Küberturbe taseme tõstmise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse eesmärk ja õiguslik alus

(1) Määrus reguleerib küberturbe taseme tõstmise toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja tagasinõudmist.

(2) Toetuse andmisel lähtutakse Eesti digiühiskonna arengukavast 2035 ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud digiühiskonna programmist.

(3) Toetuse andmise eesmärk on aidata küberturvalisuse seaduse uutel subjektidel saavutada kõrgemat küberturbe taset ning seeläbi täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), tulenevaid küberturvalisuse seaduse nõudeid.

(4) Määruse alusel antav toetus on:

1) vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

2) vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9‒17), tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 20 sätestatut või

3) vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja kalandusturu korraldamise seaduse §-s 64 sätestatut.

(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud toetust ei anta komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, lõike 4 punktis 2 nimetatud toetust ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning lõike 4 punktis 3 nimetatud toetust ei anta komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(6) Määruse rakendamisega aidatakse järgida Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” aluspõhimõtteid ja saavutada riigivalitsemise strateegilist sihti, hoolitsedes selle eest, et digitaalse ühiskonna küberriskid oleksid hästi hallatud ja Eesti küberruum usaldusväärne.

(7) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise, maksmise ja tagasinõudmisega seotud teave ja dokumendid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas.

§ 2. Rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluste hindamist korraldab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3. Küberturve

Küberturve on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69), artikli 2 punktis 1 määratletud küberturvalisus.

§ 4. Küberturbe taseme tõstmise teekaart

(1) Küberturbe taseme tõstmise teekaart on ettevõtja küberturbe hetkeseisust lähtuvate tegevuste kava, milles esitatakse küberturbe puudused, küberturbe taseme tõstmiseks vajalikud tegevused ning tehniliste, füüsiliste ja organisatoorsete kaitsemeetmete parandamise ettepanekud. Teekaardi koostamisel võib olenevalt taotleja küberturbe taseme hetkesesisust ja soovist lähtuda minimaalsete meetmete, esmaste turvameetmete, Eesti infoturbestandardi, ISO 27001 või muu standardi nõuetest. Teekaardi koostamisel tuleb tugineda käesoleva määruse alusel koostatud ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel avaldatud küberturbe taseme tõstmise teekaardi metoodikale (edaspidi metoodika) ja näidisvormile.

(2) Teekaardi koostab ekspert, kellel on teekaardi koostamise ajal kehtiv rahvusvaheliselt tunnustatud infosüsteemide audiitori kutsetunnistus.

§ 5. NACE Revision 2 klassifikaator

NACE Revision 2 klassifikaator on Euroopa Liidu ühtne majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39), ning mida kasutatakse statistikas ja riigiabi eeskirjades kogu ELis. See kehtestab tegevusalade jaotuse ja koodid liikmesriikidele kohustuslikul kujul.

§ 6. Projektimeeskond

Projektimeeskond on taotleja esindajatest ja taotlejavälistest nõustajatest koosnev töörühm, mille liikmetel on erinevad teadmised ja oskused ning kes töötavad taotluses kirjeldatud projekti elluviimise nimel.

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:

1) taotleja küberturbe taseme tõstmise teekaardi koostamine;

2) teekaardijärgse arendustegevuse elluviimine, sealhulgas küberturbe taseme tõstmiseks tehtav organisatsiooni ja protsesside arendamine, teekaardijärgsete arendustegevuste lähteülesannete koostamine ja elluviimine ning küberturvalisuse tagamisega seotud sisseostetud nõustamine ja tehnilised teadmised;

3) teekaardijärgse arendustegevuse auditeerimine.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemine ei ole lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustele toetuse taotlemise eeldus. Taotleja võib saada toetust lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks eeldusel, et toetuse taotlemise dokumentidega koos on esitatud metoodikakohane teekaart.

(3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust saab käesoleva määruse alusel toetada üks kord.

(4) Lõike 1 punktides 2 ja 3 tegevuste kohta võib esitada nii ühise kui ka eraldi taotluse toetuse saamiseks.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks ning mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud teenuse sisseostmise kulud.

(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud järgmised kulud:

1) küberturbe taseme tõstmiseks tehtavad organisatsiooni ja protsesside arendamisega seotud kulud, sealhulgas teekaardijärgse arendustegevuse lähteülesannete koostamise ja täitmise kulud;

2) küberturvalisuse tagamisega seotud nõustamis-, analüüsi- ja ekspertiisiteenuste kulud, sealhulgas sisseostetud uuringud ja tehnilised teadmised, ning arendusprojekti elluviimisega otseselt seotud teenuste kulud;

3) taotleja juhtkonna ja töötajate küberturvalisuse põhimõtete juurutamise eesmärgil koolitamise kulud;

4) küberturbe taseme tõstmiseks tehtavad materiaalsete ja immateriaalsete varade omandamise ja kasutamise kulud, sealhulgas riistvara soetamise ja parendamise kulud ning selle töövalmis seadmiseks vajalikud seadistuskulud;

5) projektijuhtimise kulud 20% ulatuses punktides 1–4 nimetatud abikõlblikest kuludest.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) laenu- ja liisinguintress;

2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;

3) vaide- ja kohtumenetluse kulud;

4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon;

5) kindlustusmaksed, välja arvatud palgaga kaasnevad kohustuslikud kindlustusmaksed;

6) organisatsiooni juhtimiskulu;

7) kinnisasja soetamise kulud;

8) pangagarantii;

9) liisingulepingu alusel tekkiv kulu, juhul kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;

10) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu järgne vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;

11) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

12) sularahamakse;

13) kulu, mille katteks on juba saadud riigieelarvelist või muu avaliku sektori toetust või muud välistoetust või mis on hüvitatud teises projektis;

14) kulu, mis on tekkinud tehingust, mille toetuse saaja on teinud isikuga, kes on tulumaksuseaduse § 8 tähenduses toetuse saajaga seotud isik;

15) muud projekti tegevusega mitteseotud või ebavajalikud kulud.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks siduvaid kohustusi enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele või taotleja soovil ja kooskõlas määruse tingimustega taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembril.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood on § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimisel kuni kuus kuud ning § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimisel kokku kuni kaksteist kuud.

(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

(6) Toetuse saaja võib taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärk ja projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 31. detsembriks. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

§ 10. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on 5000 eurot projekti kohta ja taotleja saab esitada ühe taotluse.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on 10 000 kuni 100 000 eurot projekti kohta.

(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele antava toetuse suurus on kuni 20 000 eurot projekti kohta.

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustele antava toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi.

(6) Taotlejale komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletud toetusega ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(7) Taotlejale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletud toetusega ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 50 000 eurot.

(8) Taotlejale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletud toetusega ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 40 000 eurot.

(9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad.

(10) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglitest, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglitest ja komisjoni määruse (EL) 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglitest.

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja on küberturvalisuse seaduse §-s 4¹ nimetatud kohustuse täitnud ja määruse kohase toetuse taotluse esitanud juriidilisest isikust:

1) teenuseosutaja;

2) domeeninimede registreerimise teenuse osutaja.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

2) taotleja maksu- ja maksevõlg koos viivistega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle tasumine peab olema ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt;

3) taotleja on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud selliste maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide, majandusaasta aruannete või tegevusaruannete esitamise kohustuse, mille esitamise tähtpäev on saabunud;

4) kui taotleja on varem saanud toetust, mille ta on pidanud tagasi maksma, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud;

5) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei tohi olla karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab olema esitatud ettenähtud korras ja vormis ning taotleja seadusliku esindaja poolt e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna ja vastama käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimetus, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja toetuse taotlemise vajaduse põhjendus;

3) projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus;

4) projekti tegevusplaan koos tegevuste loetelu, projekti tulemuse ja maksumusega;

5) projekti tegevuste valdkonna Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kood ja küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 3 punktis 7 ja sama paragrahvi lõike 5 punktis 5 nimetatud juhtudel ka NACE Revision 2 klassifikaatori kohane kood;

6) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

7) projektimeeskonna koosseis ja meeskonnaliikmete pädevusvaldkonnad.

(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:

1) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemise kohta;

2) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

3) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

4) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluse esinemisel kehtetuks tunnistada.

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabele sisaldama järgmist:

1) teekaardi koostaja teekaardi koostamise ajal kehtiv rahvusvaheliselt tunnustatud infosüsteemide audiitori kutsetunnistus;

2) kinnitus, et teekaardi koostaja ei ole taotleja volitatud esindaja.

(5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabele sisaldama järgmist:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud teekaart, mis vastab metoodikas sätestatud nõuetele;

2) projektimeeskonna liikmete ja arendustegevuse elluviija elulookirjeldus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse määratud ühisel vormil;

3) iga kaasatud eksperdi kohta teave vähemalt ühe eelnenud projekti kohta, mis näitab võimekust täita asjaomaseid ülesandeid;

4) kinnitus, et taotluses kirjeldatud projekti teenuseosutaja ega teenuseosutajaga töölepingu või töövõtulepingu sõlminud isik ei ole taotleja volitatud esindaja;

5) projekti eelarve Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kehtestatud vormil ja selle põhjendus.

(6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabele sisaldama järgmist:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud teekaart, mis vastab metoodikas sätestatud nõuetele;

2) teekaardijärgset arendustegevust auditeeriva eksperdi rahvusvaheliselt tunnustatud infosüsteemide audiitori kutsetunnistus, mis kehtib vähemalt taotluse kohase projekti elluviimise ajal;

3) vähemalt kaks hinnapakkumist, mille on teinud üksteisest sõltumatud hinnapakkujad;

4) kinnitus, et taotluses kirjeldatud projekti teenuseosutaja ega teenuseosutajaga töölepingu või töövõtulepingu sõlminud isik ei ole taotleja volitatud esindaja;

5) projekti eelarve Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kehtestatud vormil ja selle põhjendus.

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust võib taotleda korraga vaid ühele projektile ja korraga võib ellu viia vaid üht määruse alusel toetatavat projekti.

(2) Toetust taotletakse jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni või taotluste vastuvõtmise peatamise või lõpetamiseni.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma veebilehel, kooskõlastades selle eelnevalt ministeeriumiga.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus peatab taotluste vastuvõtmise, kui läbivaatamata taotlustega taotletav toetussumma võrdsustub toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga, arvestades sealjuures eelarve jaotumist, ja vaatab menetluses olevad taotlused läbi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel.

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva ning § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

(2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Selle aja võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 15. Taotluse hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord

(1) Kui taotleja ja § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotluses kirjeldatud projekti hindamismetoodika alusel, mille koostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastatult ministeeriumiga. Hindamismetoodika avalikustatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus moodustab § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni ning kaasab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud kriteeriumide hindamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hindajaid ning lõike 5 punktis 1 nimetatud kriteeriumi hindamiseks küberturvalisuse valdkonna eksperte. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab hindamiskomisjoni moodustamise ja koosseisu eelnevalt ministeeriumiga ning avaldab komisjoni liikmete nimed oma veebilehel.

(3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või selle hindamiseks vajatakse lisateavet, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisateabe esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejat viivitamata.

(4) Taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel skaalal 0–4 punkti ning hindamisel antud koondhinne kujuneb hindamiskriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest.

(5) Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) taotluses kavandatud arendustegevuste kvaliteet ja kooskõla metoodikakohase teekaardiga – 50 protsenti koondhindest;

2) taotluse kuluefektiivsus – 25 protsenti koondhindest;

3) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25 protsenti koondhindest.

(6) Hindamiskomisjoni liikmed, sealhulgas hindajad ja eksperdid peavad:

1) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama;

2) tagama hindamiskomisjoni liikmeksoleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast liikmeksoleku või eksperdina tegutsemise aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste toetuse taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste toetuse taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja on täidetud järgmised tingimused:

1) taotlus on § 15 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) taotlust ei ole ühegi § 15 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel saanud alla 2,00 hindepunkti.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:

1) taotleja ei ole § 14 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

2) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada;

3) taotlus on § 15 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähem kui 2,50;

4) taotlust on ühe või mitme § 15 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel saanud alla 2,00 hindepunkti;

5) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist.

§ 17. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtajal e-toetuse keskkonna kaudu.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb vahe- ja lõpparuannet 20 tööpäeva jooksul selle registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümme tööpäeva. Aruande menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(3) Vahe- ja lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimetus ja number ning toetuse saaja nimi;

2) projekti kavandatud vahe- või lõpptulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud tulemus, vajaduse korral plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinemise põhjendus.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab projekti vahe- või lõpparuande, kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud vahe- või lõpptulemused on saavutatud.

(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus nõuda aruannete täiendamist. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ei kinnita aruannet, kui toetuse saaja ei täienda seda ettenähtud tähtajaks määruse nõuete kohaselt.

§ 18. Toetuse maksmise tingimused

(1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevustele makstakse toetust ühe kindlasummalise maksena, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) tõendatud on taotluse rahuldamise otsuses märgitud tegevuste elluviimine ja tulemuse saavutamine;

2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande kinnitanud;

3) esitatud on maksetaotlus.

(2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele makstakse toetust tegelike kulude alusel kõige sagedamini üks kord nelja kuu jooksul, võttes arvesse järgmist:

1) toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid koos vahe- või lõpparuandega;

2) abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekandega tasutud kulusid;

3) kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot.

(3) Toetuse maksmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vahe- või lõpparuande saamist. Toetuse maksmise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja või ekspertiisi tegemisele kuluva aja võrra.

§ 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi toetuse kasutamise ja oma kohustuste kohta.

(2) Toetuse saaja kohustub:

1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsusele;

2) tagastama toetuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

3) esitama nõutud teabe Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul;

4) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti hoidma oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid lahus muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;

5) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest, võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;

6) tagama, et kõik projekti raames tehtavad kulud tasutakse toetuse saaja pangakontolt;

7) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimise projekti korral võimaldama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ja järelevalvet või auditit tegeval asutusel toetuse ja omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente, soetatud seadmeid ja materjale ning tehtud töid kohapeal kontrollida, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;

8) andma punktis 7 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul sellesisulise teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi;

9) teavitama avalikkust toetuse päritolust toetuse saamisest arvates, viidates sellele, et projekti on rahastanud Eesti riik;

10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni kümme aastat projekti lõppemisest arvates;

11) teavitama viivitamata kirjalikult Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist toetust taotledes esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

12) teavitama viivitamata kirjalikult Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist või seavad selle kahtluse alla.

(3) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja või teenuse abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 30 000 euroga või sellest suurem, peab ta maksumuse väljaselgitamiseks võtma vähemalt kaks hinnapakkumist, mille on teinud üksteisest sõltumatud hinnapakkujad.

§ 20. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja juures projekti tulemuste saavutamist ning § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul taotlusega seotud kuludokumente ja taotluses kavandatud tegevuse elluviimist;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatud dokumentidega;

3) nõuda taotlejalt ja toetuse saajalt taotluses kirjeldatud projekti kohta lisateavet.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kohustub:

1) teavitama toetuse saajat tema kohta tehtud otsusest;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) tegema meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajaduse korral esitama ministeeriumile vastava ülevaate;

4) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul viimase abi andmisest arvates;

5) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;

6) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja edastama need ministeeriumile;

7) teavitama viivitamata ministeeriumit toetuse andmise või kasutamise takistustest.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatusel või toetuse saaja esitatud sellesisulise taotluse alusel.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kontrollib toetuse saaja taotletud muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, hinnates neid vajaduse korral uuesti või kaasates selleks eksperte.

(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:

1) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega;

2) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

3) muudatust ei peeta põhjendatuks.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise kümne tööpäeva jooksul.

§ 22. Toetuse tagasinõudmine

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui toetuse tagasinõudmiseks on riigieelarve seaduse §-s 55¹ sätestatud alus.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kuuni.

(3) Ajatamiseks esitab toetuse saaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse, milles on esitatud ajatamise põhjendus ja soovitud tagasimaksekava. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel esitab toetuse saaja oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.

(4) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega.

(6) Ebaseadusliku riigiabi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

§ 23. Vaidemenetlus

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Vaide lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.