Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevuse finantseerimise alused, tingimused ja kord

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega reguleeritakse sisekaitselise rakenduskõrgkooli (edaspidi Sisekaitseakadeemia) kutse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe (edaspidi koos õppetegevus):

1) finantseerimise aluseid;

2) õppekohtade (edaspidi õppekohad) arvu ja õppearendustegevuse planeerimise ja kinnitamise ning õppekohtade arvu muutmise tingimusi ja korda.

§ 2. Õppetegevuse finantseerimine

(1) Õppetegevust finantseeritakse:

1) riigieelarvest;

2) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamise tulust;

3) õppekulude hüvitamise tulust;

4) muust tulust.

(2) Sisekaitseakadeemial ei ole õigust nõuda tasu õppijalt, kes õpib vara- ja isikukaitse õppekavarühma kutseõppe õppekava tasuta õppekohal.

§ 3. Õppekohtade arvu ja õppearendustegevuse planeerimine

(1) Õppekohtade arvu planeerimisel lähtutakse:

1) siseturvalisuse arengukava strateegilistest eesmärkidest;

2) Häirekeskuse, Justiitsministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti (edaspidi koos asutused) prognoositud personalivajadusest.

(2) Siseministeerium esitab iga aasta veebruaris Sisekaitseakadeemiale ja asutustele lähteülesande (edaspidi lähteülesanne) planeerida järgmise nelja õppeaasta:

1) õppekohtade arv;

2) vajaduse korral õppearendustegevus.

(3) Sisekaitseakadeemia esitab lähteülesande tähtpäevaks Siseministeeriumile ülevaate uute õppekohtade loomise võimalusest, sealhulgas õppekoha baasmaksumuse kujunemisest.

(4) Asutused esitavad lähteülesande tähtpäevaks Siseministeeriumile ülevaate oma vajadusest õppekohtade järele, lähtudes prognoositud personalivajadusest.

(5) Siseministeerium, Sisekaitseakadeemia ja asutused kogunevad iga aasta märtsis, et ühiselt arutada lõigetes 3 ja 4 nimetatud ülevaateid ning analüüsida Sisekaitseakadeemia eelmise õppeaasta vastuvõtu- ja lõpetajate statistikat. Seejärel esitavad Sisekaitseakadeemia ja asutused Siseministeeriumile ühiselt ettepaneku järgmise nelja õppeaasta õppekohtade arvu ja vajaduse korral õppearendustegevuse kohta.

(6) Juhul, kui Sisekaitseakadeemia eelarve ei võimalda saavutada siseturvalisuse arengukava strateegilisi eesmärke või täita asutuse prognoositud personalivajadust, esitab Sisekaitseakadeemia koostöös asutusega Siseministeeriumile lisataotluse.

§ 4. Õppekohtade arvu ja õppearendustegevuse kinnitamine

(1) Siseministeeriumi kantsler kinnitab iga aasta jaanuaris Sisekaitseakadeemia strateegiliste eesmärkide osana järgmise õppeaasta õppekohtade arvu ja sellele järgneva kolme õppeaasta õppekohtade arvu prognoosi ning vajaduse korral õppearendustegevuse.

(2) Õppekohtade arvu ja selle prognoosi kinnitamisel määratakse kolledži ja instituudi kaupa:

1) õppekava õppekoht, haridustase ja õppevorm;

2) õppekohtade arv.

§ 5. Õppekohtade arvu muutmine

(1) Sisekaitseakadeemia rektor võib muuta algava või jooksva õppeaasta õppekohtade arvu Sisekaitseakadeemia eelarve piires järgmiselt:

1) tõsta pärast asutusega kooskõlastamist kolledžis ümber selle õppekohti, kui kolledži õppekohtade koguarv ei suurene;

2) suurendada õppekava õppekohtade arvu kuni kümme protsenti;

3) avada osakoormusega rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekohti, mida finantseeritakse õppekulude hüvitamise tulust.

(2) Kui lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul ei ole kümme protsenti õppekava õppekohtade arvust täisarv, ümardatakse see lähima täisarvuni.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 7. Määruse rakendamine

(1) 2024. aastal kinnitab Siseministeeriumi kantsler § 4 lõike 1 alusel järgmise õppeaasta õppekohtade arvu ja sellele järgneva kolme õppeaasta õppekohtade arvu prognoosi ning vajaduse korral õppearendustegevuse veebruaris.

(2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2024. aastal.