Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi” meetme „Transpordi konkurentsivõime” programmi tegevuse „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond” eesmärkide saavutamiseks toetuse andmist kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava).

(2) Määruse alusel rahastatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele” meetme nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine” (edaspidi meede) järgmiste eesmärkide elluviimist:

1) sekkumisega nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine” (edaspidi jalgrattaliikluse prioriteet) seotud eesmärgid;

2) sekkumisega nr 21.2.5.12 „Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine” (edaspidi mitmeliigilise taristu prioriteet) seotud eesmärgid;

3) sekkumisega nr 21.2.5.13 „Trammiliikluse arendamine Tallinnas” (edaspidi trammiliikluse prioriteet) seotud eesmärgid.

(3) Transpordi tulemusvaldkond ja määruse alusel toetatavad projektid panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+”.

(4) Lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja „Eesti 2035” sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” teemakimbus „Ruum ja liikuvus” olevate transpordiga seotud eesmärkide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega:

1) ühissõidukiga, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal;

2) kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris;

3) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus;

4) ligipääsetavuse näitaja.

(5) Meetme sekkumised panustavad energiamajanduse korralduse seaduse § 14 lõike 1 alusel kehtestatud üldise energiasäästukohustuse mahu täitmisesse ning kliimaeesmärkide saavutamisse puhta linnatranspordi taristu arendamise kaudu.

(6) Jalgrattaliikluse prioriteedi rakendamise sihtpiirkonnaks on Tallinna, Tartu ja Pärnu linn asustusüksusena.

(7) Mitmeliigilise taristu prioriteedi rakendamise sihtpiirkonnaks on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad.

(8) Trammiliikluse prioriteedi rakendamise piirkonnaks on Tallinna linnapiirkond.

(9) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja muid dokumente ning aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna.

(10) Toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja ja partneri kohustustele ning kõigele muule määruses sätestatule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega.

(11) Kui määruse alusel antav abi on riigiabi, lähtutakse toetuse andmisel §-s 9 sätestatust.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, hõlmates samal ajal ka muud regulaarset või sageli korduvat ühest kohast teise liikumist, mis ei ole töö ega õppimisega seotud;

2) Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse Pärnu linna asustusüksusena, Pärnu linna Paikuse alevit, Silla küla ning Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla;

3) Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse Tallinna linna, Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla;

4) Tartu linnapiirkonnana käsitatakse Tartu linna asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ning Tartu valla Raadi alevit;

5) „Uus Euroopa Bauhaus” on algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse kvaliteet, kestlikkus ja kliimakindlus ning kaasamine.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Jalgrattaliikluse prioriteedi tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk edendada säästva liikumisviisi mugavat ja turvalist kasutamist terviklike jalgrattateede põhivõrkudes oluliste puuduolevate lülide ehitamisega ning rattaparkimisvõimaluste parandamisega Tallinna, Tartu ja Pärnu linnas.

(2) Jalgrattaliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad;

2) toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu.

(3) Jalgrattaliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv” sihttaseme saavutamisse.

(4) Mitmeliigilise taristu prioriteedis on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa terviklike säästva liikuvuse teekondade tekkimisele ja mugavate ning ligipääsetavate mitmeliigiliste ühistranspordi ümberistumiste võimaluse loomisele, et suurendada jalgsi, jalgrattaga liikumist ja ühistranspordikasutust ning vähendada pendelrändega seotud autokasutust.

(5) Mitmeliigilise taristu prioriteedis panustab toetuse andmine väljundnäitaja „Uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused” sihttaseme saavutamisse.

(6) Mitmeliigilise taristu prioriteedis panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste kasutajate arv aastas” sihttaseme saavutamisse.

(7) Trammiliikluse prioriteedis on toetuse andmise eesmärk laiendada trammiteede võrku Tallinna linnapiirkonnas, et suurendada ühistranspordikasutuse osakaalu ja vähendada pendelrändega seotud autokasutust.

(8) Trammiliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine väljundnäitaja „Uute trammi- ja metrooliinide pikkus” sihttaseme saavutamisse.

(9) Trammiliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas” sihttaseme saavutamisse.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab vähemalt ühte §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärki ja sellega seotud väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse.

(2) Jalgrattaliikluse prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi:

1) uute jalgrattateede rajamine;

2) ristmike, tänavate ja teede kohandamine jalgrattaga liikumiseks;

3) avaliku linnaruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele.

(3) Tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgitakse „tänavaruumi giidi“, „Tallinna rattastrateegia 2018–2028” või „Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud I–II osa” (Artes Terrae, 2021) dokumentides esitatud juhiseid või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks. Tänavaruumi projekteerimisse kaasatakse liiklus- ja tee-ehituse spetsialiste ning tehakse kavandatava jalgrattatee ohutusaudit.

(4) Mitmeliigilise taristu prioriteedi raames toetatakse mitmeliigiliste ühistranspordi terminalide ehitust või ümberistumiste loomist ja soodustamist.

(5) Trammiliikluse prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi:

1) trammiteede võrgu arendamine Tallinna linnapiirkonnas ning sellega seotud vajalike trammipeatuste ehitamine;

2) asjakohaste liikluslahenduste ja selleks vajalike juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine.

(6) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist.

(7) Ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tagatakse kliimakindlus taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat.

(8) Toetatakse tegevust, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte).

(9) Toetatakse tegevust, mille puhul lähtutakse puudega inimeste ligipääsetavuse nõuetest, mis on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel.

(10) Toetatakse tegevust, mille linnaruumi lahendused on koostatud ja projekteeritud koostöös vähemalt 7. taseme volitatud arhitekti või maastikuarhitektiga. Maastikuarhitektuurse lahenduse peab olema koostanud vähemalt 7. taseme volitatud arhitekt või maastikuarhitekt. Vähemalt 7. taseme volitatud arhitekt või maastikuarhitekt peab olema kaasatud juba esmase eskiislahenduse koostamisse.

(11) Toetatakse selliste jalgrattateelõikude ehitamist, kus on võimalik saavutada vähemalt tuhat kasutuskorda päevas.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised §-s 5 sätestatud tegevuste kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele:

1) jalgratta- ja trammitee taristu rajamise kulud ja sellega seotud kulud tänavavalgustuse rajamiseks, trammitaristu elektrifitseerimisel elektriliitumisega seotud tööde kulud, sõidutee asendamiseks jalg-, jalgratta- ja trammitee taristuga või jalg- või jalgrattatee sildade ja tunnelite rajamise kulud;

2) sõidutee katendi rajamise ja asendamise kulud, kui need on tekkinud tänava ümberjagamisel jalg-, jalgratta- ja trammiteeks;

3) jalgratta ja kergliikurite ilmastikukindlate parkimisvõimaluste rajamise kulud;

4) linna ääres või funktsionaalses linnapiirkonnas rajatud parkla, mis võimaldab autot parkida ning edasi liikuda ühissõiduki, jalgratta või kergliikuritega, rajamise kulud;

5) nutikate lahenduste kasutamise kulud loodaval taristul, sellega seotud ühissõidukite reaalaja tabloode ja jalgrattaloendurite soetamise ja paigaldamise kulud;

6) uue taristu loomisel ühissõidukite peatuste ümbertõstmise kulud;

7) rajatava objektiga funktsionaalselt seotud maastikukujundamise kulud;

8) rajatava objektiga funktsionaalselt seotud sademevee äravoolu rajamise kulud;

9) projekteerimise kulud, kui töövõtja sama lepingu alusel projekteerib ja ehitab;

10) arhitekti või maastikuarhitekti osutatava teenuse kulud;

11) kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist;

12) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise kulud;

13) kohustusliku teavitamistegevuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus);

13¹) kunstiteose konkursi ja tellimisega seotud kulud kunstiteoste tellimise seaduse mõistes terminalide ehituse puhul;

14) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud.

(2) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) projektijuhtimis- ja personalikulud;

2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside ning detail- ja teemaplaneeringute koostamise või keskkonnamõju hindamise kulud, välja arvatud lõike 1 punktides 10 ja 11 sätestatud kulud;

3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimise kulud, välja arvatud lõike 1 punktis 9 sätestatud kulud;

4) rajatava jalg-, jalgratta- ja trammitee taristu alla jäävate tehniliste maa-aluste kommunikatsioonide ehitamise, uuendamise, parendamise või asendamise kulud, kui need ei ole funktsionaalselt seotud rajatava objektiga;

5) rajatava jalg-, jalgratta- ja trammitee taristu alla jäävate vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike uuendamise, parendamise või asendamise kulud;

6) kinnisasja soetamise ja omandamise kulud;

7) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud;

8) veeremi ja sõidukite soetamise kulud.

(3) Tehnilised maa-alused kommunikatsioonid on kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorud ja drenaažid, sademevee- ja muud kollektorid, side- ja elektrikaablid ja liinid, kambrid, kaevud, tunnuspostid, tunnelid, truubid ja nendega seotud tehnorajatised.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022. a kuni 31. detsember 2029. a.

(1¹) Alates 2026. aastast investeeringu kavasse nimetatud uue projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. oktoober 2030.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimise või taotluse esitamise kuupäevaga, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses, välja arvatud § 9 lõikes 4 sätestatud juhul.

§ 8. Toetuse osakaal ja piirsumma

(1) Toetuse osakaal on kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta.

(2) Projekti maksumuse suurenemisel katab projekti kallinemise osa toetuse saaja, välja arvatud, kui rakendusüksus teeb vastavalt § 25 lõikele 4 taotluse rahuldamise muutmise otsuse toetuse piirsumma suurendamiseks.

(3) Toetatakse projekti kogumaksumusega alates 200 001 eurot.

§ 9. Riigiabi

(1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, antakse toetust kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.

(2) Rakendusüksus hindab vastavalt §-le 19 esitatud projekte lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest.

(3) Kui toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 56 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(4) Lõike 3 alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(5) Riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele.

(6) Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne riigiabi andmisega seotud küsimuste lahendamist.

§ 10. Eelnõustamine

(1) Enne investeeringu kirjelduse esitamist viiakse läbi eelnõustamine, mille käigus annab rakendusasutus hinnangu kavandatavale projektile ning planeeritavate tegevuste teostatavusele.

(2) Rakendusasutus teavitab eelnõustamisega alustamisest vähemalt kuus kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega.

(2¹) Määruse § 16 lõike 1 korral teavitab rakendusasutus eelnõustamisega alustamisest vähemalt kolm kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega.

(3) Eelnõustamisele võivad tulla §-s 11 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksused ja äriühing alates rakendusasutuse saadetud kutse saamisest. Eelnõustamised lõpevad 20 tööpäeva enne investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega.

(4) Eelnõustamisel esitatakse rakendusasutusele kavandatava projekti esialgse investeeringu kirjeldus koos esialgse eskiislahendusega, mille alusel rakendusasutus annab hinnangu ja esitab vajaduse korral parandusettepanekud. Eskiislahendusega koos esitatakse laiema kontaktala tervikteekondade joonis, millel on näha eskiislahenduse ühilduvus olemasoleva ja muu rattateede võrguga, tervikteekondade valmimise rahastamis- ja ajakava lühiülevaade ning eskiislahenduse põhine teave keskkonnaanalüüside läbiviimise kohta.

(5) Eelnõustamise kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad nõustamisel osalenu ja rakendusasutuse esindaja. Protokollis kajastatakse osapoolte kokkuleppena, mida eelnõustamisel osalenu peab täiendavalt arvesse võtma projekti edasisel rakendamisel.

(5¹) Määruse § 16 lõike 1 korral vormistab rakendusasutus liikuvuse asekantsleri vastuskirja eelnõustamise kohta. Vastuskirjas sisalduvad ettepanekud, mida eelnõustamisel osalenu peab arvesse võtma projekti edasisel rakendamisel.

(5²) Kui määruse § 16 lõike 1 korral esitatakse eelnõustamisele juba rakendamisel olev ehitusprojekt koos käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjakohaste materjalidega ning antud materjale ei ole vajalik täiendada, võib rakendusasutus esitada § 12 alusel kvalifitseerinud projekti kohe valikukomisjonile hindamiseks.

(6) Rakendusasutus võib eelnõustamise käigus kõigi esitatud investeeringute kirjelduste alusel kahekümne protsendi ulatuses omavahel muuta § 11 lõike 4 punktis 1 sätestatud eelarves määratud toetuse summade proportsioone lähtuvalt projektide lahendustest, et maksimaalselt saavutada rakenduskavaga seatud eesmärgid.

(7) Lõikes 6 nimetatud proportsioonide muudatusest teavitatakse eelnõustamisel osalenut pärast eelnõustamiste lõppu ning enne investeeringute kava kinnitamist.

§ 11. Investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamine

(1) Jalgrattaliikluse ja mitmeliigilise taristu prioriteetide tegevuste elluviimiseks esitavad investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse etteantud vormil Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga ühilduva 1435 mm riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing, Tallinna, Tartu ja Pärnu linn, kellele on saadetud lõikes 3 sätestatud kutse ning kelle projekt on läbi vaadatud eelnõustamisel.

(2) Trammiliikluse prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse etteantud vormil Tallinna linn või tema osalusega reisijate veoga tegelev äriühing, kellele on saadetud lõikes 3 sätestatud kutse ning kelle projekt on läbinud eelnõustamise.

(3) Rakendusasutus esitab kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks, lisades investeeringu kirjelduse vormi.

(4) Rakendusasutuse kutses esitatakse vähemalt järgnev teave:

1) maksimaalne eelarve investeeringu kirjelduse esitaja ja konkreetse sekkumise kohta;

2) investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruv tähtaeg.

(4¹) Määruse § 16 lõike 1 korral esitatakse kutses vähemalt maksimaalne eelarve ja sekkumise nimetus ning lõike 4 punktis 2 nimetatud teave.

(5) Investeeringu kirjeldusega koos esitatakse linnaruumi ja taristu eskiislahendus ning sellele tuginev teave keskkonnaanalüüside tegemise kohta.

§ 12. Projekti kvalifitseerimise tingimused

(1) Hindamisele kuulub projekt, mis vastab järgmistele kvalifitseerimistingimustele:

1) projekt on läbi vaadatud eelnõustamisel;

2) projekt on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega;

3) projekti tegevused on kajastatud investeeringu kirjelduse esitaja valdkondlikes arengustrateegiates ja investeeringu prioriteetides ning teemakohastes analüüsides ning projekt on kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga;

4) investeeringu kirjelduse esitajal on suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne.

(2) Kvalifitseerimistingimustele mittevastavat projekti ei hinnata ja esitajat teavitatakse sellest viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist elektrooniliselt.

§ 13. Valikukomisjoni moodustamine

(1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht valikukomisjoni ja kinnitab valikumetoodika. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse eksperte.

(2) Projektide hindaja peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu. Projekte ei või hinnata isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 211, 212, 217² või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.

§ 14. Valikukriteeriumid

(1) Kvalifitseerimistingimustele vastavaid projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide kaupa järgmiselt:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 55 protsenti maksimaalsest koondhindest;

2) projekti põhjendatus, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 25 protsenti maksimaalsest koondhindest;

3) projekti kuluefektiivsus, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 15 protsenti maksimaalsest koondhindest;

4) projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega, mille osakaal moodustab viis protsenti maksimaalsest koondhindest.

(2) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alakriteeriumide korral hindepunktidega null, kolm ja viis.

(3) Hindepunktid korrutatakse § 13 lõike 1 alusel kinnitatud valikumetoodika kohase vastava valikukriteeriumi alakriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale valikukriteeriumile vastav kaalutud keskmine hindepunkt.

(4) Koondhinde alusel moodustub sekkumiste ja investeeringu kirjelduse esitanute kohta projektide eelistusnimekiri.

§ 15. Investeeringute kava koostamine

(1) Investeeringute kavasse valitakse eelistusnimekirjast § 12 alusel kvalifitseerunud ja § 14 alusel hinnatud projektid, mis on saanud koondhindeks vähemalt 2,7 hindepunkti, arvestades investeeringu kirjelduse esitaja vastava sekkumise eelarvet.

(2) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus ühe või mitu investeeringute kava, milles märgitakse toetatavate projektide nimekiri sekkumiste kaupa.

(3) Investeeringute kava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga investeeringute kirjelduse esitajate kaupa.

§ 16. Investeeringute kava muutmine

(1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult investeeringu kirjelduse esitajaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava investeeringu kirjelduse esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke ja riigieelarve strateegiat.

(2) Investeeringute kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele ning lähtudes §-s 25 sätestatud taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotlusest.

(3) Kui investeeringute kavaga kinnitatud projekti elluviimise alustamine viibib, taotlus jäetakse esitamata kuue kuu jooksul investeeringute kavaga kinnitatud projekti algusajast alates või ilmnevad muud projekti elluviimist takistavad asjaolud, võib rakendusasutuse või rakendusüksuse algatusel projekti investeeringute kavast välja arvata.

§ 17. Investeeringute kavasse arvamata jätmine

(1) Kui projekti ei arvata investeeringute kavasse, teeb rakendusasutus investeeringute kavasse arvamata jätmise otsuse.

(2) Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse investeeringu kirjelduse esitajat pärast investeeringute kava kinnitamist viivitamatult.

§ 18. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotlejal ja partneril peavad olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus.

(2) Lõikes 1 sätestatud nõuet kontrollib rakendusüksus taotlemisel ja uuesti projekti mahu muutumisel või projekti kallinemisel.

(3) Taotlejaks võib olla ainult investeeringute kavas toetuse saajana nimetatud isik.

§ 19. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlus esitatakse investeeringute kavas nimetatud projekti või ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti elluviimiseks;

2) projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist;

3) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;

4) taotluses esitatud projekti sisu peab vastama investeeringu kirjeldusele;

5) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastab investeeringute kavaga kinnitatule.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) tasuvus- ja teostatavusanalüüs, koos lõikes 4 sätestatud sotsiaal-majanduslike näitajatega;

2) investeeringuobjekti eelprojekt või ehitusprojekt;

3) keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, või keskkonnamõjude eelhinnang;

4) kliimakindluse tagamise analüüs taristuinvesteeringute korral, mille kestvus on vähemalt viis aastat;

5) kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ning selle põhimõtte arvestamise analüüs;

6) taotleja või partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu, abikõlbmatute kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta;

7) volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument;

8) taotleja kinnitus, et projekti tegevuste elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ning § 5 lõikes 3 sätestatud juhendmaterjale või sellega samaväärseid juhiseid;

9) taotleja kinnitus, et projekt on kooskõlas kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi” põhimõtetega ning taotleja kohustub nimetatud põhimõtteid järgima ning lühike vabas vormis kokkuvõte, kuidas „Uue Euroopa Bauhausi” põhimõtetega on arvestatud;

10) jalgrattaliikluse prioriteedi puhul jalgrattastrateegia või samaväärne dokument või avalik viide sellele § 5 lõikes 2 sätestatud tegevuste korral;

11) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

12) eelarve koostamise aluseks olevad dokumendid;

13) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena investeeringuobjekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest alates, välja arvatud riigi omandis oleva maa või objekti puhul, mil piisab riigivara valitseja kirjalikust nõusolekust;

14) muud rakendusüksuse nõutud dokumendid ja teave.

(3) Jalgrattastrateegia on kohaliku tasandi strateegia, mis võib sisalduda ka üldisemas linnastrateegias või samaväärses strateegiadokumendis ning milles kavandatavad tegevused jalgrattakasutuse suurendamiseks on kooskõlas nii transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021–2035 kui ka kohalike liikumiskeskkonna strateegiatega või linnapiirkondade strateegiatega.

(4) Tasuvus- ja teostatavusanalüüsis käsitletakse sotsiaal-majanduslike näitajate ja mõjudena minimaalselt järgmisi tegureid, mis on suunatud:

1) ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate sõiduaegade ja -kulude vähenemisele;

2) transpordiga seotud energiasäästule ja CO2-heite vähenemisele;

3) negatiivsete tervisemõjude vähendamisele;

4) investeeringute kavas kinnitatud taotleja erinevate sekkumiste projektide positiivse koosmõju tekkele.

(5) Taotleja võib esitada lõike 2 punktides 1 ja 3–5 nimetatud analüüsid mitme projekti peale koos, kui see on põhjendatud.

(6) Kui taotleja on projektile või projekti osale taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel.

(7) Lõike 2 punktis 4 nimetatud kliimakindluse hindamine ja analüüs viiakse läbi lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92).

(8) Lõike 2 punktis 5 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte vastavuse hindamisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30).

§ 20. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta.

(2) Taotlus tuleb rakendusüksusele esitada kolme kuu jooksul investeeringute kavas märgitud projekti eeldatavast rakendamise algusajast alates.

(3) Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksuse nõusolekul võib taotluse esitada investeeringute kavas märgitud projekti eeldatavast rakendamise algusajast kuue kuu jooksul. Sellisel juhul esitab toetuse taotleja rakendusüksusele enne lõikes 2 sätestatud tähtaja saabumist põhjendatud avalduse taotluse hilisemaks esitamiseks.

(4) Kui taotleja ei ole taotlust esitanud lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse projekt rakendamata jäetuks.

(5) Lõikes 3 sätestatud juhul vaatab rakendusüksus taotleja avalduse läbi, hindab asjaolusid ning teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtaja pikendamisest.

(6) Rakendusüksus arvestab nõusoleku andmisel taotluse esitamiseks lõikes 3 sätestatud tähtajal järgmisi asjaolusid:

1) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil;

2) projekti hilisem elluviimine ei mõjuta oluliselt projekti tulemuste tähtajalist saavutamist;

3) projekti hilisem rakendamine ei too kaasa suuremat rakenduskava kulukohustustest vabastamise riski.

(7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.

§ 21. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine

Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele.

§ 22. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldatakse järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:

1) vastavad investeeringute kavale;

2) annavad alust eeldada, et projekti eesmärgid saavutatakse abikõlblikkuse perioodi jooksul.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse maksmise tingimused;

3) projekti täiendavad näitajad vastavalt § 19 lõikele 4 ja jalgrattaliikluse prioriteedi puhul ka § 5 lõikele 11;

4) vajaduse korral nõuded horisontaalsete põhimõtetega arvestamise näitajate esitamise kohta;

5) muud vajalikud kõrvaltingimused.

(4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa.

(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata.

§ 23. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus, taotleja või partner ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata.

§ 24. Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui see kajastub investeeringute kavas ning kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.

(2) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

(3) Õigus toetuse maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui rakendusüksusel on teavet võimalik saada infosüsteemist või muust andmeallikast.

§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või rakendusasutuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(3) Kui projekti abikõlblike kulude maksumus suureneb riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumisega ning taotletakse § 8 lõikes 2 sätestatud toetuse piirsumma suurendamist, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise muutmise otsuse investeeringute kavas märgitust suuremas piirsummas, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) projekti toetuse piirsumma ei ületa investeeringute kavas esitatud toetuse summat rohkem kui kümne protsendi võrra ning minimaalne omafinantseeringu määr on vähemalt 30 protsenti abikõlblikest kuludest;

2) projekti toetuse piirsumma suurendamist peab võimaldama sama taotleja mõne teise rakendusüksuses taotlemisel oleva või rahastatud, kuid lõpetamata investeeringute kava projekti rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht sama sekkumise korral;

3) projekti toetuse piirsumma vähendamisel peavad punktis 2 viidatud projekti eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad olema saavutatavad sellises ulatuses, millisena projekti hinnati ja investeeringute kava põhinimekirja kinnitati.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(5) Rakendusüksus kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise eelnõu rakendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

§ 26. Projekti riigihangete kontroll

(1) Toetuse saaja lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel võimaluse korral keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumidest.

(2) Rakendusüksus kontrollib maksetaotlusega seotud riigihanke ja hankelepingu muudatuste vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele.

(3) Toetuse saaja esitab riigihanke piirmäära ületava riigihanke alusdokumentide eelnõu enne eelteate või hanketeate avaldamist ja alusdokumentide muudatused enne nende avaldamist rakendusüksusele hinnangu andmiseks. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hinnangu andmiseks hankelepingu muudatuste eelnõu enne hankelepingu muutmist.

(4) Rakendusüksus annab kümne tööpäeva jooksul alates hetkest, mil talle esitati lõikes 3 nimetatud dokumendid, oma hinnangu koos soovitustega vajaduse korral riigihanke menetluse igas etapis. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel hankekomisjonides vaatlejana.

§ 27. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner peavad:

1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;

2) täitma teavitusnõudeid vastavalt teavitusmäärusele;

3) tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmiseks viis aastat projektile lõppmakse tegemisest alates;

4) lähtuma energiasäästu arvutamisel majandus- ja taristuministri kehtestatud energiasäästu arvutamise eeskirjast.

§ 28. Rakendusüksuse ülesanded

Rakendusüksus täidab järgmisi ülesandeid:

1) teeb koostööd kõigi osapooltega selle nimel, et §-s 3 loetletud eesmärgid ja tulemused saaksid saavutatud abikõlblikkuse perioodil vähima võimaliku finantsmõjuga riigieelarvele;

2) teeb vajaduse korral asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides muudatusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine;

3) teeb seiret projektide tulemuste üle ning sisestab projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;

4) seirab meetmete rahalisi jääke ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta;

5) menetleb toetuse kasutamise aruandeid, vaatab läbi toetuse saaja koostatud projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande, vajaduse korral täiendab seda ja kooskõlastab toetuse saajaga ning edastab kinnitatud aruande rakendusasutusele;

6) nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel ja toetuse kasutamisega seotud küsimustes;

7) esitab toetuse saajale arvamuse riigihanke alusdokumentide eelnõu, selle muudatuste ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta;

8) koostab ja avalikustab oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;

9) teavitab rakendusasutust projekti elluviimise takistustest;

10) kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevaid arveid valimi alusel vastavalt projekti riskiastmele;

11) teeb projektide järelkontrolli hiljemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimisega soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt;

12) teeb kontrolle toetuse saaja juures vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 26;

13) säilitab riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates päevast, mil selle kava kohaselt viimast korda üksikabi anti;

14) nõustab § 19 lõikes 2 nimetatud andmete esitamisel;

15) kaasab vajaduse korral eksperdi või hindaja projekti aruannete kinnitamisse ja eelarve kasutuse või projektis valminud väljundite vastavuse hindamisse;

16) teavitab rakendusasutust § 25 lõikes 4 tehtud otsusest viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 29. Toetuse kasutamisega seotud aruannete ja järelaruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande iga aasta 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.

(2) Projekti vahe-, lõpp- ja järelaruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta;

2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;

3) andmed projekti progressi kohta ja projekti seisu kirjeldus aruandeperioodi kohta;

4) teave §-s 3 nimetatud väljundnäitajate ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti raames täiendavate näitajate saavutamise kohta;

5) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud „Eesti 2035” sihtidesse ja näitajatesse;

6) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja ligipääsetavuse parandamisse;

7) teave selle kohta, kuidas on rakendatud „Uut Euroopa Bauhausi”;

8) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

9) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

(3) Projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus.

(4) Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või kui aruanne ei vasta määruses sätestatud nõuetele, lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

(5) Rakendusüksus koostab rakendusasutusele projektide kvartaalsed ülevaated.

(6) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist §-s 3 nimetatud tulemusnäitajate kohta ühe aasta ning projekti tulemusena saavutatud energiasäästu kohta kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu.

(7) Toetuse saaja on kohustatud hindama projektiga saavutatud § 19 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud sotsiaal-majanduslikke näitajaid ja muid mõjusid, mis esitati taotlemisel koos taotluse ning tasuvus- ja teostatavusanalüüsiga, kuni kolm aastat pärast projekti lõppemist ja esitama hindamise tulemused rakendusasutusele. Selle teabe esitamine on vajalik valdkondliku arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks.

§ 30. Toetuse maksmise tingimused ja kord

(1) Toetust makstakse kas:

1) tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 1, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud ühendmääruse § 27 lõike 1 punkt 1 alusel või

2) tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 2 otse töövõtjale või tarnijale toetuse saaja omafinantseeringu ulatuses tasutud kulude alusel.

(2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele mitte tihedamini kui üks kord kuus.

§ 31. Ettemaksed

(1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega riigiasutus, tehakse ettemakseid ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel.

(2) Ettemakse võib toetuse saajale teha põhjendatud vajaduse korral kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast.

(3) Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

§ 32. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

§ 33. Vaide menetlemine

(1) Rakendusüksuse otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

§ 34. Määruse rakendamine

(1) Paragrahvi 11 lõiget 3 rakendatakse 9. juunist 2023.

(2) Paragrahvi 10 lõikeid 2¹ ja 5² ning paragrahvi 11 lõiget 4¹ rakendatakse 10. juulist 2026.