Energeetika ja automaatika erialade riiklik õppekava

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Energeetika ja automaatika erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks elektrienergia ja energeetika ning elektroonika ja automaatika õppekavarühmadesse kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekavade eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õppe käigus omandatavad osakutsed.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu elektrienergia ja energeetika õppekavarühma kuuluva sisetööde elektriku eriala (inglise keeles electrician), EKRi 4. tase, õppemaht 180 EKAPd, kutsekeskharidusõppele.

(3) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste elektroonika ja automaatika õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskharidusõppele:

1) automaatik (inglise keeles automatician), EKRi 4. tase, õppemaht 180 EKAPd;

2) elektroonikaseadmete tehnik (inglise keeles electronics assembly technician), EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd;

3) mehhatroonik (inglise keeles mechatronic), EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd.

§ 2. Riikliku õppekava sisu

(1) Riiklik õppekava koosneb eriala õppekava üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu moodulite kirjeldused.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(4) Sisetööde elektriku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

(5) Automaatiku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.

(6) Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.

(7) Mehhatrooniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 5.

§ 3. Kooli õppekava koostamine

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

§ 4. Sisetööde elektriku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsuse, mis võimaldab töötada oskustöölisena elektri-, ehitus- ja remonditöödega tegelevates ettevõtetes, paigaldades ja hooldades kuni 1000 V vahelduvpingelisi ja kuni 1500 V alalispingelisi elektrijuhistike süsteeme, masinaid ja seadmeid mitmesugustes elamutes, hoonetes, tehnilistes rajatistes ning kuni 1000 V välisvõrkudes (alates liitumispunktist).

(2) Eriala õppekava läbimisel õpilane:

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning tunneb valdkonda reguleerivaid normdokumente ulatuses, mis on vajalik erinevate tööülesannete täitmiseks;

2) Repealed

3) paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste elektritarvikuid, -juhistikke ja -seadmeid ning kontrollib nende korrasolekut, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

3¹) paigaldab ja hooldab oma pädevuse piires lihtsamaid kuni 50 V vahelduv- ja kuni 120 V alalispinge seadmeid (sh automaatikaseadmeid), tagades paigaldise tehnilise korrasoleku ja kasutamise ohutuse;

4) viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid, järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid;

5) töötab iseseisvalt ja töörühma liikmena täites tööülesandeid muutuvates olukordades, vastutab tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;

13) kasutab vastutustundlikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning interneti võimalusi isiklikel ja tööalastel eesmärkidel.

§ 5. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud sisetööde elektriku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Sisetööde elektriku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 31 EKAPd;

3) valikõpingud 30 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:

1) sisetööde elektriku alusteadmised 25 EKAPd;

2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

3) Repealed

4) Repealed

5) hoone elektripaigaldiste ehitamine 50 EKAPd;

6) hoone elektripaigaldiste käit 25 EKAPd;

7) Repealed

8) Repealed

9) Repealed

10) Repealed

11) Repealed

12) hoone automaatika- ja väikepingeseadmete paigaldamine 15 EKAPd.

§ 7. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed ja osakutsed

Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Sisetööde elektrik, tase 4” vastavad kompetentsid.

§ 7¹. Automaatiku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsuse, mis võimaldab töötada oskustöölisena vastavalt spetsialiseerumisele kas tootmisautomaatika või hooneautomaatika valdkonna ettevõtetes ning mis annab eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Eriala õppekava läbimisel õpilane:

1) väärtustab valitud kutset, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest energeetika ja automaatika valdkonnas;

2) mõistab protsesside automatiseerimise eesmärke ja automaatjuhtimise põhimõtteid ning rakendab neid automaatikasüsteemide, -komponentide ja -seadmete paigaldamisel ja käidul;

3) paigaldab nõuetekohaselt vastavalt spetsialiseerumisele kas tootmis- või hooneautomaatika süsteemide tarvikuid, -juhistikke ja -seadmeid ning kontrollib nende korrasolekut, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid;

4) viib nõuetekohaselt läbi automaatikasüsteemide ja -seadmete käidutoiminguid spetsialiseerumisele vastavas valdkonnas, järgides etteantud juhiseid ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid;

5) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest;

6) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

§ 7². Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud automaatiku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 7³. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Automaatiku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 119 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 35 EKAPd;

3) valikõpingud 31 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:

1) elektrotehnika ja elektroonika alused 15 EKAPd;

2) automaatiku alusteadmised 15 EKAPd;

3) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

4) automaatikaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 14 EKAPd;

5) automaatikaseadmete- ja -süsteemide käit 10 EKAPd;

6) tootmisautomaatika paigaldamine ja käit 25 EKAPd;

7) praktika tootmisautomaatika paigaldamisel ja käidul 35 EKAPd;

8) hooneautomaatika paigaldamine ja käit 25 EKAPd;

9) praktika hooneautomaatika paigaldamisel ja käidul 35 EKAPd.

§ 7⁴. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

(1) Käesoleva määruse lisas 3 nimetatud õppekava moodulite number 1–7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Automaatik, tase 4 spetsialiseerumisega tootmisautomaatikale” vastavad kompetentsid.

(2) Käesoleva määruse lisas 3 nimetatud õppekava moodulite number 1–5, 8 ja 9 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Automaatik, tase 4 spetsialiseerumisega hooneautomaatikale” vastavad kompetentsid.

§ 7⁵. Eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis on vajalikud töötamiseks elektroonikatööstuses elektroonikaseadmete koostaja, elektroonikaseadmete remontija, veaotsija, tehniku või nendega lähedasel ametikohal ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:

1) kasutab omandatava kutse tasemel kokkulepitud erialast oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, töövahendeid ja seadmeid järgib protseduurireegleid ja parimaid praktikaid ning täidab iseseisvalt järgmisi tööülesandeid: töötab meeskonna ja organisatsiooni liikmena, koostab ja remondib elektroonikaseadmeid ning teostab elektroonikaseadmete vigade tuvastamist;

2) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

3) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

4) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

5) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

6) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

7) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

§ 7⁶. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud elektroonikaseadmete tehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 7⁷. Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Elektroonikaseadmete tehniku õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 31,5 EKAPd;

3) valikõpingud 28 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:

1) elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine 10,5 EKAPd;

2) elektroonikaseadmete remontimine 13,5 EKAPd;

3) mõõteriistade kasutamine testimiseks 9 EKAPd;

4) töö ja tootmise korraldus elektroonika tööstuses 10,5 EKAPd;

5) elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine 31,5 EKAPd;

6) elektroonikaseadmete koostamine ja tootmistehnoloogia 10,5 EKAPd;

7) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;

8) praktika 31,5 EKAPd.

§ 7⁸. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

Õppekava õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4” vastavad kompetentsid.

§ 7⁹. Mehhatrooniku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsuse, mis loob eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks ning võimaldab töötada oskustöölisena valdkonnaettevõtetes, täites tööülesandeid, millega kindlustatakse erinevate tehnoloogiliste protsessidega seotud mehhatroonikaseadmete ja -alamsüsteemide tõrgeteta töö.

(2) Eriala õppekava läbimisel õpilane:

1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik erinevatest tööturu suundumustest mehhatroonika valdkonnas;

2) koostab ja paigaldab erinevate tehnoloogiliste protsessidega seotud mehhatroonikaseadmeid ja -alamsüsteeme, järgides asjakohaseid tööjuhiseid ja tehnoloogilises dokumentatsioonis etteantud nõudeid;

3) hooldab ja remondib mehhatroonikaseadmeid ja -alamsüsteeme vastavalt hoolduskavale, järgides etteantud juhiseid, protseduure ja ohutusnõudeid;

4) täidab tööülesandeid iseseisvalt ja nõuetekohaselt tavapärastes olukordades ning töötab kliendikeskselt ja organiseeritult, järgides tööohutuse-, elektriohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid;

5) osaleb tulemuslikult erinevate meeskondade töös ja suhtleb kaaslastega vastastikust austust ülesnäitaval viisil;

6) kasutab erinevaid arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii tööalastel kui isiklikel eesmärkidel;

7) planeerib oma karjääri kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest;

8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

§ 7¹⁰. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud mehhatrooniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 7¹¹. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Mehhatrooniku eriala õppekava maht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:

1) üldõpingud 30 EKAPd;

2) põhiõpingud 122 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 30 EKAPd;

3) valikõpingud 28 EKAPd.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:

1) mehhatrooniku alusteadmised 35 EKAPd;

2) mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide koostamine ja paigaldamine 20 EKAPd;

3) mehhatroonikaseadmete ja alamsüsteemide käit 12 EKAPd;

4) tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning alamsüsteemide paigaldamine ja käit 20 EKAPd;

5) praktika 30 EKAPd;

6) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.

§ 7¹². Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

Käesoleva määruse § 7¹¹ lõike 2 punktides 1–6 nimetatud õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Mehhatroonik, tase 4” vastavad kompetentsid.

§ 8. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

§ 8¹. Õpilaste vastuvõtt alates 2019. aasta 1. jaanuarist

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlla viidud kooli õppekavadele.

§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]