§ 10. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Puitkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 30 EKAPd;

3) valikõpingud 27 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine:

1) sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 6 EKAPd;

4) puitliidete valmistamine 14 EKAPd;

5) puitkarkass-seinte ehitamine 12 EKAPd;

6) puitvahelagede ja -põrandate ehitamine 10 EKAPd;

7) katusekonstruktsioonide ehitamine ja katusekattematerjalide paigaldamine 20 EKAPd;

8) avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine 10 EKAPd;

9) puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 6 EKAPd;

10) puitrajatiste ehitamine 5 EKAPd;

11) praktika 30 EKAPd.

§ 11. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

Käesoleva määruse lisas 3 esitatud õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

§ 12. Ehitusviimistluse eriala kutseõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehitusviimistluse valdkonnas ning loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppe läbimist õpilane:

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis omandatud kutsete arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest ehitusviimistluse kutsealal;

2) valmistab ette hoonete erinevad viimistletavad pinnad ja teeb lõppviimistluse vastavalt etteantud tööülesandele, järgides asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid;

3) järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid;

4) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

5) osaleb meeskonnatöös, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

6) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

7) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

8) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

9) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

12) kasutab tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms).

§ 13. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

§ 14. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Ehitusviimistluse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 30 EKAPd;

3) valikõpingud 27 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine:

1) sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) tasandustööd 8 EKAPd;

4) ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 3 EKAPd;

5) ehitiste sise- ja välispindade krohvimine 11 EKAPd;

6) kuivkrohvplaatide paigaldamine 6 EKAPd;

7) maalritööd 17 EKAPd;

8) rullmaterjalide paigaldamine seintele 9 EKAPd;

9) hüdroisolatsioonitööd siseruumides 3 EKAPd;

10) plaatimistööd 10 EKAPd;

11) erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine 10 EKAPd;

12) PVC- ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamine 6 EKAPd;

13) praktika 30 EKAPd.

§ 15. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

(1) Käesoleva määruse lisas 4 esitatud õppekava moodulite number 1–6 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Krohvija, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 4 esitatud õppekava moodulite number 1–4, 7, 8 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Maaler, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

(3) Käesoleva määruse lisas 4 esitatud õppekava moodulite number 1–4, 9–11 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Plaatija, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

§ 15¹. Kinnisvarahoolduse eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsused, mis võimaldavad töötada oskustöölisena kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevas ettevõttes vastavalt spetsialiseerumisele, kas hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide tehnohooldusel ja heakorratöödel või ehitiste tehnosüsteemide tehnohooldusel ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:

1) mõistab kinnisvara korrashoiu eesmärke ja komplekstegevuste olemust ning kinnisvarahooldaja rolli ja vastutust nende elluviimisel;

2) täidab nõuetekohaselt vastavalt spetsialiseerumisele objekti hoolduskavast lähtuvaid tööülesandeid, mis on seotud ehitise krundi, konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamise ja tagamisega;

3) töötab eetiliselt ja vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

4) juhindub oma tegevuses valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, standarditest ning kinnisvara korrashoiu valdkonna heast tavast ja valdkonna üldistest, avalikult kättesaadavatest juhendmaterjalidest;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd ning vastutab mitmekesiste tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) on avatud koostööle, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid.

§ 15². Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

§ 15³. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Kinnisvarahoolduse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 40 EKAPd;

3) valikõpingud 31 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine:

1) kinnisvarahooldaja alusteadmised 11 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) erialane võõrkeel 8 EKAPd;

4) krundi heakord ja haljastus 15 EKAPd;

5) hoone sisepuhastus ja koristustööd 25 EKAPd;

6) hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ja remont 15 EKAPd;

7) praktika hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ja heakorratöödel 40 EKAPd;

8) hoone küttesüsteemide hooldus 20 EKAPd;

9) hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus 25 EKAPd;

10) hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus 5 EKAPd;

11) ehitise nõrkvoolu ja elektriseadmete hooldus 5 EKAPd;

12) praktika hoone tehnosüsteemide tehnohooldusel 40 EKAPd.

(3) Repealed

§ 15⁴. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

(1) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1-7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kinnisvarahooldaja, tase 4. Hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööd“ vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 5 nimetatud õppekava moodulite number 1–3, 6 ja 8–12 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kinnisvarahooldaja, tase 4. Hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd” vastavad kompetentsid.

§ 15⁵. Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks ning võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse või kinnisvara korrashoiuvaldkonnas, paigaldades ja hooldades hoone vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteeme (edaspidi hoone tehnosüsteemid).

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) tunneb hoonesiseste tehnosüsteemide tööpõhimõtteid ja paigaldusviise ulatuses, mis on vajalik tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks;

2) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, vastutab tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest, vajades juhendamist keerulisemate ja suuremat vastutust nõudvate tööde tegemisel;

3) paigaldab projektist lähtuvate nõuete kohaselt hoonesiseste tehnosüsteemide (sh soojuspumpade) torustikud ja nende juurde kuuluvad seadmed ning teeb vajalikud isolatsioonitööd, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

4) osaleb töörühma liikmena ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja kaugkütte välistrasside torustike ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamisel, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

5) hooldab ja vajadusel remondib vastavalt hooldusjuhendile hoone tehnosüsteeme, tagades sellega süsteemide vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks vajalikele tingimustele;

6) töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

7) on avatud koostööle, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

14) kasutab tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms).

§ 15⁶. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” §-s 20 sätestatud tingimused.

§ 15⁷. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 32 EKAPd;

3) valikõpingud 27 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine:

1) sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 6 EKAPd;

4) hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 12,5 EKAPd;

5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välistrasside ehitamine 7,5 EKAPd;

6) hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont 5 EKAPd;

7) hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine 15 EKAPd;

8) hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus 8 EKAPd;

9) hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 9 EKAPd;

10) kaugkütte välisvõrkude ehitamine 4 EKAPd;

11) hoone kütte- ja jahutussüsteemide hooldus ja remont 6 EKAPd;

12) soojuspumpade paigaldamine 8 EKAPd;

13) praktika 32 EKAPd.

(3) Repealed

§ 15⁸. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

(1) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1–6 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse“ vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1‒3, 7, 8 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse“ vastavad kompetentsid.

(3) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1‒3 ja 9‒13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.

§ 16. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine

(1) Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

(2) Pärast kuue kuu möödumist määruse jõustumisest võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlla viidud kooli õppekavadele.

§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]