LegalWise

Kärasi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

in forcefrom 24.02.2017· RT I, 14.02.2017, 10· Vabariigi Valitsus

In Riigi Teataja ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Kärasi, Piilsi, Separa ja Tammispää külas asuv ala, mille nimeks saab Kärasi looduskaitseala²(edaspidi kaitseala).

Kaitseala eesmärk on kaitsta:

metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;

elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*)³ ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

liiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja selle liigi elupaika. See liik on lendorav (Pteromys volans);

kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kalakotkas (Pandion haliaetus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina).

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:

kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

kaitsekorra kohta.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 5. Lubatud tegevus

Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 lõikes 2 sätestatud ajal Karusoo, Kärasi ja Vadi sihtkaitsevööndis.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga sõitmine on lubatud ka radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, liinirajatiste hooldamisel, piiranguvööndis metsamajandustöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini.

§ 6. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

anda projekteerimistingimusi;

anda ehitusluba;

rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:

Karusoo sihtkaitsevöönd;

Kärasi sihtkaitsevöönd;

Senkassaare sihtkaitsevöönd;

Vadi sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

Karusoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Kärasi, Senkassaare ja Vadi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 10. Lubatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine;

Kärasi, Senkassaare ja Vadi sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine;

Kärasi, Senkassaare ja Vadi sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

Kärasi, Senkassaare ja Vadi sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

Kärasi ja Senkassaare sihtkaitsevööndis maaparandussüsteemi eesvoolu hoiutööd;

olemasolevate rajatiste hooldustööd.

§ 11. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

majandustegevus;

loodusvarade kasutamine;

uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

telkimine ja lõkketegemine.

Sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine väljaspool teid, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel:

Karusoo sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini;

Kärasi sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini;

Vadi sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 12. Piiranguvööndi määratlus

Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:

Kärasi piiranguvöönd;

Vadi piiranguvöönd.

§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

§ 14. Lubatud tegevus

Piiranguvööndis on lubatud:

majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

telkimine ja lõkketegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;

kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;

tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;

lageraie kuusikutes langi pindalaga kuni 0,5 hektarit ja hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar;

turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit.

Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liikide ja vanuse mitmekesisus.

§ 15. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:

puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

maavara kaevandamine;

uue veekogu rajamine;

uue maaparandussüsteemi rajamine;

biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk LÕPPSÄTTED

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 281 „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” kinnitatud „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjas” ja „Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjelduses” tehakse järgmised muudatused:

kaitse-eeskirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.”;

kaitse-eeskirja punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

kaitse-eeskirja punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal.”;

kaitse-eeskirja punktid 14, 15, 16, 18, 19 ja 20 tunnistatakse kehtetuks;

kaitse-eeskirja punkt 23 sõnastatakse järgmiselt:
„23. Kaitsealal on Järvevälja piiranguvöönd.”;

kaitse-eeskirja punkt 26 tunnistatakse kehtetuks;

Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjelduse teine ja kolmas lõik tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 20. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 181 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 19. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.