Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määruses nähakse ette avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile (edaspidi koos asutus) õppetööks ja teenistusülesannete täitmiseks seadusega sätestatud teenistusrelvade ja nende laskemoona liigid, teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva oluliste osade ning lisaseadmete käitlemise ja üleandmise kord.

(2) Teenistusrelvi valdava asutuse juht võib käesolevas määruses ette nähtu kõrval kehtestada asutusesiseseid lisanõudeid teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva oluliste osade ning lisaseadmete käitlemisele ja arvestuse pidamisele.

(3) Teenistusrelva, selle laskemoona, lahingumoona, tulirelva olulise osa ja lisaseadme käitlemisel ning üleandmisel kohaldatakse riigivaraseadust koos käesolevas määruses sätestatud eranditega.

(3¹) Tulirelva olulisele osale ja lisaseadmele kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvale kehtestatud nõudeid, arvestades §-s 13 sätestatud erisusi.

(3²) Piiratud tsiviilkäibega gaasirelvale kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvale kehtestatud nõudeid.

(3³) Sõjarelvale kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvale kehtestatud nõudeid koos käesolevas määruses sätestatud eranditega.

(4) Käesolevas määruses mõistetakse teenistujana asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes või töölepingulises suhtes olevat isikut.

(5) Repealed

(6) Repealed

(7) Repealed

(8) Käesolevas määruses mõistetakse teenistusrelva kinnistamisena teenistujale tulirelva kandmise õiguse andmist.

§ 2. Teenistusrelvade liigid

Teenistusrelvade liigid on:

1) tulirelv;

1¹) sõjarelv;

2) gaasirelv;

3) külmrelv;

4) pneumorelv;

5) elektrišokirelv;

6) harjutusrelv.

§ 3. Laskemoona liigid

Teenistusrelva laskemoonaks on käesoleva määruse § 2 punktides 1–2 ja 4–6 loetletud teenistusrelvades kasutatav laskemoon.

§ 4. Lahingumoona liigid

Lahingumoona liigid on järgmised:

1) lõhkeainet sisaldav lahingumoon;

2) pürotehnilist ainet sisaldav lahingumoon;

3) süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav lahingumoon.

§ 5. Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemine

(1) Teenistusrelva käitlemine käesoleva määruse tähenduses on teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine, hoidmine, kandmine, riigisisene edasitoimetamine, Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu, üleandmine, kasutada andmine, hävitamine või teenistusrelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine.

(2) Harjutusrelva käitlemisele kohaldatakse käesolevas määruses tulirelvade käitlemise kohta kehtestatud nõudeid.

(3) Repealed

§ 6. Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete täitmine

(1) Teenistuse korraldamisel tuleb tagada teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete täitmine.

(2) Teenistusrelva, laskemoona või lahingumoona käitlemise nõuete rikkumisest tuleb viivitamata teavitada vahetut juhti, kes omakorda teavitab asutuse juhti või tema volitatud ametnikku.

(3) Teenistusrelva või lahingumoona vargusest või kadumisest tuleb viivitamata teavitada asutuse juhti, Politsei- ja Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit.

(4) Kuni 15 laskemoonaühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse relvurit. Üle 21 laskemoonaühiku vargusest või kadumisest tuleb teavitada asutuse juhti, Politsei- ja Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit.

§ 7. Relvur

(1) Asutuses korraldab teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona arvestust, hoidmist, hooldamist, väljastamist, riigisisest edasitoimetamist, Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu ning vastutab nende tegevuste käesoleva määruse nõuetele vastavuse eest relvade eest vastutav teenistuja (edaspidi relvur).

(2) Relvuriks võib asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega määrata teise asutuse teenistuja, kui selleks on teise asutuse juhi nõusolek.

(3) Tulirelvade osas võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel määrata relvuriks üksnes teenistuja, kellele on antud asutuses teenistusülesannete täitmisel kasutatava tulirelva kandmise õigus.

(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel võib sõjarelvade ja lahingumoona relvuriks määrata üksnes teenistuja, kellele on asutuses antud teenistusülesannete täitmisel kasutatava sõjarelva ja lahingumoona kandmise õigus.

(4) Relvur peab tundma ohutustehnika reegleid, oskama teenistusrelvi, laskemoona ja lahingumoona ohutult käidelda ning olema läbinud ohutustehnika ja teenistusrelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitsemise koolituse, mille läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(5) Relvuri vahetumisel või tema äraolekul üle 45 päeva antakse tema vastutusel olevad teenistusrelvad, laskemoon, lahingumoon ja arvestusdokumendid või elektrooniline juurdepääs arvestusdokumentidele üle teda asendavale teenistujale. Asendav teenistuja peab vastama relvurile kehtestatud nõuetele.

(6) Repealed

§ 8. Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona kohta arvestuse pidamine, käitlemise nõuete ja hoiutingimuste kontrollimine

(1) Arvestust peetakse vähemalt tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta.

(2) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona arvestus peab andma teavet tulirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise toimingu, toimingu tegemise aja, koha ja toimingu teinud teenistuja kohta.

(3) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona üle arvestuse pidamise, käitlemise nõuete ja hoiutingimuste kontrollimise korra, käitlemisega seotud arvestuse pidamise ning dokumentide registreerimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(3¹) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmise kohta teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil peetakse arvestust asutustes kehtiva korra kohaselt.

(4) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud arvestuse pidamiseks ning dokumentide säilitamiseks kasutatav tehnovõrk peab tagama andmete säilimise.

(5) Asutus kontrollib tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas.

(5¹) Asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kontrolli tulemusest viivitamata relvaseaduse § 88 lõike 2 punktis 3, 4 või 5 nimetatud asutust.

(6) Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega.

(7) Relvaruumis ja relvalaos on paberil või elektrooniliselt seal hoitavate tulirelvade, elektrišokirelvade, laskemoona ja lahingumoona arvestuse dokumendid, milles näidatakse ära:

1) relvaruumis hoitavate tulirelvade, elektrišokirelvade, laskemoona ja lahingumoona liik ja kogus kaliibrite ja markide kaupa;

2) relvakappide nimetused ja arv;

3) tulirelvade, elektrišokirelvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmise ja väljastamise andmed.

§ 9. Külmrelva, pneumorelva ja gaasirelva kohta arvestuse pidamine

(1) Arvestust peetakse vähemalt külmrelva, pneumorelva ja gaasirelva vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta.

(2) Külmrelva, pneumorelva ja gaasirelva käitlemisega seotud arvestust peetakse ning dokumendid registreeritakse asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 10. Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine

(1) Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona soetab teenistusrelvi valdav asutus.

(2) Loa teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona soetamiseks väljastab teenistusrelvi valdava asutuse juht või tema volitatud ametnik.

(3) Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona soetamise loal märgitakse vähemalt järgmised andmed:

1) asutuse nimetus, kes teenistusrelva, laskemoona või lahingumoona soetab;

2) asutuse või ettevõtte, kellelt soetatakse, nimetus, riik, kood, aadress;

3) teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona nimetus, mark ning kogus;

4) loa kehtivusaeg;

5) toimingu või tehingu eest vastutava ametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht;

6) loa väljastamise kuupäev;

7) loa väljaandja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja allkiri.

§ 11. Tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona arvelevõtmine

Soetatud tulirelv, elektrišokirelv, laskemoon või lahingumoon võetakse asutuses varana arvele ning kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kümne tööpäeva jooksul soetamisest arvates.

§ 12. Külmrelva, pneumorelva ja gaasirelva arvelevõtmine

Külmrelva, pneumorelva ja gaasirelva arvelevõtmine toimub asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 13. Tulirelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja lahingumoona hoidmise üldsätted

(1) Tulirelva, tulirelva olulist osa, laskemoona ja lahingumoona hoitakse relvahoidlas.

(1¹) Pisaravoolu, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esile kutsuvat granaati peab hoidma viisil, mis tagab granaadi säilimise ning välistab kõrvalise isiku juurdepääsu sellele.

(1²) Asutuse juht või tema volitatud ametnik võib peale käesolevas määruses sätestatu kehtestada lisanõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud lahingumoona hoidmisele.

(2) Relvahoidla on:

1) relvaladu;

2) relvaruum;

3) relvakapp või seif.

(3) Tulirelva võib relvahoidlas hoida ainult tühjaks laetuna.

(4) Teenistujale kinnistatud tulirelva, selle juurde kuuluvat laskemoona ja lahingumoona hoitakse:

1) relvaruumis või käesoleva määruse § 16 lõikes 1 ette nähtud juhtudel asutuse relvakapis või ajutiselt § 16 lõike 2 kohaselt administratiiv- või turvaalal;

2) asutuse teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis või

3) käesoleva määruse § 21 lõikes 1 ette nähtud juhul elu- või asukohas.

(4¹) Tulirelva võib relvaruumis hoida relvakapis, relvaraamil, riiulil, lukustatud kapis või muul asutuse juhi määratud viisil, mis tagab relva turvalise hoidmise.

(4²) Kui tulirelva hoitakse väljaspool relvaruumi, välja arvatud elu- või asukohas, hoitakse seda relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis.

(4³) Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona võib hoida teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil asutuse juhi või tema volitatud ametniku ja teise asutuse juhi või tema volitatud ametniku või Kaitseliidu ülema või tema volitatud isiku vahelisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppel.

(5) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetile õppetööl osalemiseks kinnistatud tulirelva hoitakse õppepraktika läbimise ajal praktikakoha asutuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

(6) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil hoitakse tulirelva, laskemoona ja lahingumoona tsiviilmissioonil või rahvusvahelises organisatsioonis kehtiva korra kohaselt.

(7) Relvahoidlas võib peale tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoida:

1) tulirelva osi, lisaseadmeid ja relvahooldusvahendeid;

2) erivahendeid ja varustust, mis ei ohusta tulirelva, laskemoona ega lahingumoona;

3) pürotehnilisi tooteid, mis ei ohusta tulirelva, laskemoona ega lahingumoona;

4) külmrelvi, elektrišokirelvi, pneumorelvi ja gaasirelvi.

5) Repealed

(8) Laskemoon ja lahingumoon tuleb ladustada arvestades nende kooshoidmise sobivusrühmi ja ohuklassi. Laskemoona ja lahingumoonakastid on suletud ning need peavad olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laskemoona või lahingumoona hulk ning ohuklass.

(9) Lahingumoona hoidmise täpse korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 14. Relvakapp ja seif

(1) Relvakapp on spetsiaalselt tulirelvade hoidmiseks tööstuslikult toodetud kapp, mis on:

1) tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist või samasuguse tugevusega materjalist või vastab standardi EN 1143-1 või EN 14450 nõuetele;

2) Repealed

3) vähemalt ühe turvaluku või elektroonse turvalukuga.

(2) Seif on tööstuslikult valmistatud tule- ja sissemurdmiskindel kapp, millel on vähemalt üks turvalukk või elektroonne turvalukk.

§ 15. Nõuded relvakapi ja seifi asukohale väljaspool relvaruumi ja relvaladu

(1) Ruum, kus asub relvakapp või seif, kuid mis ei ole relvaruum või relvaladu ega asu teenistuja elu- või asukohas, peab olema varustatud ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsiooni või mehitatud valvega või asuma valvataval territooriumil.

(2) Ööpäevaringse elektroonse valvesignalisatsioonita või mehitatud valveta või muu valveta territooriumil asuvas ruumis peab relvakapp olema kinnitatud põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge.

§ 16. Kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluva laskemoona hoidmine väljaspool relvaruumi või -ladu

(1) Kuni 20 tulirelva ja nende juurde kuuluvat laskemoona ning lahingumoona võib asutus hoida ühes relvakapis või isiklikus kasutuses olevas seifis.

(2) Erandkorras võib teenistuja talle kinnistatud tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoida kuni 30 ööpäeva pideva elektroonse valvesignalisatsiooniga või mehitatud valvega administratiiv- või turvaalal või teise asutuse territooriumil asuval alal, kus on tagatud nende säilimine.

§ 17. Nõuded relvaruumi ja relvalao ehitusele

(1) Relvaruumi ja relvalao ehitus peab välistama relvaruumi ja relvalattu omavolilise sisenemise põranda, lae, seina, ukse, akna, ventilatsioonisüsteemi või muu ava kaudu.

(2) Relvaruumi ja relvalao ehitus peab välistama relvi, laskemoona või lahingumoona kahjustavate või ohustavate esemete või ainete sattumise relvahoidlasse.

(3) Relvaruumi ja relvalao ehitus peab tagama teenistusrelvade, laskemoona ning relvahoidlas hoida lubatud osade, vahendite, varustuse, pürotehniliste toodete, lahingumoona ja teiste relvade säilimise.

§ 18. Relvaruumi ja relvalao turvalisuse ja tuleohutuse tagamine

(1) Relvaladu ja relvaruum peavad olema varustatud:

1) elektroonse valvesignalisatsiooniga, sealhulgas pidevalt töötavate anduritega kõikidel seintel, põrandal, laes, akendel, ustel ja muudel avadel ning eraldi liikumisanduriga;

2) elektroonse valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvalattu või relvaruumi kui ka asutuse valveruumi;

3) esmaste tulekustutusvahenditega;

4) vajaduse korral piksekaitsesüsteemiga;

5) tolmu- ja niiskuskindlate valgustitega;

6) tuletõrjesignalisatsiooniga;

7) varuvalgustusseadmetega.

(2) Relvalao ja relvaruumi elektriseadmed peavad olema plahvatusohutu teostusega.

(3) Relvaladu ja relvaruum peavad olema varustatud autonoomse elektri-varutoitesüsteemiga.

(4) Relvaladu ja relvaruum peavad olema ööpäevase elektroonilise või mehitatud valve all.

§ 19. Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine relvaruumis

(1) Relvaruumis hoitakse põhiliselt teenistujale või asutusele kuuluvaid või selle valduses olevaid tulirelvi, nende laskemoona ning lahingumoona. Peale selle on lubatud relvaruumis hoida ajutisele hoiule antud või väljaõppe eesmärgil kasutatavat tulirelva ja selle laskemoona.

(2) Relvaruumis hoitakse tulirelva, laskemoona ja lahingumoona relvakapis, relvaraamil, riiulil, lukustatud kapis või muul asutuse juhi määratud viisil, mis tagab relva turvalise hoidmise selliselt, et igal tulirelval on oma koht, või teenistujale määratud relvakapis. Iga relva koha või teenistujale määratud relvakapi juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud selle teenistuja nimi, kellele tulirelv on kinnistatud, või selle struktuuriüksuse nimi, mille kasutuses tulirelv või lahingumoon on. Relvakapis võib tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoida koos.

(3) Teenistujale kuuluvat isiklikku relva võib ajutiselt teenistuse, välislähetuse või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajal hoida teenistujale määratud relvakapis või teenistus- või õppekohas isiklikus kasutuses olevas seifis.

(4) Tulirelva, mida ei saa teenistusülesannete eripära või selle suuruse tõttu või muul põhjusel hoida relvakapis, võib hoida käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi märgistatult relvapüramiidis, riiulil, kastis või muul viisil, mis tagab relva säilimise.

(5) Laskemoona ja lahingumoona, mida ei saa selle suuruse või koguse tõttu või muul põhjusel hoida relvakapis, võib hoida riiulil, eraldi suletud kastis või lukustatavas kapis.

(6) Sportimiseks või õppetööks kasutatavat tulirelva, selle laskemoona ja lahingumoona hoitakse võimaluse korral teistest tulirelvadest, laskemoonast ja lahingumoonast eraldi. Kui nimetatud võimalus puudub, tähistatakse sellise tulirelva, laskemoona ja lahingumoona asukoht asjakohase sildiga.

§ 20. Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine väljaspool relvahoidlat

(1) Tulirelva, mis on püsivalt kinnitatud õhu-, vee-, maastiku- ja mootorsõiduki (edaspidi koos transpordivahend) külge, või mis mõõtmete tõttu ei mahu relvahoidlasse, võib hoida väljaspool relvahoidlat pideva valve all.

(2) Väljaspool relvahoidlat hoitav tulirelv, laskemoon ja lahingumoon peavad olema kaitstud tolmu ning ilmastikuolude eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud nende piisav hooldus, säilimine ja töökorras olek.

(3) Vee- või õhusõidukis tuleb laskemoona, lahingumoona ja püsivalt kinnitamata tulirelva hoida selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis või lukustatud hoidikus.

(4) Tulirelva hoidmisel transpordivahendis peab see olema kohakindlalt kinnitatud ja lukustatud hoidikus. Transpordivahend peab olema valve all ning uste ja akende olemasolul peavad need olema kindlalt suletud ja lukustatud.

(5) Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmisel transpordivahendis peab olema tagatud nende säilimine.

§ 21. Tulirelva ja laskemoona hoidmine elu- või asukohas

(1) Asutuse juhi või tema volitatud ametniku loal võib käesoleva määruse § 24 lõikes 1 nimetatud teenistuja hoida tulirelva ja laskemoona oma elu- või asukohas.

(2) Teenistuja, kellel on lubatud hoida tulirelva oma elu- või asukohas, peab tagama tulirelva ja laskemoona säilimise ning välistama selle sattumise kõrvalise isiku kätte.

§ 22. Relvaruumi ja relvalao võtmete hoidmine

(1) Relvaruumi ja relvalao tagavaravõtmeid või varu-juurdepääsukoode hoitakse relvuri, tema asendaja või asutuse juhi või tema määratud ametniku juures.

(2) Võtme asemel võib relvaruumil ja relvalaol kasutada vahetatava kombinatsiooniga või elektroonset lukku.

(3) Relvaruumi ja relvalao võtme kaotamisel või kahtluse korral, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, vahetatakse viivitamata selle lukk või lukukombinatsioon.

§ 23. Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hoidmine

(1) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hoidmisel peab olema tagatud selle säilimine ning välistatud kõrvalise isiku juurdepääs.

(2) Asutuse juht või tema volitatud ametnik võib peale käesolevas määruses ette nähtu kehtestada lisanõudeid külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hoidmise kohta.

§ 24. Tulirelva kandmise õigus

(1) Tulirelva kandmise õiguse võib anda asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega neile teenistujatele, kellel on seaduse alusel lubatud teenistusülesannete täitmiseks või enesekaitseks tulirelva kanda.

(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetile võib tulirelva kandmise õiguse anda asutuse juhi või asutuse juhi volitatud ametniku otsusega õppetööks või tema nimetamisel politseiametniku ametikohale.

(3) Tulirelva kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud relvaseaduse §-s 35¹ ettenähtud arstliku läbivaatuse või muus seaduses ette nähtud tervisekontrolli, tulirelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning sooritanud laskeharjutuse.

(3¹) Sõjarelva kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud peale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatu sõjarelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning sooritanud laskeharjutuse.

(4) Tulirelva, sõjarelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra kontrollimise ja esmaabioskuste kontrollimise ning laskeharjutuste läbiviimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 25. Teenistusrelva kandmine

(1) Keelatud on:

1) anda teenistusrelva kõrvalisele isikule;

2) kanda teenistusrelva joobeseisundis.

(2) Vormiriietust kandev teenistuja kannab tulirelva nähtaval. Erariietes teenistuja kannab tulirelva üldjuhul varjatuna, välja arvatud juhul, kui teenistuja on selgelt identifitseeritav.

(3) Käesoleva määruse §-s 21 lõikes 1 ette nähtud juhul võib tulirelva kanda teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisele minnes ja sealt tulles.

(4) Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleval teenistujal või rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud teenistujal võib asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega lubada kanda talle kinnistatud tulirelva, kui see on vajalik rahvusvahelise tsiviilmissiooni või muu rahvusvahelise koostöö ülesande täitmiseks.

(5) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva kandmisele võib täiendavad nõuded kehtestada asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 25¹. Lahingumoona kandmine

(1) Lahingumoona, välja arvatud pisaravoolu, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esile kutsuva granaadi, kandmise õiguse võib anda asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud vastava väljaõppe ja kellel on seaduse alusel lubatud teenistusülesannete täitmiseks lahingumoona kanda.

(2) Pisaravoolu, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esile kutsuva granaadi kandmise õigus on nendel teenistujatel, kellel on tulirelva kandmise õigus.

(3) Keelatud on:

1) anda lahingumoona kõrvalisele isikule;

2) kanda lahingumoona joobeseisundis.

(4) Lahingumoona, välja arvatud pisaravoolu, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esile kutsuva granaadi, kandmise õigus antakse asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusega teenistujale, kes on läbinud seaduses ette nähtud tervisekontrolli, lahingumoona käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja kannatanule vigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning lahingumoona kasutamise oskuste kontrolli.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teadmiste ja oskuste kontrollimise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 26. Tulirelva ja lahingumoona kandmise õigust tõendav dokument

(1) Tulirelva ja lahingumoona kandmise õigust tõendav dokument on:

1) politseiametnikul ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli kadetil ametitõend;

2) teistel teenistujatel ametitunnistus või ametitõend, millel on märge relvakandmise õiguse kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ametitunnistusel või ametitõendil peab olema vähemalt teenistuja foto, isikukood ja ametitunnistuse või ametitõendi kehtivuse aeg ja märge relvakandmise õiguse kohta.

§ 27. Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona väljastamine

(1) Tulirelva ja laskemoona võib väljastada teenistujale, kellel on tulirelva kandmise õigus.

(1¹) Sõjarelva võib väljastada teenistujale, kellel on sõjarelva kandmise õigus.

(1²) Lahingumoona võib väljastada teenistujale, kellel on lahingumoona kandmise õigus.

(2) Tulirelva, sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona väljastamise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud ametnik.

§ 28. Tulirelva, laskemoona ja lahingumoona riigisisene edasitoimetamine

(1) Käesolevas määruses käsitatakse tulirelva, laskemoona ja lahingumoona riigisisese edasitoimetamisena nende vedu Eesti piires ühest kohast teise, kui neid veo ajal ei kasutata (edaspidi relvavedu).

(2) Relvaveo käigus peab olema tagatud tulirelva, laskemoona ja lahingumoona säilimine ning välistatud sellele kõrvalise isiku juurdepääs.

(3) Laskemoona ja lahingumoona vedu korraldatakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) nõuete kohaselt, kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 29. Nõuded relvavedu tegevale transpordivahendile ja selle meeskonnale

(1) Relvavedu tegeva transpordivahendi uksed ja aknad peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud.

(2) Veos peab olema relvavedu saatva meeskonna pideva vahetu järelevalve all. Liikumistee kestel ei tohi relvastatud saatja veose juurest lahkuda.

(3) Kuni 15 tulirelva, mille üldpikkus on kuni 600 mm (edaspidi lühike tulirelv), või kuni viie tulirelva, mille üldpikkus on üle 600 mm (edaspidi pikk tulirelv), või kuni 10 000 padruni veol peab relvavedu saatma vähemalt üks relvastatud saatja, kes võib samal ajal olla relvavedu tegeva transpordivahendi juht.

(4) Kui veetakse 16−25 lühikest tulirelva või 6−10 pikka tulirelva või 10 001−20 000 padrunit või kuni 500 ühikut lahingumoona, peab relvavedu saatma vähemalt kaks relvastatud saatjat, kellest üks võib samal ajal olla relvavedu teostava transpordivahendi juht.

(5) Kui veetakse 26−49 lühikest tulirelva või 11−49 pikka tulirelva või 20 001−99 000 padrunit või üle 500 ühiku lahingumoona või lõhkeainet sisaldavat lahingumoona, peab relvavedu saatma vähemalt kolm relvastatud saatjat, kellest üks võib samal ajal olla relvavedu teostava transpordivahendi juht.

(6) Üle 49 pika või lühikese tulirelva või üle 99 001 padruni veol peab relvavedu saatma vähemalt neli relvastatud saatjat, kellest üks võib samal ajal olla relvavedu tegeva transpordivahendi juht.

§ 30. Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva riigisisene edasitoimetamine

(1) Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva riigisisesel edasitoimetamisel peab olema tagatud relva säilimine ja välistatud kõrvalise isiku juurdepääs sellele.

(2) Asutuse juht või tema volitatud ametnik võib peale käesolevas määruses ette nähtu kehtestada lisanõudeid külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva riigisisesele edasitoimetamisele.

§ 31. Teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona üleandmine ja kasutusse andmine

Teenistusrelva, laskemoona või lahingumoona võib riigivõimu teostamise otstarbeks anda üle või kasutusse teisele ametirelvi käitlevale asutusele riigivaraseaduses või selle alusel sätestatud korras.

§ 32. Teenistusrelva ja laskemoona Eestisse sissevedu

(1) Teenistusrelva või laskemoona soetamisel välisriigist võib teenistusrelva ja laskemoona Eestisse sisse vedada valitsemisala ministri või tema volitatud ametniku loal, mis on esitatud käesoleva määruse lisas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitab asutus vähemalt 10 tööpäeva enne teenistusrelva ja laskemoona riiki sissevedu oma valitsemisala ministrile või tema volitatud ametnikule taotluse, milles märgitakse järgmised andmed:

1) loa taotlemise eesmärk;

2) teenistusrelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;

3) teenistusrelva ja laskemoona sisseveo eest vastutava teenistuja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja kontaktandmed;

4) teenistusrelva ja laskemoona Eestisse sisseveo aeg ning piiripunkt, mille kaudu teenistusrelv või laskemoon riiki tuuakse;

5) riik, kust teenistusrelv ja laskemoon Eestisse tuuakse;

6) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.

(3) Vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemiseks küsida lisaandmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest võib keelduda, kui ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmeid või teenistusrelva ja laskemoona sissevedu on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba vormistatakse enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba märgistatakse tollivormistamisel ja tagastatakse selle esitajale. Kui teenistusrelvade ja laskemoona kohta käiv teave on riigisaladus, peab nende tollivormistamise tegema tolliametnik, kellel on juurdepääsuõigus vastava taseme riigisaladusele.

§ 33. Teenistusrelva ja laskemoona Eestist väljavedu

(1) Teenistusrelva või laskemoona võib Eestist välja viia:

1) kavatsusega teenistusrelv muutmata kujul tagasi tuua, seoses osavõtuga õppusest, võistlusest või muust taolisest üritusest või teenistusülesande täitmiseks, kusjuures teenistusrelv peab olema määratud tähtajaks Eestisse tagasi toodud;

2) teenistusrelva parandamiseks, ümbertegemiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks, kusjuures teenistusrelv peab olema määratud tähtajaks Eestisse tagasi toodud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul teavitab asutus teenistusrelva või laskemoona väljaveost vähemalt 24 tundi enne teenistusrelva ja laskemoona väljavedu Maksu- ja Tolliametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab järgmised andmed:

1) teenistusrelva mark, mudel, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;

2) teenistusrelva ja laskemoona väljavedava teenistuja nimi, ametikoht ja kontaktandmed;

3) teenistusrelva ja laskemoona Eestist väljaveo aeg ja Eestisse tagasi toomise aeg;

4) riik, kuhu teenistusrelv või laskemoon Eestist viiakse;

5) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul teavitatakse vähemalt 24 tundi enne väljavedu sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitatakse järgmised andmed:

1) teenistusrelva mark, mudel, kaliiber ja seerianumber;

2) teenistusrelva väljavedaja nimi ja kontaktandmed;

3) teenistusrelva Eestist väljaveo aeg ja eeldatav Eestisse tagasitoomise aeg;

4) riik, kuhu teenistusrelv Eestist viiakse;

5) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.

§ 34. Teenistusrelva ja laskemoona sisse- ja väljaveo üldsätted

(1) Teenistusrelva ja laskemoona võib kolmandast riigist Eestisse sisse tuua ja Eestist kolmandasse riiki välja viia rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu.

(2) Teenistusrelva ja laskemoona ladustamine tolliladustamise protseduuriga ei ole lubatud.

(3) Teenistusrelv ja laskemoon peavad olema loa või teatise alusel täpselt identifitseeritavad. Teenistusrelva ja laskemoona nomenklatuur ei tohi erineda loal või teatisel märgitud nomenklatuurist ning nende kogus ei tohi ületada teatisel näidatud kogust.

§ 35. Tulirelva parandamine ja ümbertegemine

(1) Tulirelva parandamine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva kasutamisel, veol või hoidmisel tekkinud defekti kõrvaldamine viisil, millega ei kaasne tulirelva omaduste olulist muutmist, samuti relva osade asendamine, mis ei too kaasa tulirelva liigi muutumist.

(2) Tulirelva ümbertegemine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva muutmine viisil, millega kaasneb selle omaduste oluline muutmine.

(3) Tulirelvi parandatakse ja tehakse ümber teenistusrelva valdavas asutuses või asutuse relvuri või isiku juures, kellel on tegevusluba relvaseaduse § 66 lõike 1 punktis 2 või § 83³³ lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal või asjakohane tegevusluba oma elu- või asukohariigis.

(4) Tulirelva parandamise või ümbertegemise kohta koostatakse akt, milles märgitakse vähemalt järgmised andmed:

1) parandatava või ümbertehtava tulirelva nimetus, mudel, kaliiber, number ja kogus;

2) parandamise või ümbertegemise kirjeldus, sealhulgas tehtud parandused või muutmised ja kasutatud materjalid;

3) parandamise või ümbertegemise aeg;

4) parandamise või ümbertegemise eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.

(5) Kui tulirelva parandamisel või ümbertegemisel asendatakse tulirelva oluline osa, millel on relva number, tehakse sellekohane kanne teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

§ 36. Parandatud või ümbertehtud tulirelva kontrollimine

(1) Relvur kontrollib pärast tulirelva parandamist või ümbertegemist, kas tulirelv vastab tehnilistele nõuetele.

(2) Tulirelva kontrollimise käigus tehakse vajaduse korral kontroll-laskmine, mille tulemus registreeritakse.

(3) Ümbertehtud tulirelva kasutamine tehnilise iseloomustuse või kasutusjuhendita on keelatud.

§ 37. Tulirelva laskekõlbmatuks muutmine

(1) Tulirelva laskekõlbmatuks muutmine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva oluliste osade jäädavalt kasutuskõlbmatuks muutmine, mille tulemusena ei ole tulirelva võimalik selle oluliste osade eemaldamise, asendamise või ümber ehitamise teel taas laskekõlblikuks muuta.

(2) Kui laskekõlbmatuks muudetakse tsiviilkäibes lubatud tulirelv või automaattulirelv kaliibriga kuni 12,7 mm, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu, kohaldatakse nõudeid, mis on esitatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/337, millega on kehtestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (edaspidi rakendusmäärus).

(3) Kui laskekõlbmatuks muudetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata tulirelv, kohaldatakse nõudeid, mis on kehtestatud strateegilise kauba seaduse § 83¹ lõike 1 alusel.

(4) Tulirelvi, mis on tsiviilkäibes lubatud relvad, muudetakse laskekõlbmatuks tulirelva valdavas asutuses või asutuse relvuri või isiku juures, kellel on relvaseaduse § 66 lõike 1 punktis 2 või § 83³³ lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusluba või kellel on asjakohane tegevusluba oma elu- või asukohariigis. Tulirelvi, mis on tsiviilkäibes keelatud ja on olemuselt sõjarelvad, muudetakse laskekõlbmatuks tulirelvi valdavas asutuses või asutuse relvuri või isiku juures, kellel on relvaseaduse § 83³³ lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusluba või asjakohane tegevusluba oma elu- või asukohariigis.

(5) Laskekõlbmatuks muudetud tulirelv peab olema tähistatud sel viisil, et see oleks eristatav laskekõlblikust tulirelvast.

(5¹) Laskekõlbmatuks muudetud tulirelv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laskekõlbmatuks muudetud tulirelva tsiviilkäibesse võõrandamisel väljastab rakendusmääruse III lisas nimetatud laskekõlbmatust tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 38. Tulirelva lammutamine ja hävitamine

(1) Tulirelva lammutamine käesoleva määruse tähenduses on tulirelva lahtivõtmine koostisosadeks viisil, mis välistab selle kui terviku taastamise.

(2) Lammutamisel järele jäänud ja kasutuskõlblikud tulirelva olulised osad hinnatakse ja võetakse arvele ning neid võib kasutada teise tulirelva parandamiseks või ümbertegemiseks.

(3) Tulirelva ja selle olulise osa hävitamine käesoleva määruse tähenduses on nende füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.

(4) Tulirelv ja selle olulised osad hävitatakse gaasilõikuriga või purustatakse pressi või lõiketera abil.

(5) Tulirelva ja selle olulise osa hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse:

1) hävitamise kuupäev;

2) hävitatud tulirelva ja selle olulise osa liik, mark, mudel, kaliiber ning markeering;

3) hävitamise viis;

4) hävitamise koht;

5) hävitamise põhjus;

6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri.

(6) Andmed tulirelva ja selle oluliste osade hävitamise kohta tuleb kanda kümne tööpäeva jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

§ 39. Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hävitamine, lammutamine, parandamine ja ümbertegemine

Külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva hävitamine, lammutamine, parandamine ja ümbertegemine toimub asutuse juhi või tema volitatud ametniku kehtestatud korras.

§ 40. Laskemoona ja lahingumoona hävitamine

(1) Laskemoona ja lahingumoona hävitamine käesoleva määruse tähenduses on nende füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.

(2) Laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel.

(3) Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse:

1) hävitamise kuupäev;

2) hävitatud laskemoona ja lahingumoona liik, tootja, kaliiber ja kogus;

3) hävitamise viis;

4) hävitamise koht;

5) hävitamise põhjus;

6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri.

(4) Andmed laskemoona ja lahingumoona hävitamise kohta tuleb kanda kümne tööpäeva jooksul teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.