Kirikumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

§ 1. Kirikumäe maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Kirikumäe maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:

1) Kirikumäe järve ja seda ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke;

2) ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike vesi-lobeeliat (Lobelia dortmanna), järv-lahnarohtu (Isoëtes lacustris) ja lamedalehelist jõgitakjat (Sparangium angustifolium);

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Need on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)³, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad madalsood (7230), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Võru maakonnas Vastseliina vallas Kirikumäe ja Haava külas ning Misso vallas Sandi, Pedejä ja Mauri külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(2) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- või põllumajandustöödel ning õuemaal.

(3) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning õuemaal maaomaniku nõusolekul. Lõkketegemine on lubatud ka põllumajandus- ja metsatöödel ning kraavide hoiutöödel.

(4) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel või kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on Kirikumäe sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on tagada elupaigatüüpide rabad, siirde- ja õõtsiksood, siirdesoo- ja rabametsad ning vanad loodusmetsad areng ja taastumine loodusliku protsessina.

§ 10. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:

1) olemasolevate ehitiste hooldustööd;

2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

1) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine;

3) maaparandussüsteemide, sealhulgas maaparandusregistrisse kandmata kraavide, hoiutööd;

4) veekogu veetaseme muutmine loodusliku veerežiimi taastamise eesmärgil.

§ 11. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine.

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Kirikumäe piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta Kirikumäe järve ja seda ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke, metsade bioloogilist mitmekesisust, ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ning elupaigatüüpe liigirikkad madalsood, liiva-alade vähetoitelised järved ning huumustoitelised järved ja järvikud.

§ 14. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud:

1) majandustegevus;

2) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine õuemaal, haritaval maal ja looduslikul rohumaal, mis pole poollooduslik kooslus, ning võõrliigi tõrjeks väljaspool veekaitsevööndit ja veekogu;

3) karjaaia rajamine ja õuealale ehitusteatise kohustusega ehitise või sellise ehitise püstitamine, mis ei nõua ehitusluba või ehitusteatise esitamist;

4) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) uute ehitiste püstitamine lõike 1 punktis 3 nimetamata juhtudel;

2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

3) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;

4) lageraie kuni 1 ha suuruse langina;

5) turberaie kuni 5 ha suuruse langina.

(3) Raie tegemisel tuleb elustiku mitmekesisuse tagamiseks säilitada kasvavaid puid ja nende säilinud osi tüvepuidu kogumahuga vähemalt 20 tihumeetrit hektari kohta, välja arvatud hall-lepikutes. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 15. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

4) roo varumine külmumata pinnaselt.

(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

§ 16. Vajalik tegevus

Piiranguvööndis on vaadete avamiseks ning poollooduslike koosluste ja rohumaade esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 17. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18. Kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrus nr 336 „Kirikumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 22. juuni 2015. a käskkirjaga nr 608 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas⁵.

§ 20. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.