Kärasi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
in forcefrom 24.02.2017· RT I, 14.02.2017, 10· Vabariigi Valitsus
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Kärasi, Piilsi, Separa ja Tammispää külas asuv ala, mille nimeks saab Kärasi looduskaitseala²(edaspidi kaitseala).
Kaitseala eesmärk on kaitsta:
metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;
elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*)³ ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
liiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja selle liigi elupaika. See liik on lendorav (Pteromys volans);
kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kalakotkas (Pandion haliaetus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina).
Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
kaitsekorra kohta.
2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 lõikes 2 sätestatud ajal Karusoo, Kärasi ja Vadi sihtkaitsevööndis.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga sõitmine on lubatud ka radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, liinirajatiste hooldamisel, piiranguvööndis metsamajandustöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
anda projekteerimistingimusi;
anda ehitusluba;
rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.
Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
Karusoo sihtkaitsevöönd;
Kärasi sihtkaitsevöönd;
Senkassaare sihtkaitsevöönd;
Vadi sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Karusoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
Kärasi, Senkassaare ja Vadi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
Kärasi, Senkassaare ja Vadi sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine;
Kärasi, Senkassaare ja Vadi sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
Kärasi, Senkassaare ja Vadi sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
Kärasi ja Senkassaare sihtkaitsevööndis maaparandussüsteemi eesvoolu hoiutööd;
olemasolevate rajatiste hooldustööd.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
majandustegevus;
loodusvarade kasutamine;
uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;
telkimine ja lõkketegemine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine väljaspool teid, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel:
Karusoo sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini;
Kärasi sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini;
Vadi sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.
4. peatükk PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
Kärasi piiranguvöönd;
Vadi piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.
§ 14. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on lubatud:
majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
telkimine ja lõkketegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
lageraie kuusikutes langi pindalaga kuni 0,5 hektarit ja hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar;
turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit.
Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liikide ja vanuse mitmekesisus.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
maavara kaevandamine;
uue veekogu rajamine;
uue maaparandussüsteemi rajamine;
biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 17. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 281 „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” kinnitatud „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjas” ja „Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjelduses” tehakse järgmised muudatused:
kaitse-eeskirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.”;
kaitse-eeskirja punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
kaitse-eeskirja punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal.”;
kaitse-eeskirja punktid 14, 15, 16, 18, 19 ja 20 tunnistatakse kehtetuks;
kaitse-eeskirja punkt 23 sõnastatakse järgmiselt:
„23. Kaitsealal on Järvevälja piiranguvöönd.”;
kaitse-eeskirja punkt 26 tunnistatakse kehtetuks;
Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjelduse teine ja kolmas lõik tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 20. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 181 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 19. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.