Konkurentsiameti põhimäärus

§ 2. Esindamine

Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

§ 4. Ameti eelarve

(1) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab ja muudab ning eelarve täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister.

(2) Ametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus.

§ 5. Asukoht

Ameti asukohaks on Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht nimetatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 6. Ameti tegevusvaldkonnad

(1) Amet täidab talle seadusega pandud ülesandeid konkurentsivaldkonnas.

(2) Amet täidab talle seadusega pandud ülesandeid eriseadustega reguleeritud järgmiste turgude suhtes:

1) elektrienergia sise- ja piirkondlik turg;

2) maagaasi sise- ja piirkondlik turg;

3) kaugküte;

4) ühisveevärk ja -kanalisatsioon;

5) postside (eeskätt universaalse postiteenuse reguleerimine);

6) sadamad (kaebuste lahendamine);

7) lennujaamad (lennujaamatasudega seotud vaidluste ja lennujaama kasutajate kaebuste lahendamine);

8) raudtee (tegevuslubade väljastamine, konkurentsiolukorra jälgimine, ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustingimuste kohta esitatud kaebuste lahendamine);

9) põllumajandustooted ja toit (tarneahela ebaausate kaubandustavade järelevalve).

(3) Amet täidab talle seadusega pandud ülesandeid maksejõuetuse valdkonnas (pankrotivõlgniku, tema lähikondsete ja pankrotihalduri järelevalve).

§ 7. Ameti põhiülesanded

Ameti põhiülesanded on:

1) järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ja seaduse alusel riikliku sunni rakendamine;

2) osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks;

3) osalemine ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitika, strateegia ja arengukava väljatöötamisel;

4) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel osalemine;

5) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja töögruppide töös.

§ 8. Ameti tegevus põhiülesannete täitmiseks

Põhiülesannete täitmiseks amet:

1) teeb koostööd teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute, ettevõtjate ja tarbijaorganisatsioonidega, teiste riikide asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

2) esindab riiki ameti tegevusvaldkondadega seonduvates rahvusvahelistes organisatsioonides;

3) osaleb ameti tegevusvaldkondi puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmises;

4) koostab ameti eelarve projekti ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande;

5) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid;

6) jälgib, hindab ja analüüsib olukorda oma tegevusvaldkondades ning teavitab isikuid arengutest ja muudatustest oma tegevusvaldkondades;

7) lahendab oma tegevusvaldkondades kaebusi ja vaidlusi ning osaleb oma pädevuse piires kohtumenetluses;

8) menetleb oma pädevuse piires süütegusid;

9) täidab talle õigusaktidega pandud andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;

10) annab oma pädevuse piires õigusaktidega sätestatud korras välja tegevuslube ja kooskõlastusi;

11) nõustab ja juhendab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes;

12) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 9. Struktuuriüksused

(1) Ameti põhiline struktuuriüksus on teenistus. Teenistus võib jaguneda osakondadeks ja talitusteks.

(2) Repealed

(3) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused, kui need on osakonna struktuuris ette nähtud. Lisaks võivad kuuluda ameti struktuuri ametnikud ja töötajad, kes ei ole ühegi osakonna koosseisus ja alluvad vahetult peadirektorile või teenistuse juhatajale.

(4) Ameti teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister või tema volitatud Konkurentsiameti peadirektor.

§ 10. Struktuuriüksuste struktuur ja ülesanded ning teenistujate õigused, kohustused ja vastutus

(1) Struktuuriüksuse struktuur ja ülesanded määratakse peadirektori kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega.

(1¹) Maksejõuetuse teenistuse ülesanded ja teenistuse koosseis määratakse käesoleva määrusega.

(2) Teenistuja õigused, kohustused ja vastutus määratakse peadirektori kinnitatud ametijuhendiga.

(3) Maksejõuetuse teenistuse teenistuja õigused, kohustused ja vastutus määratakse teenistuse juhataja kinnitatud ametijuhendiga.

§ 11. Struktuuriüksuse juhtimine

Struktuuriüksust juhib peadirektor, teenistuse juhataja, osakonnajuhataja või peadirektori poolt määratud muu ametnik, kes vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmise eest.

§ 12. Ameti teenistused

Ameti struktuuri kuuluvad järgmised teenistused:

1) konkurentsiteenistus;

2) hinnaregulatsiooniteenistus;

3) maksejõuetuse teenistus;

4) koostööteenistus;

5) energiateenistus;

6) õigusteenistus.

§ 13. Konkurentsiteenistuse põhiülesanded

Konkurentsiteenistuse põhiülesandeks on:

1) riikliku ja konkurentsijärelevalve teostamine;

2) seaduses sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine ja kohtuvälise menetleja ülesannete täitmine konkurentsialaste väärtegude menetlemisel;

3) konkurentsiolukorra analüüsimine, ettepanekute ja soovituste tegemine konkurentsiolukorra parandamiseks, isikute nõustamine;

4) ettevõtjate koondumiste kontrollimine kõikides majandusvaldkondades;

5) haldusaktide koostamine ja nende täitmise kontroll;

5¹) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ebaausa kaubandustava üle;

5²) põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine;

6) haldusaktide ja väärteomenetluse otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisel osalemine.

§ 14. Hinnaregulatsiooniteenistuse põhiülesanded

Hinnaregulatsiooniteenistuse põhiülesanded on:

1) elektrituruseaduse, kaugkütteseaduse, maagaasiseaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega ametile pandud hinnaregulatsiooniülesannete täitmine, eelkõige reguleeritud turgudel tegutsevate ettevõtjate osutatavate teenuste ning müüdavate kaupade tasu või selle arvutamise metoodika kontrollimine, kooskõlastamine, kehtestamine või kehtetuks tunnistamine;

2) raudteeseadusega ametile pandud ülesannete täitmine, samuti sadama- ja lennujaamatasudega seotud kaebuste või vaidluste lahendamine;

3) postiseadusega ametile pandud ülesannete täitmine;

4) haldusaktide koostamine ja nende täitmise kontroll;

5) oma valdkonnas järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine;

6) kaebuste lahendamisel osalemine;

7) oma valdkonnas isikute nõustamine;

8) teenistuse tegevusvaldkondades andme- ja majandusanalüüs.

9) Repealed

10) Repealed

11) Repealed

12) Repealed

13) Repealed

14) Repealed

§ 14¹. Maksejõuetuse teenistuse põhiülesanded

(1) Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ning uurib nende võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel. Teenistus ei teosta järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikute üle.

(2) Maksejõuetuse teenistus teostab haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluse seaduspärase läbiviimise ja menetluskulude otstarbekuse suhtes.

(3) Maksejõuetuse teenistus aitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlustes.

(4) Maksejõuetuse teenistus annab oma tegevusest valdkonna eest vastutavale ministrile aru igal aastal ja avaldab Konkurentsiameti veebilehel oma tegevuse kohta aruande igal aastal.

§ 14². Maksejõuetuse teenistuse koosseis

(1) Maksejõuetuse teenistuse koosseisus on viis ametikohta, millest üks on juhataja ning neli ametnikud.

(2) Maksejõuetuse teenistuse koosseisu võivad kuuluda ka seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks töölepingu alusel tähtaegselt tööle võetud töötajad.

§ 15¹. Koostööteenistuse põhiülesanded

Koostööteenistuse põhiülesanne on Konkurentsiameti, Patendiameti ja Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi asutused) vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ja ulatuses asutuste halduskorralduse ja tehnilise teenindamise tagamine, sealhulgas:

1) varahalduse korraldamine;

2) teabe- ja infoturbehalduse koordineerimine;

3) personalitöö ja koolituste korraldamine;

4) töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine;

5) finantsarvestuse ja aruandluse korraldamine;

6) partnersuhete korraldamine ja teenistuste sellega seotud tegevuste toetamine;

7) arendusprojektide koordineerimine ja elluviimine.

8) Repealed

§ 15². Energiateenistuse põhiülesanded

Energiateenistuse põhiülesanded on:

1) energiavaldkonnaga seotud Euroopa Liidu ja riigisiseste poliitikate elluviimine, nende väljatöötamisel osalemine;

2) Euroopa Liidu energiavaldkonna otsekohalduvate nõuete täitmise kontrollimine ja riigisiseste seadustega pandud tegevus- ja arenduskohustuste täitmise kontrollimine;

3) tegevuslubade väljastamine ameti pädevusse kuuluvates valdkondades ning järelevalve teostamine tegevuslubade tingimuste täitmise üle;

4) energiavaldkonnas tegutsevate ettevõtjate teenuste tüüptingimuste kooskõlastamine;

5) haldusaktide koostamine ja nende täitmise kontroll;

6) oma valdkonnas järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine;

7) kaebuste lahendamisel osalemine;

8) oma valdkonnas turuolukorra analüüsimine ja isikute nõustamine;

9) osalemine Euroopa Liidu ja muus rahvusvahelises koostöös, sealhulgas rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel.

§ 15³. Õigusteenistuse põhiülesanded

Õigusteenistuse põhiülesanded on:

1) ameti õigusnõustamine;

2) riigihangete korraldamine;

3) ameti esindamine kohtumenetlustes ja kohtueelses menetluses, sealhulgas vaide- ja väärteomenetluses, ning ameti pädevusse antud turuosaliste vaidluste ja kaebuste lahendamine reguleeritud turgudel koostöös valdkonna teenistusega;

4) ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusloomes osalemine;

5) isikuandmete kaitse nõuete täitmise korraldamine;

6) ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusteabe koondamine;

7) raudteeinfrastruktuuri kasutamise, lennujaamatasude ning sadamateenustega seotud kaebuste lahendamine;

8) muude ameti juhtkonna või peadirektori antud õigusalaste ülesannete täitmine.

§ 16. Ameti juhtimine

(1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. Peadirektori äraolekul asendab teda ja täidab tema ülesandeid peadirektori määratud ametnik.

(2) Ameti peadirektoril võib olla kuni kolm asetäitjat, kelle täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutusvaldkonnad määratakse ametijuhendiga.

§ 17. Peadirektori õigused, kohustused ja vastutus

Ameti peadirektor:

1) juhib ameti tööd, otsustab ja korraldab ameti struktuuriüksuste juhtide kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise;

2) tagab ameti ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise;

3) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused, ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja muud ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad ning teenistujate ametipalgad ja ametijuhendid vastavuses õigusaktidega;

4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega;

5) rakendab koostöös ministeeriumi siseauditi osakonnaga ametis otstarbeka sisekontrollisüsteemi;

6) teostab teenistuslikku järelevalvet ameti teenistujate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab distsiplinaarkaristusi;

7) tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning riigivara sihipärase kasutamise;

8) esindab ametit ning annab üld- ja erivolitusi ameti esindamiseks, järelevalvetoimingute teostamiseks, soovituste tegemiseks ning haldusaktide andmiseks, sealhulgas volitab teenistuste tegevuse sõltumatuse tagamiseks teenistuse juhatajat andma haldusakte vastava teenistuse põhiülesannete täitmiseks;

9) annab haldusakte kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas lahendab vaideid- ja väärteomenetluses ameti kui kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusi või volitab selleks ameti muu ametniku;

10) Repealed

11) moodustab töörühmi tegevusvaldkondade üksikküsimuste lahendamiseks;

12) kinnitab loetelu ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on õigus osaleda ameti nimel väärteomenetluses või läbi viia ameti nimel konkurentsijärelevalvemenetlust;

13) omab esimese allkirja õigust ameti panga- ja raamatupidamisdokumentidel, määrab teised allkirjaõiguslikud ametnikud;

14) täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid.

§ 18. Peadirektori käskkiri

(1) Ameti peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.

(2) Ameti peadirektor võib anda ameti sisemises asjaajamises ka muid kirjalikke korraldusi.

(3) Ameti peadirektori käskkirjad ja muud kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt asjaajamiskorrale.

§ 19. Teenistuse juhataja õigused, kohustused ja vastutus

Teenistuse juhataja:

1) koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib ja analüüsib teenistusele pandud ülesannete täitmist, korraldab osakondade vahelist koostööd ning vastutab teenistuse ülesannete efektiivse täitmise eest;

2) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;

3) annab riikliku järelevalve menetluses teenistuse ülesannete täitmiseks haldusakte peadirektorilt saadud volituse piires;

4) täidab muid õigusaktidega sätestatud või peadirektori antud ülesandeid.

§ 19¹. Maksejõuetuse teenistuse juhataja õigused, kohustused ja vastutus

Maksejõuetuse teenistuse (edaspidi selles paragrahvis teenistus) juhataja:

1) juhib teenistuse tööd ning tagab teenistuse ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise;

2) kinnitab teenistuse sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad ning teenistujate ametipalgad ja ametijuhendid vastavuses õigusaktidega;

3) nimetab ametisse ja vabastab ametist teenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud teenistuse töötajatega;

4) tagab teenistuse koosseisu vastavuse eelarvele;

5) rakendab koostöös ministeeriumi siseauditi osakonnaga teenistuses otstarbeka sisekontrollisüsteemi;

6) teostab teenistuslikku järelevalvet teenistuse teenistujate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras, määrab distsiplinaarkaristusi;

7) tagab teenistuse eelarvevahendite täpse ja otstarbeka täitmise ning teenistuse kasutuses oleva riigivara sihipärase kasutamise;

8) esindab teenistust ning annab üld- ja erivolitusi teenistuse esindamiseks, järelevalvetoimingute tegemiseks, soovituste tegemiseks ning haldusaktide andmiseks;

9) teeb toiminguid ja annab haldusakte kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas lahendab vaideid;

10) peab eraldi arvestust valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud teenistuse eelarve täitmise üle, tagades teenistuse kulude lahususe;

11) täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid.

§ 20. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Ameti ümberkorraldamine või tema tegevuse lõpetamine toimub seaduse alusel.

§ 21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2015. aastal.