Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused.

§ 2. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) tööealine erivajadustega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi;

2) pereliikmeks loetakse käesoleva määruse mõistes abielus, vabaabielus või kooselus (registreeritud elukaaslased) olevad isikud ning alanejad, ülenejad ja külgjoones sugulased (sh poolõde, poolvend);

3) tööealine inimene – 18–74-aastane inimene;

3¹) eakas – 65-aastane ja vanem inimene;

4) hoolduskoormusega inimene – tööealine hooldaja, kes hooldusvajadusega pereliikme hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga või kellel on oht hoolduskoormuse tõttu tööturult välja langeda;

5) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist ja/või abi toimingutes (kehahooldus, toitumine, liikumine), mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks;

6) sihtrühm – käesoleva määruse tähenduses erivajadusega, hoolduskoormusega, hooldusvajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed;

6¹) toimetulekuraskustes inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas inimese jaoks jõukohane;

6²) rahvusvahelise kaitse saanud isik – välismaalane, kes on Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. a korraldusest nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine” tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt ajutise kaitse saaja, ja Ukrainas elanud Ukraina kodanik, kes ei ole sellise kaitse saaja, kuid kellele on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 alusel antud rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba;

7) Repealed

8) teenuse arendamine – teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine või parendamine toimingute või tegevustega eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus kohaliku omavalitsuse üksuses pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu;

9) hoolekandeteenused – käesoleva määruse mõistes võrdsustatud sotsiaalteenustega;

10) integreeritud hoolekandeteenused – inimese individuaalsest vajadusest lähtuvalt käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud teenuste või teenuse osade ühendamisega loodud uus teenus.

§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Meetme rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4. Vaiete menetleja

Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:

1) tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine või

2) tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks;

3) toimetulekuraskustes inimese toimetuleku toetamine;

4) rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise korraldamine ning kaasabi osutamine sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid puudutavate ja muude küsimuste lahendamisel, et tagada isiku lõimumine Eesti ühiskonda.

(2) Toetuse andmise väljundnäitaja on hoolekande teenuste saajate arv vähemalt 5425 inimest.

(3) Toetuse andmise tulemusena peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkide puhul nende osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, olema vähemalt 30%.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud toetuse andmise eesmärgi väljundinäitajaks on projektipiirkonnas abistatud rahvusvahelise kaitse saanud isikud. Nimetatud näitaja panustab ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljundinäitajasse.

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemuste saavutamisse ning mille elluviimisega arendatakse ja osutatakse järgmisi hoolekandeteenuseid või tehakse tegevusi:

1) koduteenus;

2) tugiisikuteenus;

3) isikliku abistaja teenus;

4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus;

5) nõustamisteenused või tugigrupid;

6) integreeritud hoolekandeteenused;

7) projekti piirkonda saabunud rahvusvahelise kaitse saanud isikutega seotud tegevuste koordineerimine;

8) projekti piirkonnas elavatele rahvusvahelise kaitse saanud isikutele tugiisikuteenuse osutamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste arendamise nõude täitmine ei ole kohustuslik. 2023-10-31 08:47:49 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 7. Abikõlblikkuse periood

(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 2016. aasta 1. jaanuar – 2023. aasta 31. detsember.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

(3) Projekti tegevused ei tohi alata enne käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise tähtpäeva ja peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevus peab algama kahe kuu jooksul alates rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäevast.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, COVID-19-ga seotud piirangutest tingitud asjaoludel kuni 36 kuud. Projekti abikõlblikkuse periood käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks võib kesta kuni 31. oktoobrini 2023. a.

§ 8. Abikõlblikud kulud

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõike 3 punktile 1 ja lõikele 4 või §-le 7 koosmõjus käesoleva määruse §-s 8¹ sätestatud standardiseeritud ühikuhindadele ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

(2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.

(3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

(4) Abikõlblik on sihtrühmale teenuse osutamise ajal teenuse saaja ja teenuse osutaja transpordikulude hüvitamine, mis ei moodusta rohkem kui 20% projekti abikõlblike kogukulude eelarvest.

(5) Abikõlblik on otseselt käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ruumide remontimise, vajaliku mööbli ja seadmete soetamise kulu. Otseselt teenuse osutamiseks vajalike abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise kulu on abikõlblik ainult käesoleva määruse § 6 punktis 4 nimetatud teenuste osutamisel. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 20% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja kulutused peavad olema tehtud vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(5¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on abikõlblikud käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali koolitamisega seotud kulud, kui koolitataval on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus on otseselt seotud teenuse osutamisega. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust.

(6) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste sisu, mis on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS), peab vastama SHSis sätestatud tingimustele.

(7) Repealed

(8) Projektijuhtimise kulu on abikõlblik maksimaalselt 2600 eurot kuus.

(9) Repealed

(9¹) Abikõlblik on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike isikukaitsevahendite soetamise kulu.

(9²) Abikõlblik on teenuste osutamiseks veebipõhise lahenduse loomine kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest.

(9³) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel, arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.

(10) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud:

1) Repealed

2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks;

3) mootorsõiduki ja kinnisasja ostmise ja liisimise kulu;

4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu;

5) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;

6) uuringute, analüüside ja kaardistuste kulu, välja arvatud sihtrühma kaardistus enne projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust;

7) Repealed

8) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud;

9) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud;

10) väliskoolituse ja -lähetuse kulud;

11) transpordikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul;

12) abivahendite soetamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul;

13) inimese kodu kohandamise kulu;

14) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tööturuteenuste osutamise kulu;

15) SHS 3. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kulu.

(11) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1 punktile 9 ei anta toetust projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist.

§ 8¹. Ühikuhinnad

Rahvusvahelise kaitse saanud isikute toimetuleku toetamisega seotud ühikuhinnad on järgmised:

1) tegevuste koordineerimisel tunnitasu 16,5 eurot ja kuutasu täistööajaga töötamise korral 2638,4 eurot;

2) tugiisikuteenuse osutamisel tunnitasu 10,3 eurot ja kuutasu täistööajaga töötamise korral 1730,4 eurot.

§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma

(1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 50 000 eurot ja suurim summa 300 000 eurot, käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul on suurim toetuse summa projekti kohta 200 000 eurot.

(2) Kui toetust küsitakse teenuste osutamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses, kus toetuse taotlemise aja seisuga puude raskusastmega ning 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal rahvastikus on:

1) väiksem kui 29% (k.a), on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 75%;

2) suurem kui 30% (k.a), on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 85%.

(2¹) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest § 6 lõikes 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuste osas on 85%.

(3) Kui teenuseid osutatakse projekti raames mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses, arvestatakse omaosaluse määraks soodsam määr.

§ 9¹. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses, kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi ning järgitakse konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

(5) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e loetletud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi nimetatud määruse alusel.

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja ja partner võib olla:

1) kohaliku omavalitsuse üksus;

2) juriidiline isik;

3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus.

(1¹) Kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama vähemalt need kohalikud omavalitsuse üksused, mille territooriumil hakatakse teenust osutama.

(1²) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul võib taotlejaks ja partneriks olla kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Repealed

(3) Taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõuetele.

(4) Taotleja võib esitada igas taotlusvoorus ainult ühe taotluse. Jooksva taotlemise korral on taotlejal õigus esitada uus taotlus, kui taotluse kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(5) Kui pärast taotluste esitamise tähtaega haldusreformi tulemusena taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad, siis võib üks kohaliku omavalitsuse üksusest toetuse saaja rakendada mitut ühes taotlusvoorus toetust saanud projekti.

(6) Repealed

§ 11. Taotleja kohustused

Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:

1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva määruse §-s 9 sätestatuga;

2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud;

3) toetust ei taotleta kulule, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;

4) taotluses planeeritud osalejate osakaal, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, on vähemalt 30% käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tegevuste puhul;

5) taotlus allkirjastatakse esindusõigusliku isiku poolt.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(3) Repealed

(4) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

(5) Muu kui kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja esitab kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 1¹ partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskirja käesoleva määruse lisa 6 vormil.

§ 13. Taotlusvooru avamine

(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve ning taotlusvormil ja seirearuande vormil kajastatavad andmed ja taotluste omafinantseeringu määra arvutused tabelina, mille rakendusüksus avaldab koos vooru avamise teatega oma kodulehel.

(2) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, taotlusvooru eelarvest, toetatavatest tegevustest ja sellest, kas tegemist on voorulise või jooksva taotlemisega, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.rtk.ee vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Rakendusüksus korraldab mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud.

§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt voorulise taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks ja jooksva taotlemise korral jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna kaudu.

(2) Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 15. Taotluse menetlemine

(1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

(2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 65 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Ühe taotluse raames antakse taotlejale aega puuduste kõrvaldamiseks kokku kuni kümme tööpäeva.

(5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele.

(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.

§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

(2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;

2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 15 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;

3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

(4) Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

(2) Igat nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209, 210, 211, 212, 217² või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.

(3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

(4) Käesoleva määruse alusel voorulise taotlemise korral vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 8 punkti;

2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 13 punkti;

3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 8 punkti;

4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 4 punkti;

5) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 2 punkti.

(4¹) Käesoleva määruse alusel jooksva taotlemise korral vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 7 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 6 punkti;

2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 7 punkti;

3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 6 punkti;

4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 4 punkti.

(5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.

(6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

(7) Kui eksperdid ei jõua lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastava projekti hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse osalusel; koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.

(8) Taotluste osas, mille ekspertide hindamistulemus on alla 22 punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(8¹) Käesoleva määruse alusel jooksva taotlemise taotluste puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 15 punkti või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(9) Rakendusüksus koostab ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel taotluste lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus ning kuhu kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 22 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt 1 punkti.

(9¹) Rakendusüksus koostab ekspertide antud konsensuslike koondhinnete põhjal käesoleva määruse alusel jooksva taotlemise korral taotluste lõpliku paremusjärjestuse. Paremusjärjestuses on esimesel kohal suurima koondhinde saanud taotlus ning sellesse kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 15 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti.

(10) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi.

(11) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja taotluste omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” alakriteeriumi „partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse” punktisumma on suurem.

(12) Kui käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud hindamistulemust ületavate taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ning § 9 lõike 2 alusel omafinantseeringu määr ja hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” alakriteeriumi „partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse” punktisumma on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi „taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia” punktisumma on suurem.

(13) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 10–12 sätestatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

(14) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata taotlustele, millega taotletakse toetust käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks.

§ 18. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Voorulise taotlemise korral kuuluvad paremusjärjestuses rahuldamisele kõik taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 22 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(1¹) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 15 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. Kui selliste taotluste, mille koondhinne on vähemalt 15 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti, rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(1²) Taotlus, mis on esitatud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks, kuulub rahuldamisele, kui see on käesoleva määruse § 16 kohaselt tunnistatud nõuetele vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. Kui selliste taotluste rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevustega alustamiseks;

2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal;

3) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning siseriiklikust andmete kogumise korrast.

(3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(5) Nende menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vabade vahendite jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 19. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning järgmistel juhtudel:

1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;

2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.

(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 18 lõikest 1.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(2¹) Projekti eelarve suurendamine ei ole lubatud.

(3) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.

§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

(1¹) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne);

2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

3) andmed projekti progressi kohta (tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt);

4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt);

5) hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;

6) hinnang partnerluse toimimisele;

7) kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.

(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

§ 23. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

(3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

(4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonna kaudu.

(5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud. Kulud makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustel ja käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul ühendmääruse § 15 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

(6) Repealed

(7) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.

(8) Toetuse saaja peab enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega esitama rakendusüksusele:

1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;

2) koopia riigihangete tegemisekorrast asutuses;

3) esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.

(9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(10) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul.

(11) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on täidetud.

(12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

(13) Tegelik kulu peab olema makstud hiljemalt 31. detsembril 2023. a. Viimane maksetaotlus peab olema rakendusüksusele esitatud hiljemalt 17. jaanuaril 2024. a.

§ 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:

1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid käesoleva määruse lisas 4 esitatud vormil C või D ja esitab need rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele. Toetuse saaja peab pidama arvestust ja koguma detailseid isikuandmeid teenuse saajate kohta;

2) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;

3) peab arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.

(2) Toetuse saaja ja partner ei või käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate teenuste kulusid.

(3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.

(4) Enne teenuse osutamise algust peavad projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused:

1) kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14, välja arvatud juhul, kui varem kehtestatud teenuse osutamise tingimused ja kord vastavad nimetatud tingimusele;

2) olema vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 selgitanud välja abi saamiseks pöördunud inimese teenusevajaduse, koostanud hindamisakti ja teinud otsuse abi andmise kohta;

3) esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning hindamisakti iga teenuse saaja kohta koos otsusega abi andmise kohta.

(5) Repealed

§ 25. Toetuse saaja ja partneri õigused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 26. Rakendusüksuse kohustused

Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 27. Finantskorrektsioonid

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

(3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

§ 28. Rakendussäte

(1) Projektide suhtes kohaldatakse selle taotlusvooru ajal kehtinud käesoleva määruse § 8 lõigete 8, 9² ja 9³ ning § 9 redaktsiooni, mille raames toetuse taotlus esitati.

(2) Käesoleva määruse § 24 lõike 4 punktides 2 ja 3 kehtestatud nõudeid ei kohaldata, kui teenuse osutamist alustati üleriigilise eriolukorra ajal.