Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide tegevustoetus” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(3) Määruse rakendamise eest vastutab Eesti Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja).

(4) Partnerorganisatsioon on ühes taotlusvoorus kolmeks aastaks valitud toetuse andja strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasata partnerid rahvakultuuri valdkonna kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada partnerite kaudu koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja -muusika, harrastusliku näitemängu, rahvusliku käsitöö ja folklooriliikumise alast tegevust Eestis, hoida ja väärtustada Eesti pärimuskultuuri ja pärimuskultuuril ning rahvuslikel traditsioonidel põhinevat seltsiliikumise ja rahvamajade võrgustiku koostööd, võimestada partnerite organisatsioonilist suutlikkust ja tugevdada nende liikmete professionaalsust ning võrgustikku tervikuna.

(2) Toetuse andmise tulemusena on partnerid panustanud kultuuripoliitika elluviimisse, paranenud on partnerite ja rahvakultuuri valdkonna arenguvõimalused, mõju ühiskonnas ning rahvusvaheline koostöö, tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus, valdkond on saanud asjatundlikku nõustamist, valdkonnas tegutsevad spetsialistid on omandanud uusi oskusi.

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames

1) koordineeritakse kultuuriseltside ja rahvamajade võrgustike koostööd Eestis;

2) tõstetakse partneri erialast suutlikkust, võimekust ja pädevust erinevate koolituste kaudu;

3) nõustatakse valdkonda;

4) kogutakse informatsiooni valdkonna kohta ning tehakse valdkonnale kättesaadavaks;

5) tehakse ühistegevusi ja kaasamist;

6) kujundatakse avalikku arvamust ja korraldatakse valdkonda tutvustavaid üritusi;

7) osaletakse rahvusvahelises koostöös;

8) osaletakse koostöövõrgustikes ja arendatakse koostöövõrgustikku Eestis;

9) tõstetakse mentortegevuse kaudu koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja -rahvamuusika, harrastusliku näitemängu ning rahvusliku käsitöö valdkonnas tegutsevate spetsialistide suutlikkust, võimekust ning pädevust;

10) viiakse ellu kultuuri arengukava strateegilisi eesmärke;

11) analüüsitakse valdkonna andmeid, vajadusi ja kitsaskohti;

12) osaletakse laulu- ja tantsupeo protsessis;

13) osaletakse vaimse kultuuripärandi traditsioonide uurimisel, hoidmisel ja säilitamisel;

14) tõstetakse teadlikkust ligipääsetavuse teemadel.

(2) Toetust ei anta tegevustele, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.

(3) Toetust antakse igast taotlusvoorust maksimaalselt seitsmele partnerile, kellest üks on koori- ja puhkpillimuusika, üks rahvatantsu ja -muusika, üks harrastusliku näitemängu, üks rahvusliku käsitöö, üks folklooriliikumise, üks rahvuslikel traditsioonidel põhinev seltsiliikumise ning üks rahvamajade võrgustiku esindaja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste täpne jaotus valdkondade ja kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevusala on koori- ja puhkpillimuusika või rahvatantsu ja -muusika või harrastusliku näitemängu või rahvusliku käsitöö või folklooriliikumise või Eesti rahvuslikel traditsioonidel põhinev seltsiliikumine või rahvamajade valdkonnaülene tegevus ning nende valdkondade tutvustamine, arendamine ja edendamine.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ta on tegutsenud põhikirjajärgsel tegevusalal vähemalt kuus viimast aastat enne taotluse esitamist;

2) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;

3) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

4) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;

5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

6) ta omab sarnase huvitegevusega tegelevat üle-eestilist liikmeskonda ja tal on enda organisatsiooni tutvustav kodulehekülg;

7) Repealed

8) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.

(2) Taotletud toetuse osakaal peab jääma käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piiridesse.

(3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number ja pangakonto andmed;

2) andmed kontaktisikute kohta;

3) rahvusvahelise sündmuse korraldamise eelarve, kui toetuse kavandatava kasutusaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist;

4) kehtiv arengukava ja kolme toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava;

5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole tehtud toetuse andja taotluste e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(4) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Kultuuriminister kinnitab iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga kalendriaasta toetuste koondsumma.

(2) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, toetatavatest tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

(4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikkuseks kalendriaastaks.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas

1) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 21 punktiga 4;

4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste käigus.

(3) Mitteabikõlblik kulu on

1) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

2) remondi- ja investeeringukulu;

3) rahatrahv ja rahaline karistus;

4) sularahas tasutud kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) kutse andmisega seotud kulud;

7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

§ 9. Abikõlblikkuse periood

(1) Tegevuste abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.

(3) Repealed

(4) Repealed

(5) Repealed

(6) Repealed

(7) Repealed

§ 10. Toetuse osakaal

(1) Esimese kalendriaasta toetuse suurus avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

(2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.

(3) Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad rahvusvahelise sündmuse korraldamist Eestis, määrab toetuse andja ühekordselt kalendriaasta toetusele lisasumma sündmuse korraldamiseks.

(4) Kui kalendriaasta tegevused hõlmavad mentortegevust, määrab toetuse andja kalendriaasta toetusele lisasumma mentortegevuse elluviimiseks.

(5) Kui toetuse andja määrab toetuse saajale teiseks või kolmandaks kalendriaastaks täiendava tegevuse, võib ta määrata kalendriaasta toetusele selle elluviimiseks lisasumma.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta kavandatud tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja poolt moodustatud komisjon.

(2) Komisjoni liikmete nimed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

(3) Taotlusi hinnatakse hindamismetoodika alusel, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel enne taotlusvooru avamist.

(4) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(5) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

(6) Komisjoni koosolekule kutsutakse taotleja oma taotlust tutvustama.

(7) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Repealed

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus kavandatud toetatavate tegevuste muutmise ettepanekuga.

(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

§ 15. Vaide esitamine

(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(2) Taotlejal või toetuse saajal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

§ 18. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

(3) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele.

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul peale viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande.

(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ning lõpparuannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

(3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Käesoleva määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse § 55¹ alusel ja korras.

(2) Lisaks riigieelarve seaduse § 55¹ lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:

1) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

3) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks.

(3) Repealed

(4) Repealed

(5) Repealed

(6) Repealed

(7) Repealed

(8) Repealed

(9) Repealed

(10) Repealed

(11) Repealed

(12) Repealed

§ 21. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

4) järgib teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

5) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;

7) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

9) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

11) koordineerib valdkonna mentortegevust, koostab mentorkoolituse korra, avaldab koolitaja nime ja tutvustuse oma kodulehel, korraldab koolitajale täienduskoolitusi, peab täpset arvestust koolitaja poolt läbiviidud koolituste ja koolitatavate üle, korraldab koolitusi lähtuvalt maakondlikust, piirkondlikust või üleriigilisest vajadusest;

12) koordineerib valdkonna tegevust;

13) teeb koostööd oma valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas võib kuuluda Põhjamaade, Euroopa või teiste ülemaailmsetesse valdkondlikesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

14) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist.

§ 22. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

5) Repealed

§ 23. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

3) kontrollima tegevuste elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;

5) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 24. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud ning juhul kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht väheneb;

7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;

8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 20 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus.