Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) 1. poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine” elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmise ja kasutamise tingimusi.

(2) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud dokumendid esitatakse ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse dokument elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil.

(3) Määruses ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele ning taotleja ja toetuse saaja kohustustele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).

(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus).

(2) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.

(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk, väljundnäitajad ja seos strateegiliste arengudokumentidega

(1) Toetuse andmise eesmärgid on:

1) kasvatada ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ning panustada seeläbi teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035 eesmärkide saavutamisse;

2) parandada ettevõtjate teadlikkust sektorile olulise kasvupotentsiaaliga sihtturgudest;

3) suurendada sihtturgude teadlikkust Eesti ettevõtjate uuenduslikest toodetest, teenustest ja tehnoloogiatest;

4) soodustada ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning äriarendusliku fookusega partnerlussuhete loomist ja arendamist, keskendudes sektorile olulistele väärtusahelatele.

(2) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) mitterahalist toetust saavad ettevõtjad.

(3) Toetuse andmine panustab projektispetsiifilise tulemusnäitaja, milleks on kasusaavate ettevõtete müügitulu kasv projektis toodud sihtturgudel või seotud sihtturgudel aasta pärast projekti lõppu, saavutamisse.

(4) Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine” saavutamisse.

(5) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest”.

(6) Toetus panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) sihtturg on riik või geograafiline piirkond, kuhu projekti tegevused suunatakse;

2) kasusaaja on toetatavasse tegevusse kaasatud ja seeläbi mitterahalist abi saav äriühing.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse järgmisi tegevusi:

1) kasusaaja tegevusala- või sihtturupõhise äriarenduse kompetentsiga töötaja värbamine ja rakendamine;

2) sihtturgude strateegia rakendamist toetavate kaardistuste, uuringute ja analüüside tegemine;

3) kasusaaja tegevusala- või sihtturupõhiste teekaartide, kontseptsioonide ja väärtuspakkumiste arendamine;

4) projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku eksperditeabe, nõustamise ning turundus- ja kommunikatsioonialase toe tellimine;

5) projekti eesmärkidest lähtuvate ürituste, messide ja teiste sarnaste sündmuste korraldamine ja nendel osalemine;

6) projektijuhtimine punktides 1–5 nimetatud tegevuse korraldamiseks.

(2) Tegevust võib ellu viia kuni kolmel sihtturul.

(3) Tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Toetatavate tegevuste elluviimise kulud on abikõlblikud, kasutades ühte järgnevatest kulude lihtsustatud hüvitamisviisidest:

1) projekti elluviimisega otseselt seotud personalikulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 23 sätestatud ühtse määra alusel kuni 20 protsenti projekti otsestest abikõlblikest kuludest;

2) projekti ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 22 sätestatud ühtse määra alusel kuni 40 protsenti otsestest personalikuludest.

(2) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) väljaspool Eestit turustusvõrgu loomise kulu;

2) meened ja kingitused;

3) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 6 ja 7 sätestatud kulud.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. a.

(3) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatava tegevuse elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud broneeringu tegemisega seonduv kohustus, kui broneering on vajalik projekti abikõlblikkuse perioodile kavandatud § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud sündmuse toimumiseks. Rakendusüksus märgib vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tegevuse kohta taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kõige vähem 24 kuud ja kõige rohkem 36 kuud.

(5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kõige rohkem kuue kuu võrra, tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. a. Abikõlblikkuse perioodi muutmisel võib ületada lõikes 4 nimetatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi.

(6) Projekt lõppeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse maksimumsumma on 150 000 eurot ühe projekti kohta.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(4) Omafinantseeringuna ei käsitata muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonist või fondist või muust välisvahendist antud tagastamatut toetust.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda kasusaajaid tegevusalapõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing.

(2) Kasusaaja võib olla Eestis registreeritud äriühing. Projekti elluviimisel peab osalema vähemalt kümme kasusaajat, kui vähemalt üks sihtturgudest on Euroopa Majanduspiirkonna riik, Šveits või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning vähemalt kaheksa kasusaajat, kui vähemalt üks sihtturgudest on mõni kaugturg.

(3) Kaugturg on sihtturg, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ega Šveits.

§ 11. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi, registrikood, teave, kas taotleja on mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) I lisa artikli 2 tähenduses;

2) taotleja põhitegevusala kood vastavalt justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisale 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”;

3) projekti nimi, eesmärgid ja lühikirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus;

5) põhikiri, kui see ei ole äriregistrist kättesaadav või muu dokument, millest tuleneb õigus kasusaajaid tegevusalapõhiselt esindada;

6) strateegia, millest taotleja juhindub kasusaajate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamisel;

7) sihtturg või -turud ning kuni kolme sihtturgu kattev tegevuskava rakendusüksuse vormil;

8) projekti eelarve ja toetuse summa;

9) toetuse maksmise viis tulenevalt § 21 lõikest 1;

10) projektis eeldatavalt osalevad kasusaajad;

11) strateegia „Eesti 2035” näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest” panustamise kirjeldus;

12) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta;

13) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avaldatakse;

14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonist või fondist või muust välisvahendist tagastamatut toetust;

15) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi;

16) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi sama määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) Sama taotleja saab ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse.

(3) Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve, kooskõlastades need enne rakendusasutusega.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.

(2) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada;

2) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse nõuetele vastavust;

3) taotleja ei ole § 13 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Projekti valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, hindab projekti rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse enne taotluste vastuvõtmise alustamist rakendusüksuse veebilehel.

(2) Hindamisse kaasatud isikud:

1) isikliku seotuse korral taandavad ennast hindamisest;

2) kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest ja kasusaajatest;

3) tagavad projektide hindamise ajal ja pärast seda tähtajatult teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

(3) Projektide hindamise valikukriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on:

1) projekti kooskõla Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga aastateks 2021–2035 ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti;

2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti;

3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti;

5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 10 protsenti.

(4) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumidest lähtuva hindamismetoodika enne selle avaldamist oma veebilehel. Metoodika avaldatakse hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.

(5) Projekte hinnatakse lõike 3 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumides hindega 0–4. Hinne 0 on mitterahuldav ja hinne 4 suurepärane.

(6) Koondhinne kujuneb valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(7) Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, kus kõrgema hindega projekti elluviimiseks esitatud taotlus asetseb eespool.

(8) Võrdse koondhinde korral saab pingereas kõrgema koha lõikes 3 sätestatud loetelus väiksema järjekorranumbriga kriteeriumi eest kõrgema hinde saanud taotlus.

§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord

(1) Taotlus rahuldatakse vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale kuni vooru toetuste eelarve ammendumiseni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele;

2) projekti koondhinne on vähemalt 2,5;

3) projekti ei ole üheski § 15 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud kriteeriumis hinnatud väiksema hindega kui 2.

(2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

2) projekti koondhinne on väiksem kui 2,5;

3) projekti on § 15 lõike 3 vähemalt ühes punktides 1–5 nimetatud kriteeriumis hinnatud väiksema hindega kui 2;

4) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada;

5) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse saaja õigused ja kohustused;

3) aruannete esitamise tähtajad;

4) toetuse maksmise tingimused.

§ 17. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmise aluse esinemisel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud;

2) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki;

3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral.

(2) Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui taotleja nõustub rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projekti kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:

1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

§ 20. Aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

(2) Vahearuanded esitatakse kolme kuni kuue kuu tagant.

(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.

(4) Projekti lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(5) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi;

2) andmed projekti edenemise kohta, märkides elluviidud tegevused ning kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamise;

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) panustamine strateegia „Eesti 2035” sihtidesse ja horisontaalsete põhimõtete edendamisse vastavalt taotluses kavandatule.

(6) Lõpparuanne sisaldab lisaks lõikes 5 sätestatule projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud tegevuste ja tulemuste saavutamise kohta.

(7) Rakendusüksus kinnitab aruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul aruande rakendusüksusele esitamisest arvates.

(8) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja aruannet nõutud tähtaja jooksul ei täienda, jätab rakendusüksus aruande kinnitamata ja toetuse välja maksmata.

(9) Kui paragrahvi 3 lõikes 3 märgitud teave ei ole kättesaadav kasusaajate majandusaasta aruannetest, esitab taotleja rakendusüksuse nõudmisel järelaruande vastava teabega hiljemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.

§ 21. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 või § 28 lõikele 4 või 5 ühtse määrana.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse maksmise viisi ei muudeta.

(3) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse pangaülekande teel tasutud kuludega. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa käibemaksuta on vähemalt 100 eurot.

(4) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist.

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:

1) esitab rakendusüksusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;

2) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;

3) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

4) tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu vastavalt e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemis SIS iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks.

(3) Toetuse saaja arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi suuruse ja kontrollib kasusaaja vastavust vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat vähese tähtsusega abi andmisest, abi summa suurusest ning kannab antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(2) Rakendusüksus on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks;

2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi;

3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldatav teave;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast arvates.

§ 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsioon tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38.

(2) Kui vähese tähtsusega abi on antud ebaseaduslikult, seda on väärkasutatud või see on ühisturuga kokkusobimatu, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

§ 25. Vaide esitamine ja menetlemine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.